Arno Rohlin
Arno Rohlin (sündinud 26. mail 1941) on eesti muusikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1961 Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja 1966 Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal. 1962–66 õpetas Tallinna Muusikakoolis, 1969–1972 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1988–1999 EELK Kirikumuusikakoolis muusikateoreetilisi aineid.[2] Aastast 1969 on Eesti Raadios arvutuskeskuse grupijuht, 1993– fonoteegi toimetaja. Rakendanud muusikaesteetilistes ja -teoreetilise uurimustes matemaatilis-statistilisi meetodeid (võrrelnud muusikastiile mikroanalüüsi abil). Avaldanud ajakirjanduses artikleid muusikamaitse ja -stiili kohta, teinud raadiosaateid. Eesti Heliloojate Liidu liige (1971), Eesti NSV muusika aastapreemia (1978).[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend oli eesti keraamik Leo Rohlin.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ Kuusk, Priit. Palju õnne! Muusikateadlane Arno Rohlin 75. ERR, 26. mai 2016.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Intonatsioonide sõnastik tonaalses muusikas. // Muusikalisi lehekülgi II. Tallinn, 1979
- Raalikontserdid Eesti Raadios. // Teater. Muusika. Kino (1984) 8
- Levimuusika kolm tahku. // Teater. Muusika. Kino (1985) 10
- Raga – finesside kunst. // Teater. Muusika. Kino (1988) 2
- Väärtusprobleem tõsises ja kerges muusikas. // SV (1977) 18–19
- Muusika kui keel. // SV (1978) 41
- Praktilise harmoonia algkursus. 1993 (käsikiri).
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.