Zürichi loomaaia vihmametsahall

Masoala hall

Juga hallis

Õites puu

Zürichi loomaaia vihmametsahall ehk Masoala hall on umbes hektarilise pindalaga vihmametsamaja Zürichi loomaaias. Halli kõrgus on 30 m.

Ta esindab Masoala rahvuspargi troopilist vihmametsa. Teist nii suurt vihmametsamaja Euroopas ei ole. Paviljon avati suvel 2003.

Halli rajamine

Halli ehitamist hakati ette valmistama 1991 ning ehitust alustati 2001. Hall valmis 2003.

Hall läks maksma 52 miljonit Šveitsi franki. Suur osa rahast saadi eraannetustest. Tegemist on Zürichi loomaaia seni kalleima projektiga. Vihmametsahall on üks loomaaia peamisi tõmbenumbreid. Halli avamise aastal küündis külastajate arv umbes 1,5 miljonini.

Tehnika

Taimed arenevad tänu läbipaistvale spetsiaalsest plastmassist katusele, mis koosneb neljast millimeetripaksusest kihist, ja spetsiaalsele tehnikale hästi. Katuse esimese kolme kihi vahele pumpab arvuti juhitav kompressor õhku ning reguleerib automaatselt rõhku. Täispuhutuna on katus meetripaksune. Peaaegu kogu päikesevalgus pääseb sealt takistamatult läbi. Väliskiht kaitseb rahe ja lume eest ning on nii vastupidav, et loomaaia töötavad saavad sellel vabalt jalutada. Välisest kattest on siiski mitmes kohas rahetera läbi tulnud.

Hall peaks vastu pidama 30 aastat.

Loomad

Peetakse 42 liiki loomi, sealhulgas leemureid, maakisid, kameeleone, hiidkilpkonni Dipsochelys dussumieri, linde, gekosid, konni, sisalikke ja putukaid.

Loomad liiguvad hallis vabalt ringi, külastajad peavad jääma teedele.

Loomade elav paljunemine annab tunnistust sellest, et nad tunnevad end kunstlikus vihmametsas hästi. Neid tuleb siiski toita, sest halli taimedest ja putukatest neile ei jätku.

Alustati 430 loomaga.

Esimest korda õnnestus väljaspool Madagaskarit kasvatada ohustatud paruk-iibist. Esimest korda õnnestus vangistuses kasvatada sinipea-maaraagu.

Kõige viljakamad on olnud valgepõsk-vilepardid, kes on saanud 120 järglast. Algselt oli neid linde neli isendit. Ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks antakse poegi ära teistele loomaaedadele. Paljunevad ka madagaskari päevagekod, leemurid, lamekilpkonlased Mauremys ja kilpkonnad Kinixys belliana. Üllataval kombel paljunevad ka kameeleonid.

Et vältida lendkoera Pteropus rodricensis paljunemist, on kõik isendid emased. Asi on selles, et nende roe võib lehti ja puid kahjustada ning neil on harjumus koguneda õhtuti ühele ja samale puule, mis on saja isendi puhul inetu.

Kasvuhoonetes leidub kahjurputukaid (näiteks Opogona sacchari, kärbsed, lehetäid). Bioloogiliseks kahjuritõrjeks on käiku lastud vähemalt 200 miljonit röövputukat (näiteks vaablased ja lepatriinud). Kärbsevastsete tõrjeks kasutatakse ka üht putuktoidulist seent, tigude tõrjeks ümarusse.

Taimed

Taimi on üle 20 000 ja nad kuuluvad 92 sugukonda ja 500 liiki. Alustati 17 000 taimega.

Umbes 30% taimedest on logistilistel põhjustel mitte Masoala rahvuspargi, vaid Aasia või Lõuna-Ameerika liigid: juurepallid ei saa konteineri mahu tõttu olla suuremad kui 2 kuupmeetrit. Madagaskari vihmametsas kasvavatel puudel on suuremad juurepallid, puukoole aga Madagaskaril ei ole. Seetõttu tuli suured puud tuua Aasia ja Lõuna-Ameerika puukoolidest. Kui Madagaskarilt pärit taimed kasvavad piisavalt suureks, siis puud asendatakse. Madagaskari taimed on toodud seemnete või istikutena Masoala rahvuspargi vastrajatud taimekoolidest. Mõned neist on kasvanud kuni 6 m kõrguseks.

15 protsenti halli taimedest on neofüüdid. Nende seas on näiteks ilutaim ogaline lantaan ning vürtsitaimed ingver ja vanill, mida näidatakse kui kohalike elanike elatusallikat.

Taimede kiire kasv näitab, et nad tunnevad end kunstlikus vihmametsas hästi. Loomaaia töötajate sekkumine taimede ellu on viidud miinimumini.

Infokeskus

Halli juures on infokeskus, mis annab teavet Madagaskari, Masoala rahvuspargi, vihmametsa hävitamise ning troopilise vihmametsa tähtsuse kohta.

Terraariumid

Ühes terraariumis on sisalikulised, keda muidu oleks hallis raske märgata, teises madagaskari puuboad.

Akvaarium

Suures akvaariumis on tükk Masoala poolsaare juures paiknevast korallrahust.

Masoala rahvuspargi abistamine

Külastajad Madagaskarilt nimetasid paviljoni Masoala kely ("väike Masoala"). Kaks protsenti Masoala restorani ja poe tuludest ning infokeskuses kogutud annetused (umbes 100 000 USA dollarit aastas) annetab Zürichi loomaaed Masoala rahvuspargi Masoala Be "Suur Masoala" projektide toetuseks. Kolmandik rahvuspargi eelarvetuludest tulebki Šveitsist. Raha kasutatakse rahvuspargi töötasudeks, taasmetsastamiseks ja puukoolide rajamiseks. Toetatakse ka kohalikke elanikke, parandades nende riisikasvatamismeetodeid, et tagada nende toit ning ära hoida metsade edasist aletamist. Toetatakse ka rahvuspargi ümbruse infrastruktuuri projekte. Loodetakse, et Masoala kely toob Madagaskarile loodusteadlikke turiste, kellelt saadud tulu aitab Masoala vihmametsi säilitada.

Vaata ka

• Freunde Masoalas

Kirjandus

• Zoo Zürich. Naturführer – Masoala Regenwald in Zürich, 2005, ISBN 3-033-00397-4
• Alex Rübel. Masoala – Das Auge des Waldes, Th. Gut Verlag, Stäfa, Stäfa 2003, ISBN 3-85717-155-3