Ziryāb

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ziryab)

Ziryāb pärisnimi Abu Hasan Ali Nafi (araabia k: أبو الحسن علي ابن نافع, زریاب‎) (789–857‎) oli Pärsia polühistor, hinnatud muusik, laulja, uudimängija, helilooja, luuletaja, botaanik, keemik, geograaf ja õpetlane, kes elas ja töötas Iraagis, Põhja-Aafrikas ja Andaluusias islami perioodil. Tema hüüdnimi Ziryāb pärineb araabia sõnast "pasknäär" (araabia k زرياب), hääldatakse "Ziryab"; ta on tuntud hispaania keeles ka kui Pájaro Negro (musträstas). Oma hüüdnime sai ta oma aafrikapärase väljanägemise ja lauluhääle tõttu.

Tal olid mitmekülgsed teadmised astronoomia, geograafia, meteoroloogia, botaanika, kosmeetika, kulinaarse kunsti ja moe alal.

Ziryāb oli eeskujuks ja arvamisliidriks arvukate uuendustega inimeste kommete, riietumise ja toitukultuuri muutmisel. Ta oli kõige tähelepanuväärsem idamaade esindaja ja tooniandja moes. Enne tema aega pesti kuninglikke riideid roosiveega, mistõttu neid ei saadud korralikult puhtaks. Ta õpetas neid kasutama soola riiete pesemisel. Ta tutvustas paljusid idamaiseid roogi nagu näiteks Al-tafaya tassi, mis koosneb koriandriõlis praetud lihapallidest ja väikestest kolmnurksetest tainatükkidest, nimetati tema valmistusviisi järgi takalliyah-i-Ziryābiks (siiani kasutusel Andaluusias kui Ziryābi praetud liharoog). Samuti tutvustas ta sparglit Euroopale. Ta tegi harjumuse süüa ja serveerimise lauas üldtunnustatuks. Lisaks tutvustas ta kristallnõude ja klaaspeekrite kasutamist kuld- ja hõbeanumate asemel. Enne teda kanti suvel (juuli-september) ainult valgeid puuvillased riideid ja jakke, värvilist riietust, villased rõivaid ja jakke talvel. Kevadiseks kandmiseks Ziryāb tutvustas jubbahsi, mis oli valmistatud värvitud siidist ja mulhami nibg sügiseseks kandmiseks heledat tooni mihsha´i (sama mis Pärsia miru). Kuid tema hooajalise riietumiskombe uuendus ei kestnud kaua.

Ziryāb tutvustas emiir Abd ar-Rahman II õukonnale filosoofilisi, astronoomia-, astroloogilisi ja meditsiinilisi leiutisi ja mõjutas Cordoba kalifaadi haldusaparaadi uuendamist.

Tal oli suutis ette kanda lõputult lõbusaid ja õpetlikke lugusid kuna tal olid põhjalikud teadmised kirjandusest. Kuningas ja eliit matkisid tema kui arvamusliidri ja moesuunanäitaja kombeid ja ta oli tänu oma positsioonile õukonna ja eliidi seas Hispaanias lugupeetud isik. Ta tõi uuendusi soengumoodi, ning tema viisid, kuidas kasutada parfüüme, riietuda ja valmistada roogasid levisid Al-Ándalus`i. Meditsiinis parandas ta suuhügieeni, töötades välja tõhusa ja meeldiva hambapasta. Ta tõi ka Euroopasse male ja polo ning asutas naiste kosmeetikakooli.

Ziryāb sündis orjana Mesopotaamias ja sai hariduse Abbassiidide kalifaadi aja Bagdadis oma isanda, tuntud muusiku Ishaq al-Mawsili juures. Kaliif Hārūn ar-Rashīd oli võlutud noormehe mänguoskusest ja samuti jättis talle sügava mulje kuningale loodud lugu, mistõttu soosingust kadedaks muutunud Ziryābi õpetaja ja omanik Ishaq al-Mawsili sundis noormehe valima sundasumisele saatmise või surma vahel.

Ziryāb reisis läände piki Põhja-Aafrikat. Ta viibis mõnda aega Kairouanis Ziyadat Allah I (817-838) õukonnas, kuid kritiseeris valitsejat 821. aastal oma loomingus ning pidi seetõttu jätkama oma teekonda pagulasena.

822. aastal siirdus ta emiir Abd ar-Rahman II õukonda Córdobas, kus tema igakuine palk oli 200 dinaari. Lisaks sellele teenis ta 3000 dinaari aastas ning eraldi iga mosmile[küsitav] pidustuse eest 1000 dinaari ja kahel iga-aastasel pidustusel 500 dinaari. Tasu hõlmas varustust 40 000 dinaari eest ning igakuist tasu Ziryābi neljale muusikust pojale igaühele 20 dinaari. Lisaks määrati talle istekoht emiiri lauas, "et tema laul oleks hästi kuulda". Edu tekitas muuhulgas kadedust ja luuletaja Abū Hāmid al-Ghazālī sepitses muusiku pihta käiva satiiri.

Ziryāb asutas 822. aastal Cordobasse konservatooriumi, mille lõpetasid õukonnamuusikutena vähemalt kolmkümmend noort naist.

Ta õpetas lauljatele õiget hingamist kasutades abivahendina turbanit, mis oli seotud rindkere ümber ja õpetades artikulatsiooni kasutades puutükki lastes õpilastel hoida harjutuste ajal hammaste vahel (viimast meetodit kasutatakse siiani erinevates teatrikoolides). Muuhulgas lisas Ziryāb uudidele viienda keele ja valmistas lipitsaid kotka küüntest.

Teadaolevalt teadis ta peast üle tuhande laulusõna ja viisi ning lõi endiselt Põhja-Aafrika muusikat mõjutavad nouba-muusika kirjutamise standardid. Tema muusikalise mõtlemise pärand on tänapäevani kuulda hispaania muusikas. Teiste seas on näiteks meie kaasaegne Paco de Lucia nimetanud tema järgi ühe oma albumitest.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

    • Sertima, I van: Golden age of the Moor. Nide 11. USA: Journal of African Civilizations Ltd, 1992. ISBN 978-1-56000-581-0. (inglise k)
    • Houtsma, M. Th: First encyclopaedia of Islam. 1913-1936. Netherlands: E.J.Brill, 1993. ISBN 90 04 09796 1. (inglise k)
    • Ruiz, A: Vibrant Andalusía. the spice of life in southern Spain. USA: Algora publishing, 2007. ISBN 978-0-87586-539-3. (inglise k)
    • Meri, J.W: Medieval Islamic civilization. Volume 1. New York: Taylor Francis Group, 2006. ISBN 0-415-96691-4. (inglise k)
    • Muslim Spain: 0711-1492 A.D. Syed M. Imamuddin (inglise k)