Kõrgrenessanss

Kõrgrenessanss oli itaalia kunsti arengu õitseperiood. Firenze ja Rooma olid kohad, kus loodi harmoonilist ja suursuguse vormikäsitlusega kunstiloomingut. Ajastu kestis 16. sajandi esimesel kolmandikul (umbes 1500–1530), millele järgnes hilisrenessanss ja manerism. Kuna kunstiajaloolaste seas ei leidu ühist meelt, siis renessansiajastu lõpu määratlemisel esineb lahkarvamusi.

Arhitektuur

Rooma, millest kujunes kõrgrenessansi ajal kunstnike kogunemiskoht, pakkus meistritele uusi ja suurejoonelisi ülesandeid. Rooma linn kujunes arhitektidele tähtsaks, sest antiikmälestised oli kättesaadavad ning sellele toetudes said meistrid oma loomingut arendada. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd ehitusvormide tugevdamise ja lihtaustamise, aga ka ruumi mõõtmete suurendamise ja avardamise poole. Kõik detailid pidid olema minimalistlikult rikastavad. Kõrgrenessansi lossitüüp sünnib Firenzes, mida saab kirjeldada, kui kvantkiviehitusest pilastrite ja poolsammastega liigendatud fassaadide suursugusust ehitist, mis kaunistati niššidega. Kirkuhoonetele ehitati kuplid. Kõrgrenessansi arhitektuuristtili rajajaks on Donato Bramante, keda huvitas kuppelehitiste konstrueerimine. Püüd saavutada võimalikult väheste vahenditega suursugune ruumimõju ja detailide harmoonia tervikuga sai kõrgrenessansi arhitektuuri loomise eesmärgiks. Ajastu lõpul otsisid arhitektid antiikajastu ehituskunsti reegleid, et neid oma ehitistes kasutada. Kõrgrenessansi arhitektid, kes võtsid Donato Bramantest eeskuju, olid Raffael, Baldassare Peruzzi ja Antonio da Sangallo. Michelangelo oli selle ajastu arhitektuuristiili lõpetaja, kes rajab teed barokile. Hooned, mis on ehitatud kõrgrenessansi stiilis:

• Santa Maria delle Grazie (kiriku kooriruum)
• Palazzo della Cancelleria (loss Roomas)
• Peetri kirik (Roomas)

Skulptuur

Skulptuuris, nagu ka arhitektuuris, hakkab valitsema püüdlemine antiigidetailide poole. Samuti iseloomustavad kõrgrenessanssi skulptuuride suuremõõtmelisus ja jõulised vormid. Suurmeistrina valitses antud alal Michelangelo. Näiteid kõrgrenessansi skulptuuridest:

• "Perseus" – Benvenuto Cellini (Firenze, Loggia dei Lanzi)
• "Merkuur" – Giovanni da Bologna (Firenze, Museo Nazionale del Bargello)
• "Taavet" – Michelangelo (Firenze, Galleria del' Accademia)

Veel ajastu skulptoreid:

• Andrea Sansovino
• Jacopo Tatti (võttis üle oma meistri nime Sansovino)
• Benvenuto Cellini
• Giovanni da Bologna

Maalikunst

Kõrgrenessansi maalikunst juhindub läbimõeldud ja lihtsustatud suurejoonelisusest. Peamiseks jooneks muutus idealiseeritud tõde. Kõrgrenessanssi iseloomustavad maalikunstis tasakaalustatud kompositsioon, mis on kooskõlla viidud iga üksikasjani ja moodustab harmoonilise terviku, nii värvides, joontes, kui ka oma pidulikus ja salapärases meeleolus. Suurmeistrid maalikunstis olid Leonardo da Vinci, Raffael ja Michelangelo. Kõrgrenessansi maalikunsti näiteid:

• "Püha õhtusöömaaeg" – Leonardo da Vinci (Milano, Santa Maria delle Grazie kloostris)
• "Mona Lisa" – Leonardo da Vinci (Pariis, Louvre)
• "Ateena kool" – Raffael (Vatikani loss)
• "Maarja laulatus" – Raffael (Milano, Pinacoteca di Brera)
• "Sixtuse kabeli laemaal" – Michelangelo (Vatikan)
• "Püha perekond" – Michelangelo (Firenze, Uffizi)