Vesipapp
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vesipapp (perekond); Vesipapp oli ka Mart Mägra pseudonüüm. |
| Vesipapp | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vesipaplased Cinclidae |
| Perekond |
Vesipapp Cinclus |
| Liik |
Vesipapp |
| Binaarne nimetus | |
|
Cinclus cinclus (Linnaeus, 1758) | |
Vesipapp (Cinclus cinclus, tuntud ka kui papiisand)[2] on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Vesipapp on levinud suuremas osas Euroopast ja Loode-Aasiast. Eestis harv läbirändaja, Põhja-Eestis haruldane haudelind. Eestis kohtab vesipappi kõige sagedamini talviti.[2]
Vesipapi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1–10 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile[3]. Islandilt ja Loode-Euroopast peab ta sageli jõgede külmumise tõttu lõuna poole rändama.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Tumeda sulestikuga ja valge kurgualusega lind. Pikkus 17–20 cm, kaal 60–75 g. Linnul on iseloomulikult ümar kehakuju. Linnu nimi on tuletatud tema köstri kuube meenutavast välimusest.[2]
Pesitsemine ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]
Vesipapp teeb pesa vee äärde kiviprakku või kaljuõõnusesse. Kurnas on 3–6 muna, mida emaslind haub 14–17 päeva. Vanemad toidavad poegi 20–24 päeva. Elab vooluveekogude, näiteks kärestikuliste, hapnikurikka vee ja talviti mitte külmuvate jõelõikude läheduses.[2] Vaid haruharva võib vesipappi silmata veest eemal toimetamas. Enamasti istub vesipapp keset vett kivirahnul ning nõksutab oma keha üles ja alla.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Vesipapp on ainuke värvuline, kes hangib toitu sukeldudes. Ta võib toitu otsides kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu. Toitub veeputukatest, tigudest ja kalamaimudest.
Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]
Vesipapp on aastast 1963 Norra rahvuslind.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ BirdLife International (2008). Cinclus cinclus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Eesti Looduse tarkusekuu number tutvustab vesipappi". Eesti Loodus. Loodusajakiri. 13. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2017.
- ↑ 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 143–145.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vesipapp andmebaasis eElurikkus
