Norra

Allikas: Vikitsitaadid
Johan Christian Dahl, "Norra maastik" (1822)
Annette Anker, "Nevlunghavni vaade" (1880)
Clara Mørch (1851–1935), "Oslo vaade", s.d.

Proosa[muuda]

Koduteel ostsin jõulude lõppemisega mitte leppides allahinnatud šokolaadist kuuseehteid ja 3.69 eest Norra, Pakistani või mõne muu sihukese maa veini.
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 23


  • "Kui ma peaksin Norra kohta midagi head ütlema, siis ütleksin seda, et neil on maailma parim piim," teatas Erlend.
"Selles osas ei saa ma vastu vaielda," arvas Raasuke. "Sest ma pole seda kunagi maitsnud.” (lk 14)
  • "Punikud ja kirjakud, Leon, käivad karjamaal ringi, hingavad värsket õhku, söövad puhast rohelist rohtu ja teevad oma kõhus sellest rohust maitsvat piima. Siin Taanimaal on nad aga laudas ja neile antakse toiduks hoopis muid asju."
"Mina olen neid näinud," väitis Ellen. "Nad olid väljas."
"Mõned käivad ka siin vabalt karjamaal ringi, kullake," vastas Erlend. "Aga Norras liiguvad nad kõrgel mägedes, kus õhk on palju puhtam kui siin Taanis." (lk 14)
  • Anne B. Ragde, "Andestada saab alati", tlk Riina Hanso, Tallinn: Eesti Raamat, 2017


  • Vahetevahel tegi mäekülg oma teekonnal pilve piirilt meresügavusse kerge jõnksu merepinna kohal ja siis sai süstast otse libedatele kividele ronides maabuda, enamasti langes kalju aga ühtlaselt otse vette, varbagi toetamiseks ruumi jätmata. Kalamees Jaan-Olle mõõtis loodiga merepõhja: ühe paadipikkuse jagu kaldast eemal oli sügavust juba 130 meetrit. Mäeharjadelt kukkusid valju monotoonse pahinaga alla kosed. Arutasime, kas see hääl meenutab rohkem ürgset loodust või toimekat kiirteed, mõlemad vastused tundusid õiged. Olime möödunud kohast, kus kaljurünk - kolm miljonit kuupmeetrit kivi - fjordi murdus ja seal kitsas koridoris 63-meetrise hävitava tsunami tekitas, kraapimisjäljed olid kaljul veel kaheksakümmend aastat hiljem näha. (lk 200)
  • Olime jõudnud karmile maale. Isegi kala ei näkanud enam. Järele olid jäänud ainult püstloodis kalju, varingud, väsimus ja udu. Siin oligi Mordor. Teravad mäesakid teisel pool kitsast fjordi sirutasid oma konksus näppe ähvardavalt taeva poole, kaljud olid paljad ja hallid, kõrgete sakkide vahelt väänlesid allapoole määrdunud liustikud, elustav päike pääses sinna kurudesse vaid loetud minutiteks. Taevas tuli üha madalamale. Pilved tiirlesid mäetippude ümber nagu suits lohede sõõrmeist. (lk 201)

Film[muuda]

  • Lewis: Meil oleks abi ründaja paremast kirjeldusest.
Kannatanu: Noh, vihmas ja pimedas... Mulle jäi mulje, et tal oli metsik pilk. Ta meenutas mulle noort Wittgensteini - kui see teile midagi ütleb.
Morse: Enne või pärast tema Norra-perioodi?