Šoti seltskonnatants

Šoti seltskonnatants on üks šoti tantsu liik highland'i, lady step'i ja keilitantsude kõrval. Šoti seltskonnatantsud pärinevad Suurbritannia traditsioonilistest tantsudest ja nende olemus seisneb mustrite loomises. Tants koosneb kujundite jadast ning on üldjuhul progresseeruv. Selle tantsustiili algusajaks võib pidada 18. sajandit, mil segunesid inglise seltskonnatants ja highland'i muusika. 20. sajandi teisest poolest, ajast mil Royal Scottish Country Dance Society oli juba tegevust alustanud ja üle maailma tekkisid selle allharud (i.k. Branch), on šoti seltskonnatants muutunud ülemaailmseks fenomeniks. 2014. aasta seisuga on maailmas loodud rohkem kui 15 000 šoti seltskonnatantsu.

Ajalugu

• 1651. aastast pärineb esimene kirjalik allikas Suurbritannia traditsiooniliste tantsude kohta, milleks on John Playfordi "The English Dancing Master"
• 18. sajandil levisid Suurbritannia traditsioonilised tantsud Prantsusmaale, kus lisati algsetele tantsudele balletile omased jalapositsioonid ja mille õukonnas tutvustati esmakordselt, mida tänapäeval tuntakse kui longwise set. The Auld Alliance Prantsusmaa ja Šotimaa vahel mõjutas ka tantse ja need mõjutused eristavadki tänapäeval šoti tantse inglise tantsudest.
• 18. sajandil hakati riile ja strathspey'sid üksteisest eristama.
• 19. ja 20. sajandil muutusid valss ja muud ballitantsud populaarseks, mistõttu šoti tantsu vastu huvi vähenes.
• 1923. aastal lõid dr Jean Milligan ja Ysobel Stewart nüüdseks Royal Scottish Country Dance Society nime kandva organisatsiooni.

Tantsu tüübid

Šoti seltskonnatantse liigitatakse vastavalt muusikale, mille saatel neid tantsitakse. Šoti seltskonnatantsus on kiired tantsud: riil, džiig ja hornpipe, mis kõik kasutavad samu samme; strathspey'd on aeglased tantsud, millel on teised sammud.

Riil

Riil (inglise keeles Reel) on šoti seltskonnatantsu kõige tavalisem liik. Tantsitakse üldiselt 4/4 taktimõõdus muusika saatel, üksikuid ka 2/4 taktimõõdus muusikasse. Šoti muusikas pärineb riil 16.sajandist. Riili eri variatsioone leiab Iirimaalt, Šotimaalt, Inglismaalt ja lausa Apalatši mäestikust.

Džiig

Džiige (i.k. Jig) tantsitakse peaaegu eranditult 6/8 taktimõõdus muusika saatel. Tantsimise seisukohast on džiigide ja riilide erinevus ebaoluline, välja arvatud sammude ajastamine taktis. Peale traditsiooniliste džiigi muusikapalade on võimalik džiige tantsida ka torupilli marsi ja two step'i saatel.

Strathspey

Strayhspey’sid eristab riilidest ja džiigidest poole aeglasem muusika, mistõttu on sellel liigil teistsugused, graatsilisemad sammud. Strathspey'l on iseloomulik rütm, mis eristab teda kõigist maailma tantsudest. Arvatakse, et strathspey arenes välja riilist, olles algselt palju tempokam kui tänapäeval. Tuntuimad strathspey'de saateks mängitavad muusikapalad on traditsioonilised strathspey lood ja slow air'id.

Medley

Medley on tantsude segu, millest osa on strathspey ning osa riili ja/või džiigi rütmis. Tavaliselt algab tants strathspey'ga, kui esitatakse terve tants, ning lõpeb kiirema liigiga, mille jooksul korratakse aeglaselt tantsitud osa ilma muudatusteta, välja arvatud juhul kui kiiremas stiilis ei ole otsest vastet mõnele strathspey sammule või kujundile.

Hornpipe

Hornpipe on šoti seltskonnatantsu liik, millel ei ole 4/4 taktimõõdus riiliga muud vahet, kui sellele iseloomulik rütm. See on ka põhjus, miks mõned allikad ei tunnista hornpipe’i kui eraldi liiki. Seda liiki tantsud ja nende nimetused on mereteemalised.

Kordused

Enamik tantse on jaotatud kordusteks: kujundite järjestus, mida kõigepealt esitab esimene aktiivne rühm, mis on tervest rühmast see arv paare, mitu on tantsu sooritamiseks vajalik, ja siis progressiooni tõttu teised aktiivsed rühmad, kuni kõik paarid on tantsinud igal positsioonil vähemalt ühe korra (kui tegu on pikirühmaga). Korduste arv tantsu jooksul on selgelt defineeritud muusikalises kirjelduses, näiteks 8x32 takti tähendab, et igas korduses on kolmkümmend kaks takti ja terves tantsus on kaheksa kordust.

