Kuremäe
| Kuremäe | |
|---|---|
 | |
| Pindala |
12,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
290 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
3644[3] |
| Koordinaadid | 59° 12′ N, 27° 32′ E |
  | |
 | |
Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres Jõhvist 21 km kaugusel.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Illuka valda.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kuremäe külas 248 elanikku, neist eestlasi 114 (46%).[4]
Kuremäe tekke lugu[muuda | muuda lähteteksti]
Muistendi järgi kõndis Kalevipoeg kord Iisaku poole ja arvas, et maa on liiga tasane. Ta otsustas teha mäe. Labidaga välja kaevatud mulla viskas ta hunnikusse, millest sai Kuremägi. Kalevipoeg määras Kuremäe enda puhkamispaigaks. Sinna kohta, kust ta mulda võttis, voolas vesi kokku. Sedaviisi tekkis kaks järve: Suur Kontsu järv ja Väike Kontsu järv. [5]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Metsaga kaetud aladel kasvavad peamiselt saared, vahtrad, sarapuud, sanglepad, kased, männid ja kuused. Lagedad alad on peamiselt põllumaad ja looduslikud rohumaad.[6]
Kuremäe mägi on ürglooduse objekt ja looduskaitse all.[6]
Kuremäel asub ohvritamm, mis on kahekordselt püha ning muinsus- ja looduskaitse all. Tammega käib kaasas üks Eesti suuremaid kultuuripärandeid. Puu on muistsete eestlaste ja ka õigeusklike jaoks püha puu. Legendi järgi meeldis Kalevipojal selle puu all puhata, pannes pea vana tamme kännule. Arvati, et see oli ohvritamme eelse pühatamme känd. Üks legendidest ütleb, et puu pani kasvama Kalevipoeg, lüües toki maasse, mis kasvama läks. See on ainuke puu Ida-Virumaal, millel usutakse olevat maagiline ravitoime.[7]
Kuremäel asub ka ohvriallikas ja hiiemägi. Hiiemägi on Ida-Virumaa olulisim looduslik pühapaik, mis oli vadjalaste kõige püham koht.[8] Öeldakse, et see on eesti rahva jaoks kui oma Jeruusalemm, kus saavad kokku kahe erisuguse usu pühadused ja püüdlused.[9]
Aastatel 2014-2016 on hiiemäe läänenõlval vanas kuusikus tehtud harvendusraie ligikaudu 2 ha ulatuses. Raiutud ala andmeid metsaregistris ei ole.[10]
Turism[muuda | muuda lähteteksti]
Kuremäel asuvad järgmised külastuspaigad:
- Kuremäe klooster
- Kuremäe apteegi kohvik & hostel[11]
- Kuremäe kohvik[12]
- Kuremäe suveniiri kauplus[12]
- Oru park[6]
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Kuremäele on rajatud spordiharrastuskohad:
-
Kloostri püha allikas -
Püha tamm (2011)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 22.02.2018.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Raoul (12. detsember 2019). "Kuremäe tekkimise lugu". Ajakihid (inglise). Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 AS, KOBRAS (detsember 2016). "Kuremäe küla detailplaneering" (PDF). kobras.ee. Lk 13. Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "Põhjarannik 9 märts 2024 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "01.05.10222 (2009) Ida-Virumaa hiied ootavad uurimist". www.maavald.ee (inglise). Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "16.05.10218 (2005) Põlised pyhapaigad väärivad austust". www.maavald.ee (inglise). Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ Kaasik, Ahto (2018). "Rüüstatud pühapaigad" (PDF). hiis.ee. Lk 67. Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "CopsMax.ee – Majutus, toitlustus". Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ 12,0 12,1 "Tänu nunnadele õitseb Kuremäel suveniiriäri". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "Kuremäe discgolfi park – Discgolfirajad - Discgolf Eestis – rajad, pargid, kaardid ja muu seonduv informatsioon". www.discgolfirajad.ee. Vaadatud 3. juunil 2024.
- ↑ "Kuremäe palliplatsid - Sport.ee". www.sport.ee. Vaadatud 3. juunil 2024.
