Madis Salum

Madis-Ilmar Salum (29. november 1945 Tartu – 11. november 2022 Pärnu) oli eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja.

Haridus ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Salum lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1979. aastal kultuurharidusteaduskonnas õppinud näitejuhina.

Enne õpinguid töötas ta lühikest aega lavapoisina Eesti Draamateatris ja Ugalas. Näitlejana jõudis Salum lavale 1963. aastal näiteks lavastuses "Orfeus laskub põrgusse". Näitejuhina oli ta ametis kursuse õppejõu Hans Korvi lavastatud diplomietenduses.

1970. aastate alguses tegi karjääri Eesti Õpilasmalevas: oli algul Kärstna rühma komandör, siis Põhja piirkonna komandör ja lõpuks Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja.

Töö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Salum töötas aastakümneid uudisteajakirjanikuna. Aastatel 1976–1987 oli ta Eesti Telegraafiagentuuri korrespondendipunkti juhataja Pärnus ja TASS-i korrespondent.

Salum kirjutas mitu filmi- ja saatestsenaariumi^[viide?] ning tegi mitu vaatefilmi^[viide?]. Salum töötas ka inkassofirma Raidman Pärnu büroo juhatajana ning augustist 2005 kuni 2007. aastani AS-i Werol Tehased suhtekorraldajana.

Televisioonis[muuda | muuda lähteteksti]

Madis Salum töötas aastaid Eesti Televisioonis, oli uudistesaate "Aktuaalne kaamera" toimetaja ja kommentaator ning Pärnu ja Moskva korrespondent.

Koos Uno Maasika, Mati Talviku, Virve Liivanõmme, Märt Müüri ja teistega juhtis Salum päevakajalist ühiskonnasaadet "Vaatevinkel".

Eesti taasiseseisvumisaja murrangulisi sündmusi kajastas Salum informatsioonisaadete vanemtoimetajana. Ta tegi otseülekandeid Toompea istungitesaalist, Toompea lossi õuel toimunud Interrinde korraldatud meeleavaldusest 15. mail 1990 ja ärevatel päevadel 1991. aasta jaanuaris.

Juunis 1990 osales Madis Salum Eesti Televisiooni pikimas otsesaates "Öö-TV".^[viide?]

Raadios[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiotööd alustas Salum 1960. aastate lõpus Eesti Raadio Andres Vihalemi juhitud noortesaadete toimetuses, kus tegi teemalõike noortesaatele "Tulipunkt". Selle kõrvalt osales Salum Eesti Raadio noorte reporterite klubi õppustel. Esimene toimetaja, kelle käe all ta juba iseseisva noore ajakirjanikuna praktilise ajakirjanikutöö tarkusi kogus, oli spordiajakirjanik Toomas Uba.

Järgnesid aastakümned, kui ta aitas korrespondendina sisustada uudistesaadet "Päevakaja". Ta oli Eesti Raadio korrespondent Kohtla-Järvel. Salum tegi raadio uudistesaadetele kaastööd ka siis, kui oli Eesti Televisiooni korrespondent Pärnus.

1993. aasta suvel pani Salum Hiiumaal tööle kohaliku Hiiu Raadio ja oli raadiojaama esimene peatoimetaja. Esimesed saated anti eetrisse koos ajakirjanik Toivo Aarega. Hiiu Raadio kuulus Kohalike Raadiote Liitu (KORAL). Salum oli ka üks KORAL-i asutajaid.^[viide?]

Salum jõudis olla Kagu Raadio peatoimetaja ning ka Valga Raadio looja ja peatoimetaja.^[viide?]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

"Sensatsioon!" I ja II (Perona 1992 ja Hiidlane 1993). Üles kirjutanud ja viimistlenud Henn-Kaarel Hellat. I osa (1992) kannab pealkirja "Hirvepargist Kremlisse", II osa (1993) "Neliteist roosi Gorbatšovile".
"Tagasiteel tulevikku – august '91" (2005, ISBN 9949-13-018-2). See reportaažlikus vormis kogumik ilmus 2005. aasta suvel. Raamatu esitlus toimus 20. augustil Toompea lossi Valges saalis ning esimesed eksemplarid anti üle 20. augusti klubi liikmetele. "Päevikulaadselt kirjutatud, intervjuudega põimitud, stenogrammidega varustatud ja arhiivist pärit pildimaterjalidega raamat räägib 1991. aasta augustiputši ajal Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis ja USA juhtkonnas toimunust."
"Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel" (2006, ISBN 9985-57-797-3). Dokumentaalne ülevaade president Rüütli ametiaja sündmustest.
"Kõik kadakad ei torgi" (2013, ISBN 9789949309160). Meenutusteraamatus avab Madis Salum iseenda kujunemislugu ja tõekspidamisi.