Łuniniec

Łuniniec
valgevene	Лунінец * / Łuniniec *transkriptsioon: Luninets
vene	Лунинец (Luninets)
	Łuninieci lipp Łuninieci vapp
Pindala	55,0 km²
Elanikke	23 592 (1.01.2024)
Koordinaadid	52° 15′ N, 26° 48′ E

Łuniniec (transkribeerituna Luninets) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Łuninieci rajooni halduskeskus. Leedu keeles Luninecas. Łuniniec on raudteede sõlmpunkt, sealt hargnevad liinid Baranavičy, Bresti, Kalinkavičy ja Sarni suunas.

Asulat on esmamainitud nimega Mały Łulin (Малы Лулін), hiljem on kasutatud nimesid Łuliniec (Лулінец) ja Łuniniec Mały (Лунінец Малы). Tänapäevast nimekuju on kasutatud esimest korda 1561. aastal.

Łuniniecis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Tähtsaim ettevõte on elektrimootorite tehas, kus mootoreid ka remonditakse.

Linnas asub koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel katoliku kirik (1931) ja õigeusu kirik (1912–1921).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Łuninieci on esmamainitud 1449. aastal. Esimesed teadaolevad omanikud olid Niemirowiczid. 1552. aastal ostsid asula Dowojnod. Asula kuulus Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda. 1580. aastaks olid asula omanikuks saanud Drucki-Lubeckid.

Alates 1580. aastast vahetusid omanikud kiiresti – Snouskised, Salamjaretskid, Klačkovnad, Narutowiczid ja 1595. aastal Kuncewiczid. 1617. aastal omandasid asula Dalmatid ja 1622. aastal kingiti Łuniniec Dziatłava kloostrile.

1793. aastal läks asula teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Łuniniec hakkas kuuluma Minski kubermangu. 1842. aastal kloostri maad riigistati. Asula hakkas arenema pärast raudteede valmimist 1880. aastatel. Asulasse rajati depoo ja postkontor.

1921. aastast oli Łuniniec Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linnaõigused sai asula 1940. aastal, ühtlasi sai Łuniniecist rajoonikeskus. 1970. aastatel ehitati sinna suur elektrimootorite tehas.