Berthold von Henneberg
| Berthold von Henneberg | |
|---|---|
 Berthold von Hennebergi hauaepitaaf Mainzi katedraalis | |
| Mainzi peapiiskop | |
|
Ametiaeg 1484–1504 | |
| Eelnev | Adalbert III |
| Järgnev | Jakob von Liebenstein |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 1441 või 1442 |
| Surmaaeg | 21. detsember 1504 |
Berthold von Henneberg (1441 või 1442 – 21. detsember 1504 Aschaffenburg) oli Hennebergi aadlisuguvõsast pärit Mainzi peapiiskop aastatel 1484–1504. Selle ametikohaga käis kaasas Saksa-Rooma Riigi ertskantsleri positsioon ja kuurvürsti staatus. Tema õlul oli ka peamine vastutus riigireformi läbiviimise eest.
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Berthold von Henneberg sündis Hennebergi krahvi Georg von Henneberg-Römhildi ja Nassau-Weilburg-Saarbrückeni krahvinna Johanna kaheteistkümnenda lapsena. Üks tema vendadest oli Bambergi vürstpiiskop Philipp von Henneberg.
Vaimulikukarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Henneberg alustas 1455. aastal õpinguid Erfurdi Ülikoolis, kus sai oma lauluhääle tõttu hüüdnimeks "Öökull." Neli aastat varem oli ta saanud töökoha Strasbourgi ning hiljem ka Bambergi kirikus. 1460. aastal sai ta Kölni katedraalis kanoonikuks. Neli aastat hiljem oli ta juba preestriks ordineeritud.[1][2][3]
Mainzi peapiiskopi ja kuurvürstina ning ertskantslerina[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Adalbert III surma toimusid 20. mail 1484 Mainzi peapiiskopi valimised, mille võitis Henneberg. Ta pühitseti ametisse 13. märtsil 1485. Aastatel 1487 ja 1499 kutsus ta kokku provintsiaalsinodid.[1]
Seoses Johannes Gutenbergi trükipressi leiutamisega suurenes ka rahvakeelse kirjanduse levik. Et piirata ja kontrollida usualaste raamatute sisu ja levikut, asutas Henneberg neljast Mainzi ülikooli professorist koosneva nõukogu, kelle ülesandeks oli säärase kirjanduse ülevaatamine.[1][4] Eriti keskenduti ladinakeelsete teoloogiliste raamatute saksa tõlgetele. Henneberg põhjendas oma seisukohta sellega, et saksa keel oli tema arvates veel liiga vähe arenenud, et tõetruult edastada kreeka- ja ladinakeelseid usutõdesid.[5] Hennebergi tsensuuri toetas ka paavst Alexander VI 1501. aasta bulla.[6][7]
Henneberg pani Püha Rooma Keisririigi halduses ette mitu reformi, mille kavasid ta esitles ka 1495. aasta Wormsi riigipäeval.[2] Üks tema reformiidee oli 17-liikmelise aristokraatliku valitsuse moodustamine. Lisaks soovis ta, et keisririigi iseseisvad territooriumid moodustaksid Šveitsi konföderatsiooniga sarnase liidu. Kuigi tema reforme saatis algul edu, likvideeris Maximilian I 1502. aastal Hennebergi loodud nõukogu.[8]
Berthold von Henneberg suri 21. detsembril 1504. Ta on maetud Mainzi katedraali.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Berthold von Henneberg (1441–1504)". Vaadatud 20.05.2024.
- ↑ 2,0 2,1 "Berthold Von Henneberg - German archbishop". Vaadatud 20.05.2024.
- ↑ 3,0 3,1 "Berthold of Henneberg". Vaadatud 20.05.2024.
- ↑ Wilke, Jürgen. "Censorship and Freedom of the Press". Vaadatud 31.05.2024.
In 1486, Berthold von Henneberg (1441–1504), the archbishop-elector of Mainz, issued the first decree establishing a censorship commission for the entire archbishopric. One year later, a papal bull decreed the pre-authorization of texts for printing.
- ↑ Henss, Christina. "Fremde Räume, Religionen und Rituale in Mandevilles Reisen". Lk 32. Vaadatud 31.05.2024.
- ↑ "Censorship and Book Production in Spain During the Age of the Incunabula". Vaadatud 31.05.2024.
In 1486, Berthold, archbishop of Mainz, tried to establish censorship on all books translated into the vernacular from foreign languages, and in 1501 the pope Alexander VI issued a bull instructing the German prelates to exercise a close supervision over printers.
- ↑ "In the Service of the Enlightenment: Censorship between 1751 and 1791". Vaadatud 31.05.2024.
The archbishop of Mainz Berthold von Henneberg introduced ecclesiastic precensorship in 1486, and in November 1487 the pope promulgated a bull “contra Impressores Librorum Reprobatorum.”
- ↑ Whaley, Joachim (2012). Germany and the Holy Roman Empire. Kd 1. Lk 76.
| Eelnev Adalbert III (administraator) |
Mainzi peapiiskop 1484 – 1504 |
Järgnev Jakob von Liebenstein |