Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv
	Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valgla maad	Eesti, Venemaa, Läti, Valgevene
Sissevool	Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Meeksi oja, Naha oja, Võhandu jõgi, Karisilla oja, Piusa jõgi, Velikaja jõgi, Oudova jõgi
Väljavool	Narva jõgi
Valgla suurus	47 800 km²
Pindala	3555 km²
Pikkus	143 km
Laius	48 km
Kaldajoone pikkus	520 km
Keskmine sügavus	7,1 m
Suurim sügavus	15,3 m
Maht	25 km³
Kõrgus merepinnast	30 m
Koordinaadid	58° 41′ N, 27° 30′ E

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest. Järv asub Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril. Järve pindala on 3555 km²^[1].

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Soolsus 0‰
Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)

Peipsi-Pihkva järv on pindala poolest Euroopa 5. järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv, Vänern ning Saimaa.

Peipsi-Pihkva järve voolab 240 jõge või oja, suurimad neist on Velikaja ja Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Peipsi-Pihkva järve suurimateks saarteks on Venemaale kuuluv Kolpino saar (Kulkna) ja Eestile kuuluv Piirissaar.

Peipsi-Pihkva järv on piiriks Eesti ja Venemaa vahel. Eestile kuulub 44% ning Venemaale 56% Peipsi-Pihkva järvest.

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Peipsi ja Pihkva on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Pihkva järv) on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi alasid.

Veetase[muuda | muuda lähteteksti]

Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine õhutemperatuur Peipsi lähistel asuvas Tiirikoja ilmajaamas juulis on 17, 3 °C ning veebruaris alla -5, 9 °C, sademeid langeb keskmiselt 548 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi asub Peipsi, nii nagu ka teda ümbritsevad naaberalad parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi järve piirkond Dfb kliimatüübi alla. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig.

Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad probleemid on Pihkva linna reostus, põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.