Wolfgang U. Dressler

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Wolfgang U. Dressler
Sündinud 22. detsember 1939
Viin, Austria
Haridus Viini Ülikool, Rooma, Pariis
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) keeleteadus
Töökohad Viini Ülikool
Tuntumad tööd loomulik morfoloogia

Wolfgang Ulrich Dressler (sündinud 22. detsembril 1939 Viinis Austrias) on Austria keeleteadlane.[1]

Tema keeleteaduslikud huvid on muuhulgas fonoloogia, morfoloogia, tekstilingvistika ja lapsekeele areng.[2] Dressler on üks loomuliku morfoloogia teooria loojaid.

Ta oli aastatel 1980–1981 Euroopa Lingvistikaseltsi president.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Dressler õppis aastatel 1957–1962 Viini Ülikoolis keeleteadust ja klassikalist filoloogiat, kus kaitses magistri- ja hiljem doktorikraadi. Aastatel 1960–1961 täiendas ta end Roomas ja 1964–1965 Pariisis.[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Dressler sai 1971. aastal Viini Ülikooli üldkeeleteaduse ja rakenduslingvistika professoriks. Alates 2008 on ta emeriitprofessor.

Ta on töötanud ka California Ülikoolis Los Angeleses, Ohio Ülikoolis, Marylandi Ülikoolis, Stanfordi Ülikoolis, Lausanne’i Ülikoolis ja Bergamo Ülikoolis, samuti olnud külalisprofessor Itaalias, Kanadas, Tšehhis ja Indias.[1]

Panus keeleteadusesse[muuda | muuda lähteteksti]

Teoreetilisest vaatepunktist on Dressleri tööd lähedased funktsionalismile ja kognitiivsele keeleteadusele. Oma karjääri alguses töötas Dressler indoeuroopa keeltega. Pärast 1969 alustas ta tekstilingvistika publikatsioonidega. Samal ajal töötas Dressler fonoloogilisest, tekstilingvistilisest ja sotsiolingvistilisest perspektiivist bretooni keelega. Tema huvid on ka morfoloogia, fonoloogia ja morfofonoloogia. 1973 hakkas Dressler huvituma kõneafaasiast. Ta alustas tööd psühholoogidega, psühholoogilise mudeliga fonoloogiliste protsesside "(mitte)aktiviseerumisest". Dressler jätkas David Stampe'i ja Patricia Donegani tööd loomuliku fonoloogia teooriaga. Loomuliku fonoloogia teooria viis Dressleri koos Willi Mayerthaleri, Oswald Panagli ja Wolfgang U. Wurzeliga loomuliku morfoloogia teooria loomiseni. Selle teooriaga seletasid nad morfoloogilisi protsesse. Teda mõjutas semiootiline taust. Kui Dressleri teooria sai üldise heakskiidu, hakati teda nimetama tüpoloogiks. Ta näeb nii fonoloogias kui ka morfoloogias, kuidas keel kasutab märke. Seejärel hakkas Dressler tegelema morfopragmaatikaga, mis on morfoloogiliste elementide pragmaatiline kasutamine. Jällegi kombineeris ta vormilisi ja semantilisi (või pragmaatilisi) aspekte uuenduslikul moel. Dressler on loonud uue lapsekeele arengu teooria, mida morfoloogias nimetatakse pre- ja protomorfoloogia mudeliks. Dressler väidab, et lapsel on keele omandamisel premorfoloogiline ja protomorfoloogiline periood. Teisisõnu laps ei päri ega õpi grammatikat, vaid on võimeline tuletama täieliku morfoloogilise tähenduse vähemast ja konkreetsemast, mis on arenenud enne.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Dressler on enam kui 400 publikatsiooni autor, mõned neist on nurgakivi pannud uutele keeleteaduse teooriatele. Olulisemad on näiteks:

  • Dressler, W. U. ja R. de Beaugrande 1981: Introduction to Text Linguistics.
  • Dressler, W. U. 1985: Morphonology. Ann Arbor, Karoma Press.
  • Dressler, W. U., W. Mayerthaler, O. Panagl ja W. U. Wurzel 1988: Leitmotifs in Natural Morphology. Amsterdam, Benjamins.
  • Dressler, W. U. ja Lavinia Merlini Barbaresi 1994: Morphopragmatics. Berlin: Mouton de Gruyter 1994.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Austria Teaduste Akadeemia CV". Vaadatud 28. november 2017.
  2. "Euroopa Akadeemia CV.". Vaadatud 7. detsember 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli(te)st Wolfgang U. Dressler.