Rühm

Šoti seltskonnatantsus on rühm (inglise keeles Set) see grupp inimesi, kes tantsu tantsivad. Rühma siseselt on tantsijad jagatud allharudeks, tavaliselt paaridesse (mees ja naine), kuigi on erandeid, kus allharudeks on üksikud inimesed, kolmikud või suurem grupp inimesi.

Šoti seltskonnatantsus eristatakse kolme rühma formaati: pikirühm (i.k. Longwise set), ringrühm (i.k. Circular set) ja ümbersaalitants (i.k. Round the room set). Iga formaadi puhul võib saalis tantsida mitu eraldiseisvat rühma. Ümbersaalitantsudes ei ole tantsijate arv piiratud, kui saalis ruumi jätkub ja suudetakse moodustada tantsuks vajalik rühm, mis lähtuvalt tantsu kirjeldusest koosneb tavaliselt vaid ühest või kahest paarist või kolmikust. Ka igas piki- ja ringrühmas määrab vajaminevate tantsijate arvu tantsu spetsiifiline formaat, et tantsu oleks võimalik tantsida kirjelduses ettenähtud moel.

Kui tantsus on ettenähtud kolmest paarist koosnevad rühmad, siis seda tantsu ei ole võimalik vähesemate paaridega tantsida ja sellest tulenevalt saab kaheksast paarist moodustada ainult kaks kolmepaarist rühma. Kõige tavalisemas formaadis tantsitakse kolme paari tantse neljapaaristes rühmades, nii et igal ajahetkel tantsivad korraga ainult kolm paari, iga paar esimese paarina kaks korda, alustades oma teist korda teise paari kohalt, ja nii saab vajadusel selliseid tantse tantsida vaid kolme paariga, kui neljandat pole saadaval.

Pikirühm

Pikirühm, kui allharudeks võtta paarid, on moodustunud meestest kes seisavad ühes reas üksteise kõrval ja nende partnerid teises reas paralleelselt nende vastas. Esimese rühma esimene paar seisab muusikale kõige lähemal, mehe vasak õlg ja naise parem õlg muusika poole. Tantsides määrab rühma laiuse, meeste ja naiste ridade kauguse üksteisest, esimene paar. Esimene mees loendab igaks rühmaks vajaliku paaride arvu, alustades ülevalt, muusikapoolsest otsast, ja liikudes allapoole, muusikast eemale. Igale paarile antud number on nende algpositsioon rühmas, kuhu tavaolukorras tantsu lõpuks tagasi jõutakse. Pikirühma formaate eristatakse kahe tunnuse järgi: igal korral tantsivate paaride arv ja terve rühma moodustamiseks vajalike paaride arv. Näiteks kolme paari tants nelja paari rühmas tähendab, et terves rühmas on neli paari, kellest aktiivses rühmas on kolm paari.

Ringrühm

Mugavuse tõttu on kõik ruudu-, kolmnurga- ja keldi prossi kujuliselt asetsevad rühmad liigitatud ühte rühmaformaati. Tuntuim ringrühm on ruutrühm (i.k. Square set), mille puhul asetseb neli paari ringjoonel, iga paar olles üheks ruudu küljeks. Allharudena käsitletakse enamasti paare, sest neid tantse on arvuliselt kõige rohkem. Peaaegu kõik ringrühmad moodustuvad paaridest, kes on omavahel ühtlaselt ringjoonele paigutunud. Mõne tantsu puhul on üks või kaks paari ringjoone sees. Naised seisavad partneri paremal käel. Rühma esimene paar on muusikale kõige lähemal, enamasti seljaga muusika poole. Paarid on nummerdatud päripäeva, alustades esimesest paarist, kellele järgnevad rühma keskel asetsevad paarid (juhul kui neid on).

Mõned ringrühmatantsud, kõige enam need, kus rühma keskel on ka paare, on progresseeruvad. Sel puhul on iga korra lõpuks keskel uus paar/uued paarid, kes alustavad järgmist korda. Sagedamini tantsitakse ringrühma formaadi tantse läbi vaid üks kord, kuid on siiski juhtivpaarid, tavaliselt esimene ja kolmas paar, kes esitavad osa tantsust ja seejärel teine ja neljas paar kordavad seda. Välja arvatud haruldaste progresseeruvate tantsude puhul, on ringrühmad üksteise suhtes täiesti iseseisvad, mis tähendab et teoreetiliselt võivad rühmad tantsusaalis paikneda suvaliselt, kuid enamasti asetsetakse siiski sirgetes rivides ülevalt alla. Esimene mees kontrollib, et tema rühmas on vajalik arv tantsijaid/paare ja muudab oma rühma suurust ning liigutab tervet rühma vastavalt vaba ruumi olemasolule.

Sammud

Šoti seltskonnatantsus eristatakse seitset erinevat sammu. Kolme neist kasutatakse ainult kiirete tantsude puhul, kolme ainult aeglaste puhul ja ühte mõlemat liiki tantsude puhul, kus samm sobitatakse muusikasse. Lisaks neile on üksikutes tantsudes kasutusel ka highland’i sammud, kuid ka need on asendatavad mõne šoti seltskonnatantsu sammuga.

Riili ja džiigi sammud

Vahetussamm (i.k. skip change) on kiiretes tantsudes levinuim samm, mida on vaja pikemate maade läbimiseks nii ette- kui ka tahasuunas liikumisel.

Galopp (i.k. slip step) on šoti seltskonnatantsudes kasutusel kiiretes tantsudes külg ees liikumiseks, näiteks ringis edasi-tagasi. Sammude pikkust peab muutma vastavalt tantsu ja kujundite nõudmistele.

Pas-de-basque [pa de bask] on samm, mida kasutatakse kiiretes tantsudes nii koha peal olles, pööramiseks kui ka väiksemate vahemaade läbimiseks.

Strathspey sammud

Strathspey travelling step on otsene vaste vahetussammule aeglases tantsus. Kasutatakse, et liikuda pikemaid vahemaid ette- ja tahasuunas.

Strathspey setting step on kiire setting step'i aeglane vaste. Lisaks on ta tehniliselt strathspey travelling step külgsuunas. Samm on parema jalaga paremale või vasaku jalaga vasakule.

Highland schottische setting step on strathspey's kasutatav samm, mis pärineb highland'i tantsust ja sarnaselt tavalise strathspey setting step'iga koosneb see sammust paremale või vasakule, aga kestab ühe takti asemel kaks ja sisaldab lisa hüpet kummagi sammu lõpus.

Ühised sammud

Üles ja alla astumine on külg ees samm (kõrvale-risti-kõrvale-kokku), mida kasutatakse pikirühmas võimalikult optimaalselt kohavahetuseks. Kasutusel nii kiiretes kui ka aeglastes tantsudes.

Kujundid

Setting on individuaalne kujund, mis koosneb kahest setting step’ist või kahest strathspey setting step’ist. Sisaldab sammu nii paremast kui ka vasakust jalast ning kestab kaks takti.

Väljapööre (i.k. casting) on individuaalne kujund, kuid enamasti tehakse seda siiski partneriga samaaegselt. Kujund koosneb pöördest üle kaugema õla (s.t üle selle õla, mis jääb liikumissuunast kaugemale, meestel üldjuhul vasak ja naistel parem õlg) ja tantsimisest tantsukirjelduses ettenähtud positsioonile. Kujundi kestus on kaks või neli takti.

Riil (i.k. reel) on kolme või nelja tantsija kujund, mis kestab kuus või kaheksa takti. Kujund seisneb kaheksa joonistamises maapinnale. Nelja inimese puhul joonistub maha lisa paun.

Pööre (i.k. turn) on kahe tantsija kujund, mis kestab kaks või neli takti. Paremat, vasakut või mõlemat kätt andes pööratakse, kuni jõutakse tantsus ettekirjutatud positsioonile (tavaliselt omale kohale tagasi).

Kohavahetus (i.k. cross over) on kahe tantsija kujund, mille tegemiseks kulub kaks või neli takti. Paremat, vasakut või mõlemat kätt andes vahetatakse kohad. Mõnes tantsus sooritatakse kujund üldse ilma kätt andmata, sellisel juhul möödutakse üksteisest üldiselt paremast õlast.

Käerist (i.k. hands across) on kujund, mida sooritab kolm, neli või kuus tantsijat. Paremaid või vasakuid käsi andes moodustatakse rist ehk ratas. Olenevalt tantsust liigutakse terve kaheksa takti jooksul ühes suunas või vahetatakse poole peal suunda (s.t neli takti ühes ja neli takti teises suunas).

Täis kaheksa (i.k. figure of eight) on kujund, mille käigus joonistub põrandale kaheksa, aga erinevalt kolme tantsija riilist tantsib seda kujundit vaid üks paar kas paralleelselt külgedel või rühmaga risti ümber kahe seisva tantsija.

Välislingid

• The Strathspey Server – a web site about SCD and SCD music
• A Scottish Country Dancing Dictionary - Dance steps, instructions, terms and cribs arranged alphabetically and logically.
• The Royal Scottish Country Dance Society
• Eesti Šoti Kultuuriselts