Koeru Keskkool

Koeru Keskkool on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Järvamaal Järva vallas.

Ajalugu

Koeru Keskkoolil on palju eelkäijaid, millest esimene sai alguse 1727. aastal.

Koeru Kihelkonnakool

Koeru kihelkonnakool rajati 1873. aastal. Koolimaja asus Sandhofi mõisa lähedal. Kooli asutas Vao mõisnik von Brevern, õpetajaks-juhatajaks sai Wilhelm Duglas. Koolis õppis umbes 40 poissi. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 1. maini. 1886. aastal kool suleti. Kihelkonda ei jäänud kuni 1908. aastani ühtki kõrgema astme rahvakooli.

Aruküla Mõisakool

1879. aastal asutati Aruküla mõisakool. Aastatel 1890–1893 koolis õppetööd ei toimunud. 1899. aastal lasi Aruküla mõis ehitada koolimaja Aruküla mäele. Õppetöö koolis kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Kool suleti 1919. aasta 1. mail õpilaste vähesuse ja õppevahendite puudumise tõttu.

Saksa Eraalgkool

1907. aastal Eestimaal tegutsenud sakslaste ühingu Deutche Verein in Estland Koeru osakonna eestvõtmisel avatud kaheklassiline Saksa Eraalgkool. Kooli pidasid üleval kohalikud mõisnikud.

Aastatel 1911–1913 õppis selles koolis kunstnik Eduard Viiralt. Samuti õppis seal luuletaja Kalju Lepiku ema Helgi Laidmaa. 1913. aastal keelati eesti soost lastel saksa koolis õppimine, mille tõttu õpilaste arv langes. Kooli tegevus lõppes 1916. aastal.

Haridusseltsikool

1907. aastal asutati Koerus Eesti Rahvahariduse Seltsi eeskujul Koeru haruselts, millel 1910. aastal oli juba üle 200 liikme. Põhiliseks saavutuseks peetakse eestikeelse Koeru kolmeklassiline Erakihelkonnakooli loomist.

Haridusseltsi kool avati 27. oktoobril 1908. Esimesel aastal õppis koolis 15 last, hiljem kasvas õpilaste arv üle 50. Õppeaeg oli viis aastat.

Alates 1914. aastast oli üle 14 aasta vanustel tütarlastel kihelkonnakoolis õppimine keelatud. Sellega vähenes õpilaste arv ja 1916. aastal suleti seltsikool majandusraskuste tõttu.

Koeru Algkool ja Kõrgem Rahvakool

Eesti Vabariigi kehtestamisest jätkus 1918. aastal koolitöö. 1919. aastal lisati neljas klass. Samal ajal algklassidega toimus õppetöö ka algkooli vanemates klassides ehk kõrgemas rahvakoolis, kus oli viies kuni üheksas klass. 1920. aasta novembris kolisid mõlemad koolid Aruküla mõisa, kus esialgu tegutsesid eraldi koolidena. Ruume tuli jagada ka krahv Eugen von Tolliga.

Demokraatlike uuenduste läbiviijaks Koeru koolis oli Julius Elango, kes kaasas koolielu probleemidesse ka õpilased ja lapsevanemad. Lapsevanemate hulgas viidi läbi küsitlus, et saada teada arvamus õppetöö sisu ja korralduse, õpikoormuse, suitsetamise, alkoholi pruukimise ja muude asjade kohta. Küsiti, kas soovitakse Koeru Keskkooli loomist. Saadi eitav vastus. Koeru pedagoogikanõukogu otsustas Koeru Kõrgema Rahvakooli nimetada Koeru Ühisreaalgümnaasiumiks. Kuid 1920. aastate majanduskriisi tõttu jäi ametlik kinnitus tulemata ja 1922. aastal jätkati tööd algul kaheksaklassilise ja siis kuueklassilise koolina.

Koeru Alg- ja Täienduskool

1924. aasta sügisest alustas kuueklassilise algkooli juures tööd kaheaastane põllumajanduse ja majapidamise kallakuga täienduskool – Koeru Alg- ja Täienduskool.

Koeru Mittetäielik Keskkool

Koeru Kool jätkas 1944. aasta sügisel tööd Koeru Mittetäieliku Keskkooli nime all. Kool oli seitsmeklassiline. Koolis tuli õpetada õpilasi Nõukogude Liidus kehtivate õppekavade järgi, kus tähelepanu oli pööratud ideoloogilisele kasvatustööle. 1954. aastaks oli Koeru koolis kümme klassikomplekti, sest viiendast kuni seitsmenda klassini olid paralleelklassid. Õpilaste arvu suurenemise tõttu hakati ehitama internaadihoonele juurdeehitist ja 1960. aastast oli kool kaheksaklassiline.

Tänapäev

Alates 1974. aastast paikneb Koeru Keskkool kolmes hoones: Aruküla mõisas, mõisa valitsejamajas ja samal aastal valminud koolimajas. Õpilasi on tavaliselt üle 350 ja õpetajaid 30.

Kool on tugev spordis, edukaim on olnud maadluses, jalgpallis ja kergejõustikus. 2000. aastal võideti ETV spordisaatesarja "TV 10 olümpiastarti" vabariiklik finaal. Treener ja õpetaja Toomas Aani abiga. 1999. aastal avati kooli juures muusikaklass, millest kasvas 2003. aastaks välja Koeru Muusikakool. Aino Linnase juhendamisel on koolil poistekoor ja lastekoor. Mudilaskoori võttis Aino Linnaselt üle Liana Kullasepp. Jätkuvad traditsioonilised kooli tantsupäevad, kus tantsujuhid Liidia Laidinen, Ülle Jääger, Anne-Ly Pihlak on tantsima pannud kogu kooli.

1992. aastast on sõprussidemed Soome Ilmajoe kooliga.

Välislingid

• Kooli koduleht