Mine sisu juurde

Toot

Allikas: Vikipeedia
Sinisest kangast toot 1760. aastate sissekootud lillmustriga siidkangast robe a la francaise '​i allserva siseküljel

Toot, murretes ka alane ja vastane[1], on 10–15 cm laiune tugeva linase kanga riba, mis õmmeldi seeliku siseküljele allserva.

Toodi ülesandeks oli kaitsta seeliku allserva määrdumise ja kulumise eest, villase seeliku puhul ka jalgu villase rõiva kareduse eest, samuti andis tugevast linasest kangast toot seeliku allservale jäikust ja seelik paistis kaharam[2].

Villase rahvarõivaseeliku hooldamisel harutatakse toot seeliku küljest lahti, pestakse eraldi ja õmmeldakse pestud toot taas seeliku külge.[3]

Toot on tavaline eesti rahvarõivaseelikutel ja sõna kasutatakse eesti keeles eelkõige rahvarõiva kontekstis, kuid linase toodi kasutus rõiva allservas on varasematel sajanditel olnud üldine praktika, näiteks oli toot ka 18. sajandi seelikutel[4].

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna arvatakse olevat laenatud alamsaksa keelest; alamsaksa stōt tähendabki tooti, kuid puudub info, kas sõna tuli eesti keelde juba keskalamsaksa keelest[5].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kihelkonna naine. - Eesti rahvarõivad
  2. Rahvarõiva seeliku õmblemine. - Juhised. Minu triibuseelik (blog)
  3. P. Lakson. Asjatundja soovitab: kuidas rahvariideid puhastada. - Postimees, 8. juuli 2014
  4. E. Valper, R. Rammo. Killuke Prantsusmaad 18. sajandi Tartus – ühest erakordsest leiust. - Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos. Tartu: Tartu Linnamuuseum. Aastaraamat 2023.
  5. Toot. - Eesti etümoloogiasõnaraamat