Neoklassitsism

Allikas: Vikipeedia

Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil.

Neoklassitsism arhitektuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näide neoklassitsistlikust arhitektuurist - Austria parlamendihoone

Arhitektuuris on nimetust neoklassitsism kasutatud 19. ja 20. sajandi klassitsismimõjulise ehituskunsti kohta.

Arhitekte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoklassitsistlikke ehitisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoklassitsism kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maalikunstnike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoklassitsism kirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoklassitsism kirjanduses ja eriti luules, lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist, kuid taotles kainet stiilitäpsust.

Kirjanikke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoklassitsism muusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Neoklassitsism (muusika)

Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.

Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]