Šaube

Šaube (saksa keeles Schaube) on laia tagasipööratud kraega ja enamasti karusnahkse voodriga pikk ja avar alt laienev ülekuub^[1], mida kanti 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi Saksamaal. Levis eriti meesteriietusena laialt renessansiaja Euroopas, eelkõige Saksamaal ja saksakeelses kultuuriruumis, aga ka Inglismaal, Madalmaades ja Itaalias (simarra).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Šaubet kanti eest avatuna ja selle tagasipööratud reväärid läksid õlgadel üle tagasipööratud kraeks. Algselt lihtne lõige tegi 16. sajandi jooksul läbi arvukaid muudatusi, eriti väga laiade varrukate ja krae lõikes ja kaunistustes. Meesterõivana võis šaube ulatuda kas veidi allapoole põlve, poole sääreni või kannani; seda võisid ülekuuena kanda ka naised, naisterõivana oli šaube pikk ja mõnikord slepitaolise pikendusega taga.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Mantlitaolisi avaraid eest avatuna kantavaid ülekuubesid tunti Saksamaal juba 15. sajandil (ka itaalia 15. sajandi riietuses on taoline rõivavorm kasutuses), kuid 16. sajandil, 1520. aastatel hakkas šaube oma algset pikkust kaotama ja muutus poolpikaks kuni veidi allapoole põlve ulatuvaks, nii et see andis sooja, kuid ei takistanud liikumist. Õpetlaste ja vaimulike pealisrüüna jäi šaube täispikaks. Kodanike riietusena muutus šaube peagi seisuse ja rikkuse näitajaks, sellele ilmus rikkalik karusnahkne vooder, mida lasid paista lai tagasipööratud krae ja revääridena langevad hõlmad, varrukad muutusid laiaks ja pikaks, nii et need tuli kas tagasi käänata või sai käe tegutsemise hõlbustamiseks välja pista õlavarre või küünarnuki kõrgusel varrukasse lõigatud ja kaunistatud lõhikust. Kui kätt kattev vammusekäis oli omakorda uhkest kangast ja kaunistatud, suurendas see riietuse külluslikkuse muljet. 16. sajandil ilmuvad šaubedele ühe variandina laiad puhvkäised, mis ulatuvad küünarnukini, või kujundatakse laia puhvkäisena vaid varruka ülemine kolmandik. 16. sajandi keskpaigaks on korraga käibel palju šaube eri variante.^[2]

Šaubetaoline ülekuub säilib ka 17. sajandini ja osaliselt hiljemgi ametirüüna, näiteks õpetlastel, vaimulikel ja juristidel.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Tundmatu mees punases šaubes. Albrecht Dürer, 1499
Donaator Claus Stalburg ja tema abikaasa. Jörg Ratgeb, 1504
Härrasmehe portree. Bartolomeo Veneto, 1515–1520
Sir Henry Guildford. Hans Holbein noorem, 1527
Kunigunde von Habsburg. Barthel Beham, 1531
Saadikud. Hans Holbein noorem, 1533
Mehe portree. Georg Pencz, 1545

Eesti kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaht šaubedes figuuri – Tallinna luterlik superintendent Heinrich Bock ja mündimeister Urban Dehn vanem – võib näha põlvitamas Niguliste kiriku Kannatusaltari kesktahvlil Kolgata stseeni esiplaanil; tegemist on 16. sajandi keskel stseenile lisatud ülemaalingutega, kui altar võeti kasutusele epitaafina^[3]