Zymoseptoria tritici
| Zymoseptoria tritici | |
|---|---|
 Zymoseptoria tritici isolaat kasvamas söötmel | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eukarya |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kottseened Ascomycota |
| Klass |
Dothideomycetes |
| Selts |
Capnodiales |
| Sugukond |
Mycosphaerellaceae |
| Perekond |
Zymoseptoria |
| Liik |
Z. tritici |
| Binaarne nimetus | |
|
Zymoseptoria tritici (Roberge ex Desm.) Quaedvl. & Crous | |
| Sünonüümid | |
Zymoseptoria tritici on kottseente (Ascomycota) hõimkonda kuuluv hemibiotroofne seen, mis põhjustab helelaiksust nisul.[2] Haigus mõjutab peamiselt talinisu saagikust, põhjustades saagikadu Euroopa Liidus keskmiselt 5-10%.[3] Helelaiksuse tõrjumiseks kasutatavad fungitsiidid moodustavad Euroopas umbes 70% kõikide fungitsiidide kasutamise hulgast.[3]
Patogeeni elutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]
Suguline paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Zymoseptoria tritici on heterotalne seen, mis paljuneb nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Sugulistes viljakehades ehk pseudoteetsiumites arenevad eoskotid ehk askused, milles omakorda kotteosed ehk askospoorid.[4]
Askuste valmimisel paiskuvad askospoorid keskkonda ning tuule abil kanduvad need laiali järgmistele peremeestaimedele.[4]
Mittesuguline paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Jõudnud uuele peremeestaime lehele, idaneb haploidne askospoor ning siseneb hüüfidega läbi õhulõhede lehe sisse.[5] Hüüfid ümbritsevad klorenhüümi ja suudavad seejärel rakuväliselt mõjutada peremeestaime.[5] Järgneb pükniidide kasv, mille sees arenevad diploidsed mittesugulised püknospoorid.[5] Pükniidide täisküpsuse saabumisel väljuvad püknospoorid geelja massina laiali.[6] Vihmaga levivad püknospoorid hõlpsasti taime alumistele lehtedele, et neid omakorda nakatada.[6]
Talvitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Zymoseptoria tritici talvitub mütseeli, pükniidide ja pseudoteetsiumitena taimejäänustel.[7] Kevadel ilma soojenedes toodab seen uusi püknospoore või askospoore ja nakatab nendega uute kasvavate taimede alumisi lehti.[7]
Haiguse sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Zymoseptoria tritici poolt tekitatud helelaiksuse sümptomid võivad ilmuda juba taime kasvu algul ning kesta kogu hooaja.[8] Kuigi esmased tunnused on klorootilised laigud lehtedel, mis on talvitumisperioodil kokku puutunud mullaga, võib helelaiksusele viitavaid märke leida ka pähikutel ja kõrtel.[8] Klorootilised kahjustused ilmuvad taimele pärast pükniidide arengut, optimaalsel temperatuuril 10-12 päeva pärast nakatumist.[4] Hiljem muutuvad laigud keskelt pruuniks ning näha võib musti eoslate täpikesi ehk pükniide.[8] Haiguse edenedes suurenevad klorootilised laigud peamiselt piki lehte ning levivad taime lehel laiali. Järgneb lehtede kolletumine, kuivamine ja surm.[8]
Haigustõrje[muuda | muuda lähteteksti]
Haiguse tõrjumiseks kasutatakse külviseemne puhtimist ning kasvuajal (kasvufaasis BBCH 30-69) erinevaid fungitsiide peamiselt triasoolide, SDHI ja strobiluriinide rühmast.[9]
Ennetavate meetoditena aitab õigeaegne ja optimeeritud väetamine, sügisel nakatunud taimejäänuste hävitamine, hiljem valmivate sortide valik ja minimeeritud harimisest loobumine.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Berk. & Curtis M. A. (1874). N. Amer. Fung.: no. 441 bis.
- ↑ Mekonnen, T., Haileselassie, T., Goodwin, S. B., Tesfayea K. (2020). Genetic diversity and population structure of zymoseptoria tritici in ethiopia as revealed by microsatellite markers. Fungal Genetics and Biology. 141:103413. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1087184520301043 doi:https://doi.org/10.1016/j.fgb.2020.103413
- ↑ 3,0 3,1 Fones, H., Gurr S. (2015). The impact of septoria tritici blotch disease on wheat: An EU perspective. Fungal genetics and biology. 79:3-7.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Duncan, K. E., Howard, R. J. (2000). Cytological analysis of wheat infection by the leaf blotch pathogen mycosphaerella graminicola. Mycol Res. 104(9):1074-1082. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0953756208617591 doi:https://doi.org/10.1017/S0953756299002294
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Fantozzi, E., Kilaru, S., Gurr, S. J., Steinberg, G. (2021). Asynchronous development of Zymoseptoria tritici infection in wheat. Fungal Genetics and Biology.146:103504. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S108718452030195X doi:https://doi.org/10.1016/j.fgb.2020.103504
- ↑ 6,0 6,1 Brennan, C. J., Benbow, H. R., Mullins, E., Doohan, F.M.(2019). A review of the known unknowns in the early stages of Septoria tritici blotch disease of wheat. Plant Pathol. 68(8):1427-1438.
- ↑ 7,0 7,1 Shaw, M. W., Royle, D. J. (1989). Airborne inoculum as a major source of septoria tritici (Mycosphaerella graminicola) infections in winter wheat crops in the UK. Plant Pathol. 38(1):35-43.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Sooväli, P., Kann, L. (2018). Põllukultuuride kahjustajad ja nende tõrje. Eesti Taimekasvatuse Instituut.
- ↑ Eesti taimekaitsevahendite register. Põllumajandus- ja Toiduamet Web site. https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse. Uuendatud 2022.