Zioni rahvuspark
| Zioni rahvuspark | |
|---|---|
| Zion National Park | |
 Zioni kanjon vaadatuna päikeseloojangul Angels Landingi tipust | |
| Asukoht | Utah, Ameerika Ühendriigid |
| Koordinaadid | 37° 12′ 9″ N, 112° 59′ 16″ W |
| Pindala | 593 km² |
| Tüüp | rahvuspark |
| Moodustatud | 1919 |
| Valitseja | Rahvusparkide Teenistus |
| Külastajaid | 4 320 033 (2018) |
  | |
 | |
Zioni rahvuspark on rahvuspark USA-s Utah' osariigi edelaosas. Rahvuspargi pindala on 593 km².
Rahvuspark on tuntud Virgini jõe ja selle lisajõgede poolt punakasse liivakivisse uuristatud sügavate kanjonite poolest, millest tuntum on 24 kilomeetrit pikk ja kuni 800 meetrit sügav Zioni kanjon. Rahvuspark asub Colorado platoo, Suure nõo ja Mojave kõrbe kokkupuutekohas. Rahvuspargi elustik on tänu vaheldusrikkale maastikule mitmekesine. Seal elutseb 75 liiki imetajaid, 289 liiki linde ja 32 liiki roomajaid. Rahvuspargis on esindatud üle 900 taimeliigi alates kõrbetes kasvavatest kaktustest kuni mägistes piirkondades esinevate okaspuudeni välja.
Inimasustus tekkis rahvuspargi alale umbes 8000 aastat tagasi. 5.–12. sajandil elasid piirkonnas Anasazi ja Fremonti kultuuri rahvad, kelle järel saabusid paiutid. Esimeste eurooplastena jõudsid Utah' edelaossa 19. sajandi teisel poolel mormoonid. 31. juulil 1909 loodi Mukuntuweapi rahvusmonument, mis sai 19. novembril 1919 rahvuspargiks. Rahvuspark nimetati muiste Jeruusalemma linna Siioni järgi. Rahvuspargi loodus- ja kultuuririkkusi kaitseb ja säilitab Rahvusparkide Teenistus. Rahvusparki külastab aastas üle nelja miljoni turisti.[1]
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuspark asub Utah' osariigi edelaosas Washingtoni, Ironi ja Kane'i maakonna alal.[2] Lähimad suurlinnad on Las Vegas 250 kilomeetri kaugusel edelas, Salt Lake City 500 kilomeetri kaugusel kirdes ja Denver üle 800 kilomeetri kaugusel idas. Rahvuspargi kogupindala on 593,26 km². Selle pikkus põhjast lõunasse on umbes 40 km ja laius 5–23 km.
Zioni rahvuspark paikneb kolme suure geograafilise ala, milleks on rahvuspargist loodesse jääv Suur nõgu, edelasse jääv Mojave kõrb ja idasse jääv Colorado platoo, kokkupuutekohas.[3]
Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuspargi kõrgeim tipp on Horse Ranch Mountain, mis asub merepinnast 2659 meetri kõrgusel. See mägi asub rahvuspargi loodeosas Kolobi kanjonites ning kuulub Colorado platoo koosseisu.[4] Zioni kanjon asub rahvuspargi kaguosas ning selle on Colorado platoo koosseisu kuuluvasse Markagunti platoosse uuristunud Virgini jõe põhjaharu. Madalaim koht on rahvuspargi edelaosas kõrbes asuv Coal Pits Wash, mis asub merepinnast 1117 meetri kõrgusel.[5]
Mõnele rahvuspargis asuvale erilise kujuga kaljule on varased maadeuurijad ja asunikud andnud nime religioossete mõistete järgi, nendeks on näiteks Angels Landing ehk 'Ingli Maandumispaik' (1763 m), Great White Throne ehk 'Suur Valge Troon' (2055 m) ja Three Patriarchs ehk 'Kolm Patriarhi', mis koosneb kolmest kaljust: 'Abraham' (2130 m), 'Iisak' (2080 m) ja 'Jaakob' (2082 m). Checkerboard Mesa ('Malelaua Mesa') on järskude nõlvadega ja tasase pinnaga kõrgendik ehk mesa, mille pind on erosiooni ja ilmastiku tulemusena võtnud malelauaga sarnaneva kuju.[6]
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonda mõjutab nii mandriline, alpiinne kui ka ariidne kliima. Õhutemperatuurid erinevad paiguti tugevalt sõltuvalt kõrgusest merepinnast. Kõige madalam mõõdetud õhutemperatuur on –19 °C ja kõige kõrgem 46 °C.[7] Miinuskraade võib esineda oktoobrist maini, kuid tavaliselt püsib õhutemperatuur märtsist detsembrini üle nulli.
Sademeid langeb rahvuspargis kogu aasta jooksul küll võrdlemisi ühtlaselt, kuid mitte palju – keskmiselt 411 mm aastas[viide?]. Peamiselt Vaikselt ookeanilt tuleva niiskuse peatab Sierra Nevada mäeahelik. Sierra Nevada ja rahvuspargi vahele Colorado platoo koosseisu jäävad madalamad alad on varjulisemad ning seal sajab vähem. Merepinnast kõrgemal paiknevatel platoodel esineb sademeid aga rohkem. Kõige vähem esineb sademeid mais ja juunis ning kõige rohkem sajab jaanuarist aprillini. Suvedele on iseloomulik Ameerika Ühendriikide keskosa kõrbelistel aladel esinev Põhja-Ameerika mussoon. See toob iseäranis augusti pärastlõunasel ajal kaasa tugeva, kuid lühiajalise paduvihma – vihmaveed jooksevad kokku kanjonisse, sest puudub sademeid imav mullakiht ning seetõttu võib kanjonites tekkida kiiresti üleujutus. Talved on pehmed. Kõrgemates paikades merepinnast langevad talvel sademed enamasti lumena. Selgetel päevadel talvel võib õhutemperatuur tõusta aga kuni 15 °C-ni.[8]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Zioni rahvuspark asub Colorado platoo, Suure nõo ja Mojave kõrbe kokkupuutekohal, kus erinevad maastikud, pinnased ja ebaühtlane kättesaadavus veele pakuvad selles piirkonnas elavatele taimedele ja loomadele mitmekesiseid elupaiku.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Annual Visitation by Park Type or Region for 2016". National Park Service. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ "Designation of National Park System Units : Plan général de management plan du parc". National Park Service. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ Zion National Park, Utah, General Management Plan: Environmental Impact Statement. Lk. 236. Northwestern University. 2001. ISBN 1-760341-30-4.
{{cite book}}: CS1 hooldus: teised (link) - ↑ Kolob Canyons. zionnational-park.com. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ Nature. nps.gov. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ Zion National Park Landmarks. zionnational-park.com. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ Weather and Climate of Zion National Park. zion-national-park.info. Vaadatud 13.4.2017
- ↑ "Weather and Climate". Vaadatud 13.4.2017
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zioni rahvuspark |
- Rahvuspargi koduleht
- Zioni rahvuspark Rahvusparkide Teenistus kodulehel
- Zion Natural History Association