Mine sisu juurde

Grafiti Eestis

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Edward von Lõnguse "Põhja konn" Tartus

Grafiti (hoone, tunneli või muule seinale (harilikult loata) tehtud kiri või pilt)[1] on Eestis levinud nii linnas kui ka maal. Tallinnas ja Tartus on seda peaaegu kõikjal, kuid värvikaid detailseid töid võib näha ka Võrus, Haapsalus ja väiksemates Eesti kohtades.[2] Grafiti on Eestis ebaseaduslik, kuid see on vandalismist kaugemale arenenud ning muutunud tunnustatud kunstivormiks.[3]

Alates 2010. aastast korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali "Stencibility". 2013. aastal alustati Pärnus festivaliga "Sõnum seinal". 2017. aastal leidis aset "Mextonia" festival ning 2018. aastast on toimunud maakondades "Rural Urban Art" festival (2018. aastal Põlvamaal, 2019. aastal Jõgevamaal ja 2020. aastal Ida-Virumaal).

Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali Stencibility, Tartu noore kunsti oksjonile on pandud tänavakunstnike Müra2000, MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse teoseid, ning originaalšabloone on ostnud Tartu kunstimuuseum.[4]

Vabakäe grafiti on Tallinnas palju levinud, Tartu on tuntud oma hästi ettevalmistatud kunstiteoste poolest. Tartu on eesti kultuuripealinnaks nimetatud ja tänavakunsti kontsentratsioon märgatavalt kõrge. Sa ei pea vaatama kaugele, et leida erinevaid stiile grafitist. Mõned seinamaalingud on seal olnud aastaid ja on muutunud linna maamärkideks.[5]

Tänavakunst Tartus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänavakunstifestivali "Stencibility" korraldatakse Tartus alates 2010. aastast.

Tartu on tänavakunsti suhtes 2000. aastatel olnud tolereeriv[6] ja kasutanud selle teoseid ka linna reklaamimiseks,[7] see on kujunenud osaks linna identiteedist sarnaselt selliste linnadega nagu Bristol, Berliin ja Amsterdam.[8] Sallivat suhtumist on seostatud tänavakunstifestivaliga ning Edward von Lõngusega.[9]

Tartus võeti 2021. aastal kasutusele tänavakunstil põhinev rattaliiklust reguleeriv märk pärast seda, kui algsel märgil kujutatud inimese siluett tänavakunstniku poolt kassiks muudeti.[10]

Grafitikunsti leidub Tartus ka palju sildade all, näiteks Sõpruse ja Vabaduse silla all. 2022. aastal valmis Eesti-Soome sõbrasuhte märgiks Sõpruse silla alla 500-ruutmeetrine tänavakunstiteos, mille autoriteks olid Tartu ja Tampere noored.[11] "Pole mingi saladus, et spreikunst pakub paljudele noortele huvi, aga kui seda huvi keegi ei märka või sellest ei hooli, läheb see huviline noor poodi ikkagi ning ostab sealt spreivärvipudeli, sodib kuhugi oma nime või sirgeldab rõveduse," kommenteeris kunstiteose tähtsust maalingu produtsent Piritta Suominen.[12]

Mõned kuulsamad Eesti tänavakunstnikud[muuda | muuda lähteteksti]

Edward von Lõngus[muuda | muuda lähteteksti]

Edward von Lõnguse "kannahabe ja nõiakütt"

Üks Eesti kuulsamaid tänavakunstnikke kannab väljamõeldud nime Edward von Lõngus. Tema töö hõlmab paljusid müüre Eesti suuremates linnades ja seda saab tunnustada tema allkirjašabloon tehnikaga, sageli monokromaatilistes toonides. Eesti rahvateemad ning popkultuur ja poliitika on sageli tema alamad. Nagu paljud silmapaistvad tänavakunstnikud, varjab ka Edward von Lõngus oma identiteeti, kuna tema tegevus on seadusega keelatud. Ta ütleb siiski, et tema kohtumised politseiga on olnud suuresti positiivsed, kusjuures üks politseinik isegi julgustas teda veel võimsamat kunsti tegema[13]! Ka Soome politseinikud jätsid ta peale kiiret visiiti silla alla oma kunsti edasi tegema, kui tuli välja, et tegemist polegi tagaaetava kurjategijaga[14]. Vähesed inimesed teavad Edward von Lõnguse tõelist identiteeti, kuid see ei ole takistanud teda kiitmast traditsioonilisi kunstiasutusi nagu Tartu Kunstimuuseum, kes ostis osa oma tööst nende kollektsiooni[15].

"Kõige suurem imetluse vorm on jäljendamine. Kõige ilusam tagasiside on see, kui keegi kasutab minu loomingut oma mõtete edastamiseks sarnasel viisil nagu mina kasutan teiste autorite loomingut," on nentinud Edward von Lõngus intervjuus "Pealtnägijaga". [16]

GUTFACE[muuda | muuda lähteteksti]

GUTFACE on lowbrow kunstnik, keda võib kohata nii silla all joonistamas, stuudios puulõikeid tegemas või autoga ringi kruiisimas pagas ikka ja jälle värvipotsikuid täis. Kunstniku tänavakunsti teoseid leiab linnades üle Eesti, kuid ka näiteks Berliinis, Aberdeenis ja Portos[17]. GUTFACE on teinud ühe Tartu legendaarseima rooftopi ning üllatanud inimesi ainulaadse animatsiooniga tänavatel, kus lugu saab tervikuks ainult igat pilti nähes. Tema töödes on tihti näha vihjeid Eesti mütoloogiale.[18]

KAIRO[muuda | muuda lähteteksti]

KAIRO on iseõppinud kunstnik, kes peab oma loometee alguseks 2009. aastat[19]. Naine ise pole aga kunstikoolis käinud. Kairo on tuntud selle poolest, et värvis Supilinnas kõik oma kodutänava elektrikapid suursugusteks maalideks. Kairot pole takistanud ei seadu, ega ka "tööl" kaasas käinud sülelaps. Kairo kujutab tihtipeale oma maalidel autobiograafilisi lugusid rahalistest raskustest, eneseteostuse ja emaduse põrkumisest, memento morist ja isiklikust habemega meesmuusast.[20]

Stina Leek[muuda | muuda lähteteksti]

Stina Leek on kunstirühmituse Ajuokse algataja ning maaaluse kunstiringi eestvedaja. Tema töödele on omane silmamunade rohkus ja lai joonegraafika. "See on kommunikatsioon teiste tänavakunstnike, töid ümbritseva ruumi kui ka seda ruumi läbivate inimestega," lausub naine. Stina rõhutab, et tema sõnumit kannavad nii loodud visuaalsed elemendid kui teoseks valitud koht - mõnikord vajavad need süvenemist, kaasa mõtlemist ning teine kord isegi otsimist. [21]

k2rte[muuda | muuda lähteteksti]

k2rte on öötöö meister, illustraator ja kohvisõltlane. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2012 aastal ja on hariduselt graafiline disainer. Tema töid on mõjutanud psühhedeelne 70ndate sci-fi kunst, anime, koomiksid ja loodus. Ta leiab inspiratsiooni igapäeva olmest, ulmekirjanduse suurtest ideedest, tänavakunstist, kleepsukultuurist, 70ndate psühhedeelsusest ning looduse imelistest veidrustest. Stencibility tänavakunstifestivali raames on ta Tartus teostanud kolm seinamaali ja tema lemmik linnaosaks on kujunenud Supilinn.[22]

Eestlaste fraasid tänavakunstist[muuda | muuda lähteteksti]

"See on sisemine tung, mis ajab ainsal laste vabal õhtul omaette maailma.Töö jääb aga seisma, sest politsei hiilib selja taha ja küsib, kas luba on. Muidugi ei ole! Värskes õhus maalimine on su tervisele hea ja see elektrikapp lausa hüüdis su nime." -KAIRO[23]

"See on naiivne enesekindlus parkida auto keset päeva otsa suure silla alla, et üks pirakas maalritöö seina rullida. Pooltund hiljem astub ligi politsei ja uurib, kas luba on. Loomulikult mitte! See koht paistis nõnda tühi ja kõle, et ise kutsus kunsti kaela."[24]

"Kunsti inimeste eest galeriidesse ärapeitmine on see, mida mina nimetaksin kriminaalseks aktiks." -Edward von Lõngus[25]

"Tegutse südametunnistuse, mitte seaduse järgi!" -Sirla[26]

"Tartu tänavakunst on ootusärevus, et saaks juba südaööl ratta sadulasse hüpata ja kamba sõpradega kokku saada. Kõigil on kottis midagi erinevat: kleepsud, spreipurgid, tapeedikad, värvirullid, akrüülvärv, markerid. Valid koha ja palud mõttes, et sa ei satuks kokku härra Politseinikuga."[27]

"Kui ei meeldi, tee üle ja tee paremini." -Sirla[28]

"Avalik ruum kuulub kõigile." -Sirla[29]

"Kui sügavat & tähenduslikku kontseptsiooni tahad, pead selle ise välja mõtlema” -Stina Leek[30]

"Inimeste paigutamine sinna, kus on kunst, on palju keerulisem kui kunsti paigutamine sinna, kus on inimesed." -Edward von Lõngus[31]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018". www.eki.ee. Vaadatud 7. juunil 2024.
  2. ↑ "Tänavakunst, tänavakunstnikud ja tänavakunstifestivalid
    Eesti kunstimaastik on kirev ja mitmekesine, lisaks galeriidele ja näitustele on siin esindatud ka elav ja mänguline tänavakunst"    . www.puhkaeestis.ee. Vaadatud 16. mail 2024.
  3. ↑ "Tänavakunst, tänavakunstnikud ja tänavakunstifestivalid". www.puhkaeestis.ee (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  4. ↑ "LEONHARDI BLOGI: Grafiti". LEONHARDI BLOGI. Esmaspäev, 27. juuli 2020. Vaadatud 2024-06-07. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  5. ↑ "Tänavakunst, tänavakunstnikud ja tänavakunstifestivalid". www.puhkaeestis.ee (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  6. ↑ Õunapuu, Janet; Allik, Henry-Laur (22. september 2019). ""Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris Tallinna ja Tartu tänavakunsti eripära". ERR. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  7. ↑ "Video: Millal tänavakunst pole tänavakunst?". ajakiri.ut.ee. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  8. ↑ Rahman, Shameema Binte (17. jaanuar 2023). "How Tartu street art contributed to European Capital of Culture 2024 title". ERR. Vaadatud 9. veebruaril 2023.
  9. ↑ Õunapuu, Janet; Allik, Henry-Laur (22. september 2019). ""Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris Tallinna ja Tartu tänavakunsti eripära". ERR. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  10. ↑ "Suur jalutuskäik". Suur jalutuskäik. 29. juuni 2021. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  11. ↑ "PILDID ⟩ Soome-Eesti sõbrasuhete märgiks valmib enam kui 500-ruutmeetrine maaling". Tartu Postimees. 6. september 2022. Vaadatud 7. juunil 2024.
  12. ↑ "GALERII ⟩ Sõpruse silla all on värav, kus analoog- ja digimaailm saavad kokku". Tartu Postimees. 10. september 2022. Vaadatud 7. juunil 2024.
  13. ↑ ERR (18. november 2014). "Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.
  14. ↑ ""Hello Mister Police Officer" - näitus Tartu tänavakunstist". Krulli kvartal (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  15. ↑ "Edward von Lõngus". NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond. Vaadatud 7. juunil 2024.
  16. ↑ ERR (18. november 2014). "Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.
  17. ↑ ERR (26. märts 2024). "Galerii: Portos avati Eesti tänavakunstniku Gutface esimene isikunäitus". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.
  18. ↑ "Kunstnikud". Stencibility. Vaadatud 7. juunil 2024.
  19. ↑ "Facebook". www.facebook.com. Vaadatud 7. juunil 2024.
  20. ↑ "Kunstnikud". Stencibility. Vaadatud 7. juunil 2024.
  21. ↑ "Kunstnikud". Stencibility. Vaadatud 7. juunil 2024.
  22. ↑ "Kunstnikud". Stencibility. Vaadatud 7. juunil 2024.
  23. ↑ ""Hello Mister Police Officer" - näitus Tartu tänavakunstist". Krulli kvartal (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  24. ↑ www.krulli.co https://www.krulli.co/sundmused/hello-mister-police-officer-naeitus-tartu-taenavakunstist'. Vaadatud 7. juunil 2024. {{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri: |pealkiri= (juhend)
  25. ↑ ERR (18. november 2014). "Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.
  26. ↑ "Kutsu tänavakunstnik oma linna". Hooandja (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  27. ↑ ""Hello Mister Police Officer" - näitus Tartu tänavakunstist". Krulli kvartal (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  28. ↑ "Kutsu tänavakunstnik oma linna". Hooandja (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  29. ↑ "Kutsu tänavakunstnik oma linna". Hooandja (inglise). Vaadatud 7. juunil 2024.
  30. ↑ "Stina Leek näitus "mina olin siin"". TYPA. Vaadatud 7. juunil 2024.
  31. ↑ ERR (18. november 2014). "Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Grafiti_Eestis&oldid=6666428"