Arutelu:Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

"Rahvahääletus 1934" on halb link. Andres 8. aprill 2008, kell 06:35 (UTC)

Pealegi toimus see rahvahääletus 1933. Andres 8. aprill 2008, kell 06:37 (UTC)

Huvitav on põhiseaduses § 7, mis ütleb, et Eesti vabariik ei anna autähti ja aumärke oma kodanikkudele, väljaarvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti.

Selles eeskirjas ei ole midagi uut. Sama § sisaldus ka 1920. aasta põhiseaduses.

K. Grau peab oma tehtud põhiseaduse puudulikuks. Vaba Maa, 1. veebruar 1936, nr. 26, lk. 3. --Kontra 26. jaanuar 2010, kell 13:22 (UTC)

Leidsin Pätsi tsitaadi, viite (Friido Toomus, Konstantin Päts ja riigireformi aastad, 1938, ilma leheküljeta) puudumise tõttu läheb esialgu siia, meelespidamiseks:

Meie ei ole valitsuses mitte võimuhaarajad, vaid meie oleme võimu hooldajad. Meie oleme kogu aeg kõige raskemat muret kandnud, et oma tegevust seaduse järele korraldada, ja et meie asutusi niipalju kui võimalik on, alal hoida, neid täiendada, nende tegevust arendada ja julgustada. Valitsus ei ole iialgi, ei ühelgi oma otsusel olnud niisugusel seisukohal, et ta on tahtnud mingisugust diktaatorlist korda luua või kellelegi isikule suuremat õigust anda, kui see meie riigis praeguse põhiseaduse korra järele maksev. Kui need õigused suured ja laiad on, siis on see ka sellega seletatav, et seda põhiseadus lubab ja et see praegu hädatarvilik on.

--IFrank (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 22:02 (EEST)[vasta]