1992. aasta taliolümpiamängud

1992. aasta taliolümpiamängud olid XVI taliolümpiamängud, mis toimusid 8.–23. veebruarini 1992 Prantsusmaal Albertville'is.

Olümpialinnaks kinnitati Albertville ROKi 91. istungul Lausanne'is 17. oktoobril 1986. Veel kandideerisid Anchorage (USA), Berchtesgaden (Saksamaa), Cortina d'Ampezzo (Itaalia), Falun (Rootsi), Lillehammer (Norra) ja Sofia (Bulgaaria). Otsustavas hääletusvoorus sai Albertville 51 häält Sofia 25 vastu.

Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiamängudega samal aastal. Samuti olid need esimesed taliolümpiamängud, kus ka paraolümpiamängud peeti samas linnas.

Võistluste patroon oli Prantsusmaa president François Mitterrand. Korralduskomitee COJO presidendid olid Michel Barnier ja Jean-Claude Killy.

Olümpiamängudel osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Suurima võistkonna pani välja USA – 182 sportlast. Esimest korda osalesid Alžeeria, Bermuda, Brasiilia, Honduras, Horvaatia, Iirimaa, Sloveenia ja Svaasimaa. Esimest korda pärast 1964. aastat võistles Saksamaa ühendvõistkond. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. Endise Nõukogude Liidu vabariikide Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstani ja Usbekistani baasil moodustatud ühendvõistkond kandis SRÜ nime ja esines olümpialipu all.

Esimest korda olid medalialad naiste laskesuusatamine, lühirajauisutamine ja vigursuusatamine.

16-aastasest Toni Nieminenist sai taliolümpiamängude kõigi aegade noorim olümpiavõitja. Ta sai suusahüpetes kaks kuld- ja ühe pronksmedali.

Annelise Cobergerist (Uus-Meremaa) sai esimene lõunapoolkeralt pärit sportlane, kes on võitnud olümpiamedali (hõbemedali naiste slaalomis).

Spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

Medalitabel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht	Riik				Medaleid
1.	Saksamaa	10	10	6	26
2.	SRÜ	9	6	8	23
3.	Austria	6	6	9	21
4.	Norra	9	6	5	20
5.	Itaalia	4	6	4	14
6.	USA	5	4	2	11
7.	Prantsusmaa	3	5	1	9
8.	Soome	3	1	3	7
9.	Kanada	2	3	2	7
10.	Jaapan	1	2	4	7
11.	Lõuna-Korea	2	1	1	4
12.	Holland	1	1	2	4
13.	Rootsi	1	–	3	4
14.	Šveits	1	–	2	3
15.	Hiina	–	3	–	3
16.	Tšehhoslovakkia	–	–	3	3
17.	Luksemburg	–	2	–	2
18.	Uus-Meremaa	–	1	–	1
19.	Hispaania	–	–	1	1
19.	Põhja-Korea	–	–	1	1

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.