Mine sisu juurde

Wisconsin

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Wisconsini osariik)
Wisconsini osariik

inglise State of Wisconsin


Pindala: 169 640 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5 893 718 (1.04.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 34,7 in/km²
Pealinn: Madison

Wisconsin (eestikeelne hääldus [uisk'onsin]; ingliskeelne hääldus Kuula; [vɪˈskɑːnsɪn]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure järvistu regiooni. Osariik piirneb läänes Minnesota, edelas Iowa ja lõunas Illinois' osariigiga, idas Michigani järvega ning põhjas Ülemjärve ja Michigani osariigiga.

Wisconsin on pindalalt 23. ja elanike arvult 20. Ameerika Ühendriikide osariik. 1848. aastal asutatud Wisconsini osariigi halduskeskus on Madison ja suurim linn Milwaukee. Osariik koosneb 72 maakonnast.

Wisconsini osariik on saanud nime Wisconsini jõe järgi.[2]

Esimese eurooplasena mainis jõge prantsuse maadeavastaja Jacques Marquette, kes võttis 1673. aastal koos karusnahakaupmees Louis Joliet'ga ette reisi Suurest järvistust Mississippini. Marquette kasutas oma ülestähendustes jõe kohta nime "Meskousing". Retkelt naasnud, koostas Joliet 1674. aastal kaardi, kus kasutas jõe kohta nime "Miskonsing". Tänapäeval levinud nimekuju sündis suuresti läbi juhuse, kui teine prantsuse maadeavastaja René-Robert Cavelier, La Salle'i isand luges jõe nime valesti ja uskus, et õige nimekuju on "Ouisconsing". Kuigi La Salle püüdis hiljem viga parandada, oli nimekuju juba kinnistunud ning mõnekümne aastaga kadus m-tähega variant kasutusest. Prantsuskeelne nimekuju jäi kasutusse kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid juba sajandi alguses oli hakanud levima ka inglispärane "Wisconsin". 1845. aastal kehtestati see Wisconsini territooriumi seadusandliku kogu otsusega ametlikuks nimekujuks.[2]

19. sajandil ja 20. sajandi alguses püüti välja uurida, mida Wisconsini nimi tegelikult tähendab. Selleks küsitleti vanu indiaanlasi, prantsuse asunikke, karusnahakauplejaid ja teisi. Erinevate tähendustena saadi "tuhande saare jõgi", "vete kogunemine", "piisamroti maja", "rohune koht" ja isegi "augud jõekaldas, kus linnud pesitsevad". Üks uurijatest märkis, et ta "pole leidnud kaht indiaanlast, kes oleksid sõna tähenduses samal arvamusel".[2]

2003. aastal avaldas keeleteadlane Michael McCafferty artikli, kus väidab, et Wisconsini algne nimi tuleb maiamikeelsest sõnast, mille ligikaudne tähendus on "jõgi, mis voolab läbi punase koha". Nimi viitab Wisconsini jõe voolamisele läbi Wisconsin Dellsi liivakivikanjoni.[2]

Wisconsin Guillaume de L'isle'i kaardil aastast 1718. Osariigi ligikaudne territoorium on kujutatud heledamalt

Esimesed inimesed saabusid Wisconsini aladele umbes 12 000 aastat tagasi Wisconsini jäätumise ajal. Need varased asukad, keda kutsuti paleoindiaanlasteks, küttisid nüüdseks väljasurnud loomi. Sellise tegevuse silmapaistev mälestis on Edela-Wisconsinist leitud Boazi mastodon, mis kujutab endast mastodoniskeletti, mille juurest leiti nooleots.[3] Jääaeg lõppes umbes 8000 tagasi ning sellele järgnes arhailiseks perioodiks kutsutav ajajärk, mil inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ja korilusega. Põllumajanduslikud kogukonnad tekkisid ajapikku woodland-perioodi kestel ajavahemikus 2000 eKr kuni 1000 pKr. Selle perioodi lõpujärgul oli Wisconsin maundiehitajate kultuuri[küsitav], mis rajas tuhandeid loomakujulisi maunde, tuumikalaks.[4] Hiljem, ajavahemikus 1000–1500 ehitasid Mississippi ja Oneota kultuuri elanikud märkimisväärseid asulaid, muuhulgas kindlustatud küla Aztalanis Kagu-Wisconsinis.[5]

Oneotad, kes jagasid eurooplaste tuleku ajal Wisconsini piirkonda menominiidega, võivad olla tänapäeva Ioway ja Ho-Chunki hõimu esivanemad.[6] Sellal kui esimesed eurooplased Wisconsinis kanda kinnitasid, elasid seal veel ka odžibved, sookid, foksid, kikapuud ja potavatomid, kes saabusid Wisconsinisse idast aastatel 1500–1700.[7]

Esimene eurooplane, kes Wisconsini alasid külastas oli tõenäoliselt prantsuse maadeavastaja Jean Nicolet. Ta sõitis 1634. aastal kanuul Georgian Bayst läbi Suure järvistu ja traditsiooniliselt on arvatud, et ta tuli kaldale Green Bay lähedal Red Banksis.[8]

Pierre Radisson ja Médard des Groseilliers külastasid Green Bayd 1654–1666 ja Cheqamegon Bayd 1659–1660, kus nad ajasid kohalike indiaanlastega karusnahakaubandust.[9] 1673. aastal olid Jacques Marquette ja Louis Jolliet esimesed, kes võtsid ette teekonna Fox-Wisconsini veeteel kuni Mississippi jõeni Prairie du Chieni lähedal.[10] Prantslased nagu näiteks Nicholas Perrot jätkasid karusnahakaubandust Wisconsinis 17. ja 18. sajandil, kuid ei rajanud Wisconsinisse püsivat asustust. 1763. aastal omandas piirkonna Suurbritannia, kes oli saavutanud võidu Prantsuse ja indiaani sõjas. Sellest hoolimata jätkasid Prantsuse kaupmehed sõja järel piirkonnas tööd ning mõned, alustades Charles de Langlade'ist 1764. aastal, jäid Wisconsinisse paikseks, selle asemel, et pöörduda tagasi Suurbritannia kontrolli all olevasse Kanadasse.[11]

Ameerika iseseisvussõja järel läks Wisconsin 1783. aastal Ameerika Ühendriikide omandusse, kuigi britid jäid seal de facto võimule kuni 1812. aasta sõjani, mil USA suutis end piirkonnas kehtestada.[12] Ameerika võimu all olles läks rõhk karusnahakaubanduselt tinakaevandamisele. Väljavaade Mineral Pointi tinamaardlatest saadavale rikkusele tõmbas ligi immigrante nii Ühendriikidest kui Euroopast. Mõned kaevurid leidsid peavarju aukudest, mida nad olid kaevanud ja neid hakati kutsuma "mäkradeks", mistõttu Wisconsin sai hüüdnimeks "Badger State" ehk "mägraosariik".[13] Valgete kaevurite tulv tekitas pingeid kohalike põliselanikega ning 1827. aasta Winnebago sõda ja 1832. aasta Musta Hauka sõda viisid indiaanlaste vägivaldse eemaldamiseni suuremast osast Wisconsinist.[14] Nende konfliktide järel organiseeriti 1836. aastal Wisconsini Territoorium ning jätkuv valgete asustus viis osariigiks saamiseni 1848. aastal.

Little White Schoolhouse Riponis, kus peeti Vabariikliku Partei esimene koosolek

Wisconsini varajane poliitika oli oluliselt mõjutatud üleriigilisest orjanduse-teemalisest arutelust. Wisconsin, mis oli algusest peale olnud vaba osariik, sai põhjaosariikide abolitsionismi keskuseks. Debatt muutus eriti tuliseks 1854. aastal, mil põgenenud ori Missourist, Joshua Glover, võeti Racine'is kinni. Vastavalt seadusele "Fugitive Slave Law" võeti Glover vahi alla, kuid abolitsionismi pooldav rahvahulk jooksis vanglale tormi ning Gloveril aidati põgeneda Kanadasse. Sellest juhtumist ajendatud kohtuprotsessil kuulutas Wisconsini ülemkohus seaduse "Fugitive Slave Law" põhiseadusevastaseks.[15] 20. märtsil 1854 lõid orjandusevastased aktivistid Vabariikliku Partei, millest kujunes nende sündmuste järel määrav jõud osariigi poliitikas.[16] Ameerika Ühendriikide kodusõjas osales 91 000 Wisconsini sõdurit Uniooni poolel[17].

Osariigi algusaastatel muutus ka Wisconsini majandus mitmekesisemaks. Tinakaevandamise hääbudes muutus osariigi lõunapiirkondades peamiseks elatusallikaks põllumajandus. Läbi osariigi ehitati raudteid, mida kasutati vilja veoks turgudele, rajati tööstusettevõtteid, näiteks J. I. Case & Company Racine'is, mis valmistasid põllumajandustööriistu. Wisconsinist sai 1860. aastatel lühikeseks ajaks riigi suurim viljatootja.[18]

Wisconsini metsases põhjaosas oli peamine majandusharu aga metsatööstus ning sellistesse linnadesse nagu La Crosse, Eau Claire ja Wausau kerkisid saeveskid. Selline majandamine aga tõi kaasa tõsised keskkonnaprobleemid ning 19. sajandi lõpuks oli põllumajandus laostanud mullaviljakuse ja metsatööstuse tõttu oli hävinud suurem osa Wisconsini metsadest.[19] See tõi kaasa mõlema majandusharu taandumise.

1890. aastatel keskendusid Wisconsini talunikud viljakasvatamise asemel piimatootmisele, mis võimaldas maa kestlikumat ja tulusamat kasutust. Paljudel immigrantidel oli juustuvalmistamisoskus, mis kombineerituna osariigi sobiva asendi ning Wisconsini ülikooli professori Stephen Babcocki piimauuringutega tõid osariigile America's Dairylandi ('Ameerika piimamaa') maine.[20] Looduskaitsjad, näiteks Aldo Leopold, taastasid 20. sajandi alguses osariigi metsi,[21] sillutades nii teed säästlikumale puidu- ja paberitööstusele ning turismile. 20. sajandi alguses Euroopast saabunud immigrantide saabumine tõi Wisconsinis kaasa tööstusbuumi. Milwaukees tegeldi kõikvõimaliku tööstusega alates õllepruulimisest kuni masinate ja tööriistade tootmiseni. 1910. aastal oli Wisconsin oma toodangu väärtuselt USA osariikide hulgas 8. kohal.[22]

Senaator Robert M. La Follette esinemas rahvale Decaturis Illinois's 1905. aastal

20. sajandi algus oli tähelepanuväärne progressiivse poliitika leviku poolest, mille käilakujuks oli Robert M. La Follette. Ajavahemikus 1901–1914 lõid Wisconsini Progressiivsed Vabariiklased esimese üleosariigilise üldiste eelvalimiste süsteemi,[23] esimese toimiva tööõnnetuse hüvitamise seaduse[24] ning esimese osariikliku tulumaksu, mis muutis maksustamise tegeliku sissetulekuga proportsionaalseks[25]. Progressiivne Wisconsini idee (Wisconsin Idea) propageeris Wisconsini ülikooli laiendamist läbi UW-Extension-süsteemi.[26] 1932 võeti Wisconsis kasutusele Ameerika Ühendriikide esimene töötutele abiraha maksmise programm, mille olid välja töötanud Wisconsini ülikooli majandusprofessorid John R. Commons ja Harold Groves.[27]

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel sai Wisconsin mitmete poliitiliste äärmuste osaliseks. 1950. aastatel kujunes Wisconsini senaatorist Joseph McCarthyst antikommunistide tuline ja vastuoluline eestkõneleja. Vietnami sõda tõi kaasa radikaalsed sõjavastased protestid Wisconsini ülikoolis, mis kulmineerusid Sterling Halli pommirünnakuga 1970. aasta augustis. Hilisem poliitika on olnud suhteliselt mõõdukas. 1990. aastatel viidi osariigis kuberner Tommy Thompsoni juhtimisel läbi tervishoiureform.[28] 20. sajandi lõpuosa tõi kaasa taas kord majandusolukorra muutumise, mil rasketööstus ja tootmine andsid teed meditsiinil, haridusel, põllumajandusel ja turismil põhinevale teenusmajandusele.

Wisconsini geograafilised regioonid
Wisconsin Dells

Wisconsin piirneb põhjas Montreali jõe, Ülemjärve ja Michigani järvega; idas Michigani järvega, lõunas Illinois', edelas Iowa ning loodes Minnesota osariigiga. Osariigi piir jookseb läänes piki Mississippi ja St. Croix' jõge ja piki Menominee jõge kirdes. Wisconsin on põhjapoolseim osariik, millel pole piiri Kanadaga.

Suure järvistu ja Mississippi jõe vahel paiknev Wisconsin on geograafiliselt mitmekesine. Osariik on jagatud viieks regiooniks. Osariigi põhjaosas Ülemjärve ääres asub Lake Superior Lowland, sellest lõunasse jääb Northern Highland oma suurte okasmetsadega ja 6100 km² suuruse Chequamegoni-Nicoleti metsakaitsealaga, samuti tuhandete liustikujärvede ning osariigi kõrgeima punkti Timms Hilliga. Osariigi keskele jääb Central Plain, mida iseloomustavad hea põllumajandusmaa ja liivakivimoodustised nagu Wisconsin Dells. Osariigi kaguosas paikneb Eastern Ridges and Lowlands, kus asuvad Wisconsini suurimad linnad. Samuti asuvad seal Niagara astang, Black Riveri astang ja Magnesia astang[küsitav].[29][30] Niagara astangu aluskivim on dolomiit, ülejäänuil aga lubjakivi. Osariigi edelaossa jääb kaljune Western Upland oma metsade ja põllumaaga ja rohkete Mississippi kaldajärsakutega. See piirkond moodustab koos mõnede Iowa, Illinois’ ja Minnesota osariigi aladega Driftless Area, mis ei olnud Wisconsini jäätumise ajal mandrijääga kaetud.

46% protsenti Wisconsini osariigi maa-alast on kaetud metsaga.

Wisconsini osariigis asuvad Rahvusparkide Teenistuse (National Park Service) hallatavad piirkonnad on[31]

Osariigis asub üks riikliku tähtsusega mets, mida majandab Ameerika Ühendriikide Metsateenistus (United States Forest Service) – Chequamegoni-Nicoleti metsakaitseala.

Wisconsinis on seitse punkti, kus kohtuvad nelja maakonna piirid.

Wisconsinis valitseb niiske mandriline kliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Wisconsinis on 46 °C, mis mõõdeti 13. juulil 1936 Wisconsin Dellsis. Madalaim temperatuur mõõdeti Couderay külas 2. ja 4. veebruaril 1996, mil oli −48 °C külma.[32]

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hinnangul oli 1. juulil 2011 Wisconsini elanike arv 5 711 767 inimest, mida on 0,44% rohkem kui 2010. aasta rahvaloenduse ajal.[33]

Wisconsin on olnud läbi ajaloo etniliselt mitmekesine. Prantsuse karusnahakauplejatele järgnesid osariigi edelaosasse pidama jäänud kaevurid, kellest paljud olid Cornwalli päritolu. Järgmisele sisserändajate lainele andsid tooni jänkid ehk inglise päritolu Uus-Inglismaa ja New Yorgi osariigi elanikud. Osariigi algusaastail domineerisid just nemad Wisconsini tööstuses, rahanduses, poliitikas ja hariduses. Ajavahemikus 1850–1900 saabus Wisconsinisse suurel hulgal Euroopa immigrante, kellest peamise osa moodustasid sakslased ja skandinaavlased (peamiselt norralased) ning väiksemal määral ka belglased, hollandlased, šveitslased, soomlased, iirlased, poolakad ja muud rahvused. 20. sajandil saabus palju mehhiklasi ja afroameeriklasi, kes asusid elama peamiselt Milwaukeesse. Vietnami sõja järel asus osariiki elama ka hulgaliselt hmonge.

Ameerika Ühendriikide rahvaloendustel tuleb inimestel märkