Eestis kadunud isikud

Eestis kadunud isikud on Eestis teadmata kadunuks jäänud inimesed, kelle elusoleku ega surma kinnituseks pole leitud piisavalt tõendeid. Mitmeid kaotsi läinud inimesi on tulemusteta otsitud taga aastaid.

Igal aastal jääb Eestis kadunuks kuni 20 inimest. Suurem jagu juhtumitest on Tallinnas ja Harjumaal, kus aastas kuulutatakse kadunuks 50–60 inimest (Eestis kokku umbes 200 juhtumit aastas), neist 85 protsenti leitakse aga üles. Mujal on kadunute hulk väiksem. 18. veebruaril 2013 kinnitas Eesti siseminister Ken-Marti Vaher riigikogu ees esinedes, et üle kümne päeva kadunud inimesi oli sel ajal Eestis 352. Alates 2012. aastast sisestatakse juhtumipõhiselt andmebaasi kõik isikud, kelle kadumisest on teatatud telefonile 110. Teadmata kadunuteks loetakse inimesed, kes on teadmata põhjustel lahkunud elukohast või raviasutusest või kelle kadumise asjaolud annavad alust uskuda, et kadumise võis põhjustada kuritegu või õnnetusjuhtum.

Levinud otsingumeetodite hulgas on kuulutused internetis, ajalehtedes ja tänavatel, põhjendatud kahtluse korral mõne piirkonna läbiotsimine politsei, vabatahtlike või Kaitseliidu abiga ning vaevatasu pakkumine.

Teadmata kadunuks jäänud inimestest on tehtud dokumentaalfilm "Inimene kadus" (2000).

Põhjused

Inimesed võivad kadunuks jääda mitmetel põhjustel. Mõned põhjused on näiteks:

• soov alustada uut elu;
• enesetapp;
• kuriteo ohvriks langemine (laip peidetud, hävitatud või hiljem tundmatuna leitud);
• probleemid kodu, töö või politseiga.

Paljud inimesed Eestis jäid teadmata kadunuks Esimese ja Teise maailmasõja ajal või pärast seda, metsavendade ja nõukogude julgeolekuorganite aktiivse tegutsemise aastail.

• Maadleja Georg Baumann jäi kadunuks Esimeses maailmasõjas.
• Ansomardi nime all kirjanikuna tuntud Peäro August Pitka, Vene armee alampolkovnik ja lastekirjanik, jäi teadmata kadunuks Esimeses maailmasõjas, 25. juulil 1915 Narevi jõe lähedal Poolas.
• Käina Martini koguduse õpetaja Voldemar Kirotar arreteeriti 1941. aastal ja jäi seejärel teadmata kadunuks.
• On täpselt teadmata, kas maalikunstnik Kaarel Liimand jäi augustis 1941 Pihkva lähistel kadunuks või hukkus hävituspataljoni liikmena.
• Lavastaja ja näitleja Evald Hermaküla isa Evald jäi kadunuks 1943. aastal rindel Stalingradi all.
• Maadleja Otto Pohla jäi jaanuaris 1943 teadmata kadunuks, mobiliseerituna Punaarmeesse.
• Oktoobris 1944 jäi teadmata kadunuks poksija Nigul Karits, Eesti Laskurkorpuse reamees.
• Eesti Vabadussõja kangelane, admiral Johan Pitka põgenes 1940. aasta juulis Nõukogude okupatsiooni eest Soome. Aprillis 1944 tuli ta tagasi, et organiseerida vastupanu pealtungivale Punaarmeele. Septembris 1944 jäi ta Läänemaal teadmata kadunuks.
• Jaanuaris 1945 jäi teadmata kadunuks eestist pärit vaimulik Johannes Walter, kes töötas 1940–1945 Sontopi koguduse õpetajana Poolas, kuid oli ühtlasi 1941–1945 Wehrmachti teenistuses.
• 1945. aasta veebruaris jäi teadmata kadunuks Eestist pärit advokaat ja Vabadussõja veteran Robert Gernhardt, kes oli 1939. aastal siirdunud Saksamaale ning kuulus Volkssturmi.
• 1945. aastal jäi kadunuks 1939. aastal ümberasujana Saksamaale kolinud Eesti päritolu vaimulik Axel Treu.
• Maalikunstnik Karl Herman jäi teadmata kadunuks juulis 1950.

Üht sedalaadi juhtumit kirjeldatakse ka Silvia Rannamaa menukas noorsooromaanis "Kadri", kus peategelase isa on sõja ajal kadunuks jäänud, kuid ilmub ootamatult välja aastaid pärast sõda.

Kadunuks võidakse jääda ka loodusõnnetuse tõttu. Ehkki Eestis esineb looduskatastroofe suhteliselt harva, on aegade jooksul jäänud paljud kadunuks merel tormi käes. Ka 9. detsembril 2010 Eestit tabanud lumetormis Monika jäi üks inimene Järvamaal kadunuks.

Tuntumad juhtumid

Mõned juhtumid on tekitanud ka palju meediakära ja püsivat huvi nende inimeste kadumise vastu.

Heidi Homutov

Heidi Homutov (sündinud 1979) oli üliõpilane, kes jäi 22. juulil 2000 arvatavalt Tallinn-Paide teelõigul teadmata kadunuks. Saaremaalt pärit Heidi Homutov oli Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise eriala 3. kursuse üliõpilane. 22. juulil 2000 lahkus ta enne kella 11.00 oma elukohast Mustamäel, et hääletades jõuda Paidesse. Sellest alates on ta teadmata kadunud. Heidi Homutov oli esimene Eestis kadunuks jäänud inimene, kelle otsimiseks kasutasid sõbrad-tuttavad laialdaselt internetti. Kaks aastat pärast kadumist tunnistas politsei, et Heidi on tõenäoliselt surnud.

Heidi Homutovi juhtumit on käsitletud Urmas E. Liivi dokumentaalfilmis "Inimene kadus" (2000).

Maris Järv

Maris Järv (sündinud 1988) kadus 24. juunil 2007 Pärnu rannas. Ta veetis sõpradega aega ja kella kolme paiku otsustati laiali minna. Maris jäi sõpradest naisteranna lähedale pingile istuma, sest ta pidi hommikul kell kuus olema tööl Pärnu rannahotellis. Enne kadumist oli ta helistanud sõbrale, sest soovis tema juurde paariks tunniks magama minna, aga sõbra juurde ta ei jõudnud. Samuti ei ilmunud ta hommikul rannahotelli tööle. Politseinikud olid algul lootusrikkad, sest meediale saadeti turvakaamerast saadud foto paarist, millel kujutatud naise välimus sarnanes Marise isikukirjeldusega, aga varsti selgus, et fotodel olid siiski teised isikud. Tema leidmiseks kammiti mitu korda läbi ka Pärnu supelranna roostik, aga Marist pole tänaseni leitud. Piirivalve andmeil pole ta ka Eestist lahkunud.

Kanal 2-s 2013. aastal eetris olnud saates "Teadmata kadunud – Uutel jälgedel" väitis üks naine, et talle tuli samal ööl, kui Maris Järv kadunuks jäi, võsas kallale kapuutsiga mees, kelle käest ta pääses, sest hakkas vastu. Meedias spekuleeriti peale seda, et sama mees võis rünnata ka Marist, aga politsei pole ründajat leidnud, sest naine ei pöördunud peale rünnakut politseisse ja ründaja isikukirjeldust anda ei osanud.

Maris Olesk

Maris Olesk (sündinud 1972) lahkus 11. märtsil 2010 lõuna ajal Tartu Ülikooli kliinikumist, kus ta töötas klienditeenindajana ja peale seda on ta kadunud. Olesk plaanis ilmselt varsti tööle naasta, sest oma dokumendid ja isiklikud asjad oli ta töökohta jätnud. Politsei tuvastas hiljem, et naine oli peale väljaminekut helistanud ja kõne hilisem positsioneerimine näitas, et telefon viibis sel hetkel Luunja mobiilimasti levialas. Sellest infost oli politseile vähe kasu, sest selle mobiilimasti levisse jäi peaaegu kogu Annelinn.

Ain Nurmela

Kujunduskunstnik Ain Nurmela (sündinud 1962) lahkus oma kodust 19. augustil 2010. Sellest alates on tema asukoht teadmata.

Markkus Ansberg

17-aastane Markkus Ansberg jäi ööl vastu 24. oktoobrit 2015 Võrus teadmata kadunuks. Ta oli jalgpallur ja kooliõpilane, kes õppis Parksepa Keskkoolis.

Lemmo Erendy

Viiuldaja ja pedagoog Lemmo Erendy jäi kadunuks 11. aprillil 1996, kui sõitis laevaga Vana Tallinn Helsingist Tallinna. Politsei arvab, et ta kukkus reisi ajal üle parda ja on surnud. 1998. aastal väitsid mitu inimest, et on meest Soomes näinud, aga politsei jäi oma versiooni juurde.

Välislingid

• Politsei infoleht teadmata kadunud isikutest Eestis
• Kadunud.ee. Teadmata kadunud isikute otsingud
• "Teadmata kadunute arv on püsinud viimastel aastatel sama", ERR uudised, 29. juuli 2011
• "Kuhu kaovad inimesed?"
• Heidi Homutovi otsimisleht
• Tarmo Michelson "Heidi, kus sa ometi oled?" SL Õhtuleht, 27. juuli 2000
• Heidi Homutov – esimene, keda otsiti interneti abil SL Õhtuleht, 22. detsember 2007
• Siiri Ottender-Paasma "Igal aastal jääb kadunuks paarkümmend inimest" ERR, 15.04.2012
• Priit Luts "Teadmata kadunud inimesi on Eestis 352" ERR, 18.02.2013