Xfce

Allikas: Vikipeedia
Xfce
Xfce logo.svg
XFCE-4.10-Desktop.png
Xfce 4.10 töölaud. Nähtaval on paneel, seadete aken ja failihaldur.
Arendaja Mitmed arendajad. Loend siin
Viimane väljalase 4.10.0 / 28.04.2012
Eelvaate väljalase 4.10pre2 / 14.04.2012
Kirjutatud keeles C (GTK+ 2)
Platvorm Mitmeplatvormne
Suurus ~15 MB
Arenduse staatus Aktiivne
Suunitlus Töölauakeskkond
Litsents GNU Vähem Üldine Avalik Litsents ja GNU Üldine Avalik Litsents
Veebisait www.xfce.org

Xfce [ikseftse'ee] (inglise keeles [ɛks ɛf siː iː][1]) on vabatarkvaraline töölauakeskkond UNIXile ja teistele UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, näiteks Linux, BSD ja Solaris. Arendamisel peetakse silmas kiirust, lihtsust, head välimust ja kasutusmugavust. Xfce-d kasutatakse peamiselt nõrgema riistvaraga arvutite töölauakeskkonnana.

Xfce rakendab traditsioonilist UNIXi modulaarset ja korduvkasutatavat ülesehitust. Ta koosneb paljudest eraldi pakendatud osadest, mis koos moodustavad töölauakeskkonna. Kasutaja saab komponente eraldi valida ja luua just enda eesmärkidele vastava töölaua, süsteemi ei pea koormama ebavajalike pakettidega.

Xfce 4 baseerub GTK+ 2 vahenditel, nagu ka GNOME, ja kasutab Xfwm-aknahaldurit. Konfigureerida saab täielikult hiire abil. Konfiguratsioonifailid ei ole tavakasutajale nähtavad. Xfce 4 seab eesmärgiks vastavuse freedesktop.org'i standarditega.[2]

Xfce sarnaneb mõnevõrra CDE-ga, kuid see sarnasus on iga uue versiooniga järjest vähenenud. Xfce ei ole nii levinud töölauakeskkond kui KDE või GNOME, kuid siiski kasutab mitu Linuxi distributsiooni seda vaikevalikuna. Enamus distributsioone toetab Xfce-d valikuvõimalusena.

Xfce võetakse kasutusele uues Pandora pihukonsoolis.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Projektile pani aluse Olivier Fourdan 1996. aastal. Nimi Xfce oli algselt inglise keelne akronüüm XForms Common Environment. Sellest ajast on Xfce kahel korral ümberkirjutatud ega kasuta enam XForms vahendeid. Nimi on alles jäänud, kuid "XFce" asemel kirjutatakse seda "Xfce". Arendajate seisukoht on, et need initsiaalid ei oma enam mingit tähendust.

Esimene versioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFce oli algselt lihtne projekt: XForms vahenditega loodud ja Linuxile mõeldud tasuta CDE-e kloon. Fourdan avaldas programmi ibiblio-s (siis SunSITE).[3]

Teine versioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fourdan jätkas projekti arendamist ja 1998. aastal lasi välja Xfce 2-e koos esimese Xfce aknahalduriga. Fourdan soovis, et projekt kaasataks Red Hat Linuxisse aga sellest keelduti, kuna projekt põhines XForms-il. Red Hat aktsepteeris ainult tarkvara, mis oli tasuta ja avatud lähtekoodiga. XForms oli siis veel suletud lähtekoodiga ning tasuta ainuilt isiklikuks kasutamiseks. Samal põhjusel polnud Xfce ka Debianis enne kolmandat versiooni.

Kolmas versioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999. aasta märtsis hakkas Fourdan Xfce-d täielikult ümber kirjutama, võttes aluseks GTK+'i. GTK+ oli vaba tarkvaraline töövahend, mille populaarsus oli tõusuteel. Tulemuseks oli Xfce 3.0, GPL litsentsiga. Koos täielikult vaba tarkvara põhiseks muutmisega sai Xfce GTK+'i hiirega pukseerimise toe, eri keelte toe ja paranesid seadistamise võimalused. Xfce versioon 3.8.1 laeti SourceForge.net'i 2001. aasta veebruaris.[4]

Neljas versioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xfce versiooni 4.0.0 täiendati kasutades GTK+ 2 teeke. Muudatused versioonis 4.2.0 sisaldasid küljendusmootorit Xfwm-i jaoks, mis lisas varjude ja läbipaistvate akende toe. SVG ikoonide paigutusest sai vaikimisi valik.[5] Jaanuaris 2007 lasti välja Xfce 4.4.0. See sisaldas failihaldurit Thunar, mis asendas Xffm'i. Lisandus tugi töölaua ikoonide jaoks. Tehti mitmeid parandusi vältimaks terve paneeli kinnijooksmist kui üks plugin juhtub vigane olevat.[6]

Xfce 4.6.0 lasti välja 27. veebruaril 2009. Võrreldes eelmise versiooniga parandati mitmeid vigu ja osa programme kirjutati ümber: näiteks seadetehaldur, helihaldur ja sessioonihaldur.[7] Töölauale tehti uus menüü ja lisati võimalus hiirega lohistades mitu objekti valida, varem selline võimalus puudus. Täiendatud on ka paneeli ja failihaldurit Thunar.[8]

Xfce rakendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xfce pakub rakenduste arendamiseks vajalikku alusraamistikku. Peale Xfce enda kasutavad tema teeke ka kolmandate osapoolte programmid. Tuntumad neist on Mousepad tekstiredaktor, Xfmediaxine põhine meediamängija, Orage kalender ja Xfce Terminal. Kui kasutaja kasutab mõnda programmi root kasutajana, siis on akna ülaservas punane bänner, mis hoiatab kasutajat süsteemi failide kahjustamise eest. Xfce vaikimisi failihaldur on Thunar. Lisaks Thunarile on Xfce-s väike arhiivihaldur Xarchiver, kuid see ei kuulu Xfce 4.4.0 põhirakenduste hulka.[9] Hiljuti alustati Xfce keskkonda paremini sobiva arhiivihalduri arendamist (Squeeze).

Teised Xfce komponendid:

  • Xfprint – printimisrakendus
  • Xfburn – CD/DVD kirjutaja

Xfwm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xfwm sisaldab alates Xfce versioonist 4.2 oma graafilise küljenduse haldurit, et saavutada suurem stabiilsus. Kui see 2004. aastal välja tuli, peeti seda kõige stabiilsemaks olemasolevaks aknahalduriks, kuid konkurents polnud ka eriti suur.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Xfce FAQ. 06.01.2007. (Inglise k.)
  2. Xfce 4 Introduction. 06.11.2009. (Inglise k.)
  3. Norman Jacobowitz. Interview with Olivier Fourdan. Linux Gazette, 31.01.2007. (Inglise k)
  4. SourceForge.net Project Page. 31.01.2007. (Inglise k)
  5. Xfce 4.2.0 Changelog. 31.01.2007. (Inglise k)
  6. Benedikt Meurer. A Visual Tour of Xfce 4.4.0. 31.01.2007. (Inglise k.)
  7. Xfce 4.6 is released!
  8. Xfce 4.6.0 tuur
  9. 4.4.0 release status so far. (Inglise k.)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]