Arutelu:Liberaalne demokraatia
Mõne sõna ümbertõstmine ei ole piisav. See lõik on ikkagi selgelt viidatud allika sõnastusest saadud. Nii lühikese lõigu juures pole see küll silmatorkav, aga sellegipoolest rikutakse autori õigust keelata teosest töötluste tegemine.
Teiseks ei sobi esitada kellegi hinnangut sedasi ilma kontekstita ja teisi vaatepunkte kajastamata. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 10:51 (EET)
- No just. Pealegi ei ole hinnangu autorit (Francis Fukuyama) mainitud ja mõte on edasi antud moonutatult. Jutt ei ole mitte sellest, et liberaalne demokraatia on ebatõhus, vaid et inimkond ei suuda seda praegu tõhusalt rakendada. Iseenesest on see mõtteavaldus minu meelest väga oluline ja seda peaks Vikipeedias kajastama, aga viitama peaks originaalile, sest refereeringu refereeringu puhul on mõtte moondumise oht liiga suur (praegu see juba juhtus). Autoriõiguslikud kaalutlused on siin minu meelest vähem olulised: sõnastust saab hõlpsasti muuta ja tegu on minu meelest ikkagi mõtte refereerimisega, mitte tuletatud teose loomisega. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 12:07 (EET)
- Tegu on muidugi ka refereerimisega, aga kuidas ei ole see antud juhul tuletatud teose loomine? Eks ole, sellise pisut muudetud sõnastuse võiks saada ka nii, kui tõlkida see tekst võõrkeelde ja tagasi. See puudutab siin sekundaarsete allikate kasutamist üldiselt. Ma saan aru, et natuke pikema töötluse (s.t äratuntav, mitu lauset) toomine võib olla lubatav, kui eesmärk on kellegi mõttekäigu võimalikult täpne edasiandmine ja seda tehakse motiveeritud mahus, sarnaselt tsiteerimisega. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 12:30 (EET)
- See eesmärk siin ongi, või vähemalt peaks olema. Sellega olen nõus, et pole põhjust nii sõna-sõnaliselt refereerida. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 12:40 (EET)
- Meil on artikkel tuletatud teose kohta. Minu meelest pole tegu tuletatud teosega, kui ühe teose sees on paar lauset teisest teosest, ükskõik kas need laused on muutmata kujul või ümber sõnastatud. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 12:44 (EET)
- Jah, sul on vist õigus, tuletatud teosest pole antud juhul mõtet rääkida. Aga mõte, et sõnastus, ükskõik kas tsiteeritud või refereeritud kujul, on autoriõigusega kaitstav, jääb ikkagi jõusse. Kui allika sõnastuses kinni olemine pole põhjendatud, siis on tegu autoriõiguse rikkumisega. Siin ei saa minu meelest tõmmata piiri, et näiteks paari lause kasutamine on OK ja terve lehekülje teksti kasutamine ei ole, kui samamoodi on äratuntavalt tegu allika sõnastusega. Pidasin algselt silmas ajalehtede teksti kasutamist üldiselt Vaheri kaastöös. Seda küll, et konkreetset hinnangut põhimõtteliselt võiks (ja tuleks) esitada ligidaselt originaalile, kuigi mitte tingimata sõna-sõnalt, ja kui siin oleks seda tehtud, siis see oleks see põhjendatud. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 13:32 (EET)
- Jah, nõus. Ainult kui on päris lühike ning lihtsalt ja asjalikult sõnastatud tekstiosa, siis vajadust ümbersõnastamiseks ei ole. Kaitstakse sõnastuses ikka seda, mis on originaalne. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 15:13 (EET)
- Jah, sul on vist õigus, tuletatud teosest pole antud juhul mõtet rääkida. Aga mõte, et sõnastus, ükskõik kas tsiteeritud või refereeritud kujul, on autoriõigusega kaitstav, jääb ikkagi jõusse. Kui allika sõnastuses kinni olemine pole põhjendatud, siis on tegu autoriõiguse rikkumisega. Siin ei saa minu meelest tõmmata piiri, et näiteks paari lause kasutamine on OK ja terve lehekülje teksti kasutamine ei ole, kui samamoodi on äratuntavalt tegu allika sõnastusega. Pidasin algselt silmas ajalehtede teksti kasutamist üldiselt Vaheri kaastöös. Seda küll, et konkreetset hinnangut põhimõtteliselt võiks (ja tuleks) esitada ligidaselt originaalile, kuigi mitte tingimata sõna-sõnalt, ja kui siin oleks seda tehtud, siis see oleks see põhjendatud. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 13:32 (EET)
- Tegu on muidugi ka refereerimisega, aga kuidas ei ole see antud juhul tuletatud teose loomine? Eks ole, sellise pisut muudetud sõnastuse võiks saada ka nii, kui tõlkida see tekst võõrkeelde ja tagasi. See puudutab siin sekundaarsete allikate kasutamist üldiselt. Ma saan aru, et natuke pikema töötluse (s.t äratuntav, mitu lauset) toomine võib olla lubatav, kui eesmärk on kellegi mõttekäigu võimalikult täpne edasiandmine ja seda tehakse motiveeritud mahus, sarnaselt tsiteerimisega. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 12:30 (EET)