Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine

Williamsi ja Edge'i järgi on tehnoloogia sotsiaalne kujundamine (SST) arusaam, et nii tehissüsteemide disaini kui ka innovatsiooniprogrammide liikumissuundi mõjutavad loomupärased valikud (ka alateadlikud valikud).

Tehnoloogia pole pelgalt eelnevalt määratud loogika või ühe ainsa teguri tulemus. Võimalikud on täiesti erinevad teed, mis võivad potentsiaalselt viia erinevate tehnoloogiliste saavutusteni. Neil valikutel võivad olla üksteisega vastandlikud mõjud ühiskonnale tervikule või mõnele konkreetsele sotsiaalsele grupile.

SST on üks neist tehnoloogia ja ühiskonna vahelisi mõjusid kirjeldav mudel, mis ilmnesid 1980ndatel MacKenzie ja Wajcmani mõjuka 1985. aasta kogumiga koos Pinchi ja Bijkeri tehnoloogia sotsiaalse konstrueerimise raamistiku ja Calloni ja Latouri Aktorvõrgu teooriaga. Neil kõigil on ühine joon, mis kritiseerib innovatsiooni lineaarset mudelit ja tehnoloogilist determinismi. Mudel erineb eelnevast kahest suuresti selle poolest, et suur rõhk läheb arendusprotsessis sotsiaalsetele ja tehnoloogilisele kontekstile, mis kujundab valikuid innovatsioonis. Tehnoloogia sotsiaalse kujundamise põhimõte püüab vältida erinevate tehniliste valikute materiaalsete tagajärgede uurimist, kuid kritiseerib siiski tehnoloogilist determinismi, mis väidab, et tehnoloogia areneb omasoodu ja selle arengut ei mõjuta inimesed, samas mõjutab see ise ühiskonda. Seda arvesse võttes juhinduvad sotsiaalse kujundamise teoreetikud sellest, et tehnoloogia ja ühiskonna vaheline suhe areneb vastastikmõjus.

Sotsioloogilised tegurid ja mõju

Väärtushinnangud

Tehnoloogia rakendamine mõjutab ühiskonna väärtushinnanguid, muutes ootusi ja reaalsust. Samas needsamad väärtushinnangud mõjutavad ka tehnoloogia rakendamist. Tehnoloogilist innovatsiooni kujundavad vastastikku kolm suuremat omavahel seotud aspekti:

• Mehaaniline maailmapilt: universumit vaadeldakse erinevate analüüsitavate osade kogumit, nagu masinatki. Selline lihtsustamine on tänapäeval harvaesinev. Neomehaaniline maailmapilt käib välja, et kõik universumi objektid ja seosed on inimmõistusele arusaadavad. Kuigi tervik on suurem kui tema osade summa (isegi juhul, kui vaatleme pelgalt informatsiooni), siis isegi see tekkiv liiasus peab lõpuks inimmõistusele arusaadav olema. See tähendab, et kõik jumalikud või seletamatud jõud on välistatud.

• Efektiivsus: väärtus, mida algselt omistati vaid masinatele, on nüüd levinud väärtustus kõigis sotsiaalsetes aspektides. Efektiivsus tähendab siin seda, et iga element peab omandama kõrgema osakaalu oma maksimaalsest võimekusest.
• Sotsiaalne progress – uskumus, et selline mõiste on üldse olemas ja et see on oma olemuselt kasulik. Enne tööstusrevolutsiooni ja sellele järgnenud tehnoloogia plahvatuslikku kasvu uskus enamik ühiskondi sotsiaalse liikumise tsüklilisse teooriasse. See põhines aastaaegade tsüklilisusele ja sellest tulenevatele põllumajanduslike ja ühiskonna seostele. Kuna suur osa maailmast on endiselt lähedased oma põllumajanduslikele juurtele, on nad rohkem mõjutatavad tsüklilisusest kui ajaloo progressist. Seda võib vaadelda näiteks Prabhat rainjan sarkar'i tänapäeva sotsiaalsete tsüklite teoorias. Läänemaailma vaatenurk tsüklilisusest: Generations: The History of America's Future, autoriteks Neil Howe ja William Strauss.

Institutsioonid ja grupid

Tehnoloogia võimaldab tekkida sellistel organisatsioonidel ja grupistruktuuridel, mis muidu ei eksisteeriks:

• Suurorganisatsioonide tõus: valitsused, sõjavägi, tervishoiuga seotud institutsioonid, rahvusvahelised korporatsioonid.
• Vaba aja kommertsialiseerimine: spordiüritused, tooted jne (McGinn)
• Informatsiooni ülikiire levik (eriti uudismeedia) üle kogu maailma.

Rahvusvahelisus

Tehnoloogia abil saadakse suuremad teadmised rahvusvahelistest probleemidest, väärtustest ja kultuuridest. Ühistranspordi ja massimeedia tõttu on toimunud mõned olulisemad ilmingud: ideede globaliseerumine, väärtushinnangute ühildumine, rahvastiku kasv ja vastumeetmed.

Keskkond

Tehnoloogia võimaldab meil ümbritsevast paremini aru saada ja seda rohkem hinnata.

Enamik tänapäeva tehnoloogilisi protsesse toodab lisaks soovitule ka soovimatuid kõrvalsaadusi: tööstuslikku saastet ja reostust. Suur osa kõrvalsaadustest siseneb uuesti tööstusprotsessi, kuid paljud jäätmed väljutatakse keskkonda, mille tagajärjel väheneb jätkusuutlikkus. Erinevad sotsiaalsed ja poliitilised institutsioonid tasakaalustavad tootemahu kasvu ja sellega kaasnevat reostust eri kombel. On tehnoloogiaid, mis konstrueeriti keskkonda säästvalt, kui enamik konstrueeritakse majanduslike põhimõtete alusel. Ajalooliselt on puhas keskkond ja efektiivsemad tootmisviisid ühiskonna jõukustaset tõstnud, sest rahuldades oma elementaarsed vajadused, on edasi võimalik keskenduda vähem materiaalsetele väärtustele nagu puhas õhk ja vesi.

Tehnoloogia mõjud keskkonnale on üheaegselt silmatorkavad ja vähem märgatavad. Ilmselgeteks tagajärgedeks on taastumatute loodusressursside kadumine (nafta, kivisüsi, erinevad maagid), lisaks õhu, vee ja maismaa reostus. Vähem märgatavate jälgede hulka kuuluvad vaidlused pikaaegsete mõjude üle (globaalne soojenemine, metsa kadumine, elupaikade hävinemine).

Iga uus tehnoloogialaine toob endaga kaasa reostuse, millega inimesed varem kokku puutunud pole: toksilised, radioaktiivsed ja elektroonsete seadmete jäätmed.

Selliste reostajate suuremõõtmelise ja efektiivse eemaldamise puudumine on põhiprobleemiks. Looduses taaskäitlevad organismid ise üksteise jäätmeid. Näiteks taimed toodavad fotosünteesi kõrvalproduktina hapnikku, mida hapnikku tarvitavad organismid kasutavad toidu seedimiseks, tootes ise selle tegevuse kõrvalproduktina süsinikdioksiidi, mida taimed kasutavad omakorda suhkru tootmiseks, alustades uut tsüklit. Tehnoloogiliste jäätmete eemaldamiseks selliseid mehhanisme ei eksisteeri.

Kujundamine

Valikud

Ühiskond kontrollib tehnoloogiat ka läbi valikute. Nendeks pole ainult tarbija nõudlus, vaid ka:

• jaotuskanalid – kuidas tooted läbivad tsükli toormaterjalidest tarbimise ja kõrvaldamiseni;
• kultuurilised veendumused – stiil, valikuvabadus, materialism, tarbimine jne;
• Keskkonnale asetatud majanduslikud väärtused – individuaalne jõukus, valitsuse kontroll, kapitalism jne.

Autonoomne tehnoloogia

Ühe suundumuse järgi areneb tehnoloogia autonoomselt. Teisisõnu, tehnoloogia toitub näiliselt iseendast ja liigub edasi jõuga, mis näikse olevat inimestele vastupandamatu. Sellise koolkonna järgijate jaoks on tehnoloogia "loomupäraselt dünaamiline ja omaalgatuslikult arenev."

Jacques Ellul on üks vastupandamatu tehnoloogia mõiste eestvedajaid. Ta on veendunud, et inimkond ei suuda panna vastu ahvatlusele oma teadmiste hulka ja tehnoloogilist võimekust kasvatada. Siiski ta ei usu, et vaadeldav näiline autonoomia oleks loomupärane. Tajutav autonoomia tuleb sellest, et inimesed ei kaalu piisavalt vastutust, mis on omane tehnoloogilistele protsessidele.

Selliste ideede pooldaja on Langdon Winner, kes usub, et tehnoloogilist evolutsiooni ei saa inimene ega ühiskond enam kontrollida.

Valitsus

Üksikindiviidid näevad valitsusel suurt rolli tehnoloogiaga kaasnevate negatiivsete tagajärgede kontrollimisel.

• Valitsuse näiv iseseisvus. Valitsuste kohta eeldatakse tihti, et nende valitsusstiil on neutraalne või iseseisev. Teisalt väidetakse, et kuna valitsemine on poliitiline protsess, siis valitsust mõjutavad poliitilised trendid. Lisaks on valitsusel suur osa tehnoloogilise uurimistöö rahastamisel, seega võib ta soovida tulemusi endale sobivas suunas kallutada. Tuuakse ka välja, et maailma suurimad ökokatastroofid (Araali meri, Tšornobõli katastroof, Karatšai järv) on põhjustatud valitsuste projektide poolt ja pole tarbijate vastutada.

• Vastutus. Üks viis tehnoloogia kontrollimiseks on kahjutekitaja vastutusele võtmine. Valitsus võib suunata, kui suurel määral langeb õiguslik vastutus organisatsioonile või üksikisikule.
• Seadusandlus. Vastuolu põhjustab tööstuse roll võrreldes valitsuse omaga, kui eesmärgiks on puhta keskkonna säilitamine. Üldiselt ollakse nõus sellega, et tööstus on vastutav juhul, kui reostus põhjustab kahju teistele inimestele, kuid pole üksmeelt, kas seda peaks seadusandlusega ennetama ja kas ökosüsteeme peaks valitsuse negatiivse tegevuse eest kaitsma.

Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine on hiljuti avaldanud mõju e-teaduse ja e-sotsiaalteaduste alal Suurbritannias, mille rahastamisprogramm keskendub suuresti tehnoloogia ja teaduse sotsiaalsele kujundamisele.

Allikad

• McGinn, Robert E. (1991). Science, Technology, and Society. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall. ISBN 0-13-794736-4.
• Williams, Robin; Edge, David (1996). "What is the Social Shaping of Technology? (The Introduction to paper "The Social Shaping of Technology".)". Research Policy 25. Vaadatud 10. august 2006.
• Winston, Morton (2003). "Children of invention". in Morton Winston and Ralph Edelbach (eds.), (toim). Society, Ethics, and Technology (2nd ed. ed.). Belmont, Calif.: Thomson/Wadsworth. ISBN 0-534-58540-X. {{cite book}}: parameetris |edition= on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
• Adas, Michael (1989). Machines as the Measure of Men: Science, Technology, and Ideologies of Western Dominance. Ithaca: Cornell University Press. ISBN 0-8014-2303-1.
• Smil, Vaclav (1994). Energy in World History. Boulder: Westview Press. Lk 259–267. ISBN 0-8133-1901-3. Cited at Technology Chronology (accessed September 11, 2005).
• Andrey Korotayev, Artemy Malkov, and Daria Khaltourina. Introduction to Social Macrodynamics: Compact Macromodels of the World System Growth ISBN 5-484-00414-4 ]
• Dan Senor and Saul Singer, Start-up Nation: The Story of Israel's Economic Miracle, Hachette Book Group, New York, (2009) ISBN 0-446-54146-X
• Donald A Mackenzie and Judy Wajcman, eds. The social shaping of technology (1985)

Välislingid

• Technological Determinism and Social Choice – deals with both technological determinism and the social shaping of technology