Stereotüüpia (meditsiin)

Allikas: Vikipeedia

Stereotüüpia on korratav või ritualistlik tegevus, seisukoht või loosung. Stereotüübid võivad olla lihtsad tegevused nagu keha kiigutamine või keerukad, nagu jala üle põlve panemine või selle mitte tegemine, samuti ka ühe koha peal tammumine. Veel võib keerukaks stereotüüpseks tegevuseks lugeda liigset enese eest hoolitsemist. Need käitumismallid võivad olla inimestel, kel on vaimne alaareng, autismispektri häire, tardiivdüskeneesia ja stereotüüpiline liikumishäire,[1] uuringud on näidanud, et stereotüüpidel on seos osade skisofreenia tüüpidega.[2] Frontotemporaalne dementsus on samuti tavaline neuroloogiline korduvate käitumiste ja stereotüüpsuse põhjustaja.[3][4] On mitmeid hüpoteetilisi stereotüüpsuse põhjustajaid ning on ka mõned ravivõimalused.[5]

Stereotüüpiat nimetatakse autismi juhtudel stimming'uks, mille põhjuse hüpoteesiks on ühe või rohkema meele iseergutamine. [6] Mõisted nagu punding ja tweaking kirjeldavad korduvat käitumist, mis esinevad seoses mõne narkootikumi kõrvaltoimega.[7]

Selliste inimeste seas, kellel on frontotemporaalne lobaarne degeneratsioon, esineb stereotüüpsust rohkem kui pooltel (60%). Frontotemporaalse lobaarse degeneratsiooniga inimestel võtab stereotüüpsuse kujunemine keskmiselt 2,1 aastat.

Eristamine tahtmatutest tõmblustest[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu tahtmatud tõmblused, on ka stereotüüpsus mustriline ja perioodiline. Väsimus, stress ja äng muudavad selle veel hullemaks. Erinevalt tikkudest tekivad stereotüüpiad enne kolmeaastaseks saamist, kaasavad rohkem keha, on rütmilisemad ja vähem juhuslikud ning on seotud pigem süvenemisega mõnda teise tegevusse kui hoiatava tungiga. Näiteid varajastest tikkudest on silmade pilgutamine ja köhatamine, samal ajal kui kõigutamine on tavalisem stereotüüpia. Stereotüüpiatel puudub alati muutuv, kasvav ja kahanev iseloom ning need võivad püsida konstantsena aastaid. Tahtmatud tõmblused on lühiperioodiliselt allasurutavad, võrdluseks lapsed üritavad väga harva stereotüüpsust alla suruda, aga samas on nende tegevust võimalik häirida.[8]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Stereotüüpiale on mitmeid võimalikke seletusi ja erinevatel stereotüüpiatel võivad olla erinevad põhjused. Populaarseks põhjenduseks stereotüüpiale on enesestimulatsioon, mille hüpoteesiks on see, et mõned kindlad stereotüüpiad on seotud sensoorse sisendi funktsiooniga. Teised põhjendused väidavad, et stereotüüpia vähendab pinget või ekspresseerib frustratsiooni, et see kõneleb tähelepanuvajadusest või läheduse vajadusest või sensoorsest stimulatsioonist. Stereotüüpia võib olla ka õpitud või neuropatoloogiline või nende kahe kombinatsioon, või hoopiski täiesti normaalne käitumine ilma konkreetse põhjenduseta.[6]

Sarnased terminid[muuda | muuda lähteteksti]

Punding (sundtegutsemine) on termin, mis võeti kasutusele, et kirjeldada kompleksset, pikaajalist, põhjusetut ja stereotüüpset käitumist kroonilistel amfetamiini kasutajatel;[7] hiljem kirjeldati seda ka Parkinsoni tõve puhul.[9] Punding on vastupandamatu soov sooritada korduvaid mehaanilisi toiminguid, nagu näiteks sorteerimine, korjamine või tavaliste asjade kokkupanemine ja nende lahtilammutamine.[10] Punding võib esinda osadel indiviididel Parkinsoni tõvega, kui seda ravitakse dopamiini sisaldavate ravimitega, näiteks L-dopaga.[11][12]

Tweaking on rahvakeelne nimetus kompulsiivsele või korratavale tegevusele, see viitab isikule, kellel on näha amfetamiini ja methamfetamiini tarvitamise järgsed sümptomid.[13][14]

Stereotüüpne käitumine loomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Stereotüüpia esineb lisaks inimestele ka loomadel. Sellesse suhtutakse kui ebanormaalsesse käitumisse ja seda võib näha vangistuses peetavatel loomadel. Kitsastes ja üksluistes tingimustes ei ole võimalik käituda samamoodi nagu vabas looduses. Need käitumismallid võivad olla pahaloomulised, tuues endaga kaasa enesevigastamist või sigimisedukuse langust ja laboris kasutatavatel loomadel võib see segada käitumisuuringute tegemist.[15] Stereotüüpse käitumise näideteks loomadel on edasi tagasi kõndimine, keha kiigutamine, ringide ujumine, üleliigne magamine, enese moonutamine (sulgede kitkumine ja ülemäärane enese eest hoolitsemine) ja puuride ning aedikute närimine. Stereotüüpiat on märgatud paljudel liikidel, kaasa avatud primaatidel, lindudel ja kiskjatel. Kuni 40% protsenti loomaaedades elavatest elevantidest käitub stereotüüpselt.[16] Stereotüüpsus on hästi tuntud nähtus tallis peetavatel hobustel, mis tavaliselt tekib vangistuses viibimisest ning vähesest treeningust. Neid kutsutakse rahvasuus ka tallihaigeteks. Sellega kaasneb varaline kahju tallile, sest hobused võivad närida ja lõhkuda oma kopli piirdeid ja muudki. Seega on stereotüüpne käitumine ohtlik ka loomade endi tervisele ja sellega peaks kindlasti tegelema.[17]

Stereotüüpsed käitumismallid arvatakse olevat põhiliselt tekkinud tehislikes tingimustes pidamise tagajärjel, mis ei võimalda loomadel rahuldada oma tavapäraseid käitumuslikke tavasid. Ei ole soovitav öelda, et see käitumine on ebanormaalne, vaid sellele tuleks läheneda kui indikaatorkäitumisele, mida põhjustab ebanormaalne keskkond.[18] Stereotüüpsus on korrelatsioonis muutustega käitumuslike vastuste valikutega basaalses ganglionis.[15] Kuna stereotüüpsust on tihti vaadeldud kui negatiivset psühholoogilist stressi, siis stereotüüpsus ilmselt tingitud, sellest, et loomadel ei ole hea olla.

Stereotüüpilist käitumist on võimalik vähendada läbi keskkonna rikastamise, mis kujutab endast suuremate ja stimuleerivamate puuride, treeningu ning erinevate stiimulite (esemed, hääled, lõhnad) kasutuselevõttu. Tagamaks keskkonna rikastamise pikaajalist efektiivsust, peab see olema ajas varieeruv. Sotsiaalsete loomade ühte puuri panemine on samuti abiks. Kuid kui käitumismall on välja kujunenud, võib olla võimatu seda kõrvaldada ajus toimunud muutuste tõttu.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jankovic J. Differential diagnosis and etiology of tics. Adv Neurol. 2001;85:15–29. PMID 11530424
  2. Pedro BM, Pilowsky LS, Costa DC, et al.. Stereotypy, schizophrenia and dopamine D2 receptor binding in the basal ganglia. Psychol Med. 1994;24(2):423–9. PMID 8084937
  3. Mateen FJ, Josephs KA (June 2009). "The clinical spectrum of stereotypies in frontotemporal lobar degeneration". Movement Disorders 24 (8): 1237–40. doi:10.1002/mds.22555. PMID 19412926
  4. Mendez MF, Shapira JS (March 2008). "The spectrum of recurrent thoughts and behaviors in frontotemporal dementia". CNS Spectr 13 (3): 202–8. PMID 18323753
  5. Singer HS. Motor stereotypies. Semin Pediatr Neurol. 2009;16(2):77–81. doi:10.1016/j.spen.2009.03.008. PMID 19501335
  6. 6,0 6,1 Nind M, Kellett M. Responding to individuals with severe learning difficulties and stereotyped behaviour: challenges for an inclusive era. Eur J Spec Needs Educ. 2002;17(3):265–82. doi:10.1080/08856250210162167
  7. 7,0 7,1 Weisheit RA. Methamphetamine and violence in Illinois [PDF]. Illinois Criminal Justice Information Authority; [Retrieved 2009-12-08].
  8. Muthugovindan D, Singer H. Motor stereotypy disorders. Curr Opin Neurol. 2009;22(2):131–6. doi:10.1097/WCO.0b013e328326f6c8. PMID 19532036.
  9. Evans AH, Katzenschlager R, Paviour D et al. Punding in Parkinson's disease: its relation to the dopamine dysregulation syndrome. Mov Disord. 2004;19(4):397–405. doi:10.1002/mds.20045. PMID 15077237.
  10. Fernandez HH, Friedman JH (September 1999). "Punding on L-dopa". Mov. Disord. 14 (5): 836–8. doi:10.1002/1531-8257(199909)14:5<836::AID-MDS1018>3.0.CO;2-0. PMID 10495047.
  11. Jankovic J (2005). "Motor fluctuations and dyskinesias in Parkinson's disease: clinical manifestations". Mov. Disord. 20 Suppl 11: S11–6. doi:10.1002/mds.20458. PMID 15822109.
  12. O'Sullivan SS, Evans AH, Lees AJ (2009). "Dopamine dysregulation syndrome: an overview of its epidemiology, mechanisms and management". CNS Drugs 23 (2): 157–70. doi:10.2165/00023210-200923020-00005. PMID 19173374.
  13. Buxton JA, Dove NA (June 2008). "The burden and management of crystal meth use". CMAJ 178 (12): 1537–9. doi:10.1503/cmaj.071234. PMC 2396355. PMID 18519899
  14. "Selected Intelligence brief: methamphetamine myths". U.S. Drug Enforcement Administration. XXXVIII (2). February 2005. Reprinted with permission from the NDIC Narcotics Digest Weekly 2005;4(2):1
  15. 15,0 15,1 Garner JP, Mason GJ. Evidence for a relationship between cage stereotypies and behavioural disinhibition in laboratory rodents. Behav Brain Res. 2002;136(1):83–92. doi:10.1016/S0166-4328(02)00111-0. PMID 12385793.
  16. Stern A. Elephant deaths at zoos reignite animal debate. 2005-02-28 [Retrieved 2006-05-30]. Reuters.
  17. Christie, Julie Christie, (2008). "Horse Behavior and Stable Vices". University of Minnesota Extension (Regents of the University of Minnesota).
  18. 18,0 18,1 Davis E, Down N, Garner J et al. Stereotypical behavior: a LAREF discussion [PDF]. Lab Primate Newsl. 2004 [Retrieved 2009-12-21];34(4):3–4.