Ettevõtlusvormid

Allikas: Vikipeedia

Vaba ühiskonna ettevõtlusvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsuskultuuri majandusmudel

Turumajanduslikke ettevõtlusvorme ühendab see, et nad kõik teenivad üksikisiku huve, kuigi erinevatel viisidel. [1]

Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi: FIE) on äärmuslikult individualistlik ettevõtlusvorm, mis ühendab eneses üheaegselt nii füüsilise isiku ja ettevõtte kui ka juriidilise isiku tegevusvormid, mistõttu tema õiguste ja kohustuste juriidiline tõlgendamine, eriti finantsõiguse valdkonnas, tekitab tihti raskusi. Samas pakub see ettevõtlusvorm isikule piiramatuid võimalusi, sest nii teostusvõimaluste ärakasutamine kui ka uute ideede realiseerimisel on ainsaks piiranguks isiku enese võimekus. Tõsi, ebaõnnestumise korral lasub ka kogu vastutus isikul enesel, mis ilmselt ei ole enam nii tore asi. [1]

Äriühing (edaspidi ÄÜ) on individualistliku valitsuskultuuri ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikisikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Isik ei pea ise osalema äriühingu majandustegevuses, temale äritegevusest laekuva kasu suurus on võrdeline kapitaliga, mille ta on investeerinud sellesse (suhtes kogukapitali). Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida (või ka kaotada). [1]

Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist – teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turukonkurents, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust – seega ka tulu teenimise võimalust – väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. [1]

Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. [1]

Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu tegevusloogika on vastupidine: ühendades paljusid teenuse tarbijaid teeb ühistu hulgiostu, surub seeläbi tarnija hinna kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! [1]

Ühistu on vaba turumajanduse loomulik osapool, mille loomulikuks rolliks on piirata – riigipoolse sekkumiseta – äriühingute võimalusi suurendada hindu kasumimarginaali parandamiseks (mis muuhulgas on üheks inflatsiooni põhjuseks). Ühistegeline ettevõtlussektor on riigi stabiilse majandusarengu ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mille mõju ilmneb eriti hästi majanduskriisi olukorras. Ühistu tekkis n.ö „hädaaja lapsena“ 19. sajandil ning just need riigid, kus ühistegeline sektor on kõige suurem, on jõudnud kõige kaugemale ühiskondliku rikkuse skaalal. [1]

Riigikesksed ettevõtlusvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikesksete ettevõtlusvormi rakendamine tähendab praktikas isikuvabaduste piiramist, mis reeglina tuleneb riigi kui organisatsiooni vajadustest. [1]

Fond (trust, stiftung, fondation, Waaf dhurri) on algupäraselt elitaristlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, läbi mille hallatakse elitaarsete perekondade valdusesse kontsentreerunud kapitali (maa, raha, väärtpaberid jms). Kuna ühiskonna ülejäänud liikmed vajavad maad toidu kasvatamiseks ning raha majandustehingute sooritamiseks ja ettevõtluseks, siis tagab ebaõiglaselt kõrge maarent ning laenuintress rikkuse ümberjagamise vaestelt rikastele ning kindlustab seisusliku ühiskonna püsimise. Elitaristlikus ühiskonnas valitsevad fonde keskklassist pärinevad finantsistid, kuid selle tulud jagatakse elitaarse perekonna liikmete vahel vastavalt hetke vajadustele, s.t omanike ja fondi vahel puudub fikseeritud omandisuhe. [1]

Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. [1]

Mittetulundusühing (edaspidi: MTÜ, ka Non-Governmental Organization, NGO) on egalitaristliku valitsuskultuuri ettevõtlusvorm, mille tegevuse eesmärgiks on rahuldada inimlikke vajadusi, ühiskonna avalikest huvidest lähtudes. MTÜ on riigist sõltumatu organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on ühiskonna avalike huvide rahuldamine või heategevuslik tegevus puuduses olijate abistamiseks. MTÜ saab oma tegevuseks vajalikud vahendid liikmemaksudest või annetustest ning osutab reeglina oma teenuseid, kas tasuta või omahinnast madalama hinnaga. MTÜ-dele tehtud annetused on reeglina osaliselt või täielikult maksuvabad, kui MTÜ-de poolt tehtud kulutused teenivad riigi avalikku huvi ning ei too kasu annetajale endale (peale au ja kuulsuse). Nagu valitsuskultuuride osas viidatud, on MTÜ-de üheks rolliks äriühingute, fondide ja pankade äritegevuse käigus tekitatud kahju heastamine ulatuses, mis välistaks õiguse toime panna kuritegusid. [1]

Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. [1]

Neutraalsed ettevõtlusvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikuvabaduse skaalal neutraalsed ettevõtlusvormideks on sihtasutus, monopol ja kommuun. [1]

Sihtasutus (edaspidi: SA) on ilmselt kõige neutraalsem ettevõtlusvorm, mille tegevus sõltub sellest, kes eraldab SA tegevuseks vajaliku vara ja tulubaasi ning millised eesmärgid ta sellele seab. SA vahendid võivad tulla riigilt ja sellisel juhul teenib ta ühiskonna avalikke vajadusi (näiteks haiglad, teaduse edendamiseks: Arhimedes, koolihariduse edendamiseks: Tiigrihüppe SA jne). Kuid samahästi võivad need pärineda eraettevõtjatelt ja olla suunatud ettevõtluse edendamiseks või kodanikelt ja olla suunatud elukeskkonna kaitsmisele või arendamisele. See, kes asutab SA-se, määrab ka selle tegevuse suuna, põhimõtted ja eesmärgid. MTÜ-st eristab SA-st see, et tal ei ole liikmeid ning äriühingust see, et ta ei jaga kasumit, kui ta seda isegi oma tegevuse käigus teenib. [1]

Monopol on äärmuslik ettevõtlusvorm, mille puhul on kas kogu või valdav osa kapitalist kontsentreerunud kitsa isikute grupi kätte. Kuigi isikuvabaduste skaala mõõtkavas on monopol täiesti neutraalne tegevusvorm, tähendab see tegelikkuses siiski inimeste orjastamist kapitali kaudu ja seeläbi nende tegevusvabaduse äärmuslikku piiramist kapitali saadavuse läbi. Monopoli poolt valitsetavas ühiskonnas peatub areng, sest inimesel kaob mõte leiutada midagi, kui ta sellest ise ei saa mingit kasu. Monopoli poolt tekitatud ebavõrdsus kasvab niikaua, kuni ületatakse inimeste taluvusvõime. Järgneb kataklüsm paiskab reeglina ühiskonna teise äärmusese. [1]

Kommuun (kibuts) on teine äärmuslik ettevõtlusvorm, mille puhul isiklik omandus puudub ning kogu vara on kogukonna ühisomanduses. Sellest ettevõtlusvormist on vähe näiteid ja need puuduvad Eestis. Ilmselt kõige puhtamas vormis tegutsevad nad Iisraelis. Kibuts on kollektiivasum, mille liikmed omavad kollektiivselt tootmisvahendeid ja jagavad võrdselt töö tulemusi, kasvatavad ühiselt lapsi ja ka söövad ühiselt. Kolhoos oleks küll oma ideena võinud vastata kommuuni ideele, kuid Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kontekstis oli see orjandusliku majanduskorralduse erivorm. [1]

Ettevõtlusvormide tasakaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandusteadlane Paul Tammert usub, et riigi ja ühiskonna jätkusuutlik areng eeldab mitmekülgset ettevõtluskeskkonda, milles on olemas erinevad ettevõtlusvormid ning tagatud neile võrdsed konkurentsivõimalused, ühtegi neist ei tohiks eelistada või diskrimineerida. [1]

Äriühingud on vajalikud ühiskonna edasiviimiseks, kerkivate probleemide lahendamiseks ning neil lasub ka põhiraskus eksporditoodangu tootmisel. Viimane on taas vajalik, et riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei oska või ei suuda toota, paremal juhul suureneb nende läbi ka ühiskonna rikkus. [1]

Pangad on kõigepealt vajalikud rahaliste arvelduste teostamiseks ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Lisaks sellele koondavad nad vabad vahendid ning korraldavad nende investeerimist ettevõtluse arendamiseks, tehes seda nii ettevõtete kui ka lõpptarbijate kaudu. Suuremates, pikemaajalistes või riskantsemates projektides osalevad ka investeerimis- või pensionifondid. [1]

Ühistute rolliks on parandada ettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Ühistu suudab tasakaalustada nii äriühingute kui ka pankade kasuahnust ning muuta kapitalismi inimnäoliseks. Just ühistegevus eristab Põhjala ning Lääne-Euroopa riike Vahemeremaadest ja Eestist, kus möllab kasiinokapitalism. [1]

MTÜ rolliks on parandada piiratud ulatuses seda, mille äriühingute ja pankade hoolimatult egoistlik tegevus on põhjustanud. Öeldakse, et: „Kett on nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli“. Sama põhimõte kehtib ka riigi suhtes. [1]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Paul Tammert. Kolm valitsuskultuuri ja Eesti tulevik. Aimwell, Tallinn 2007.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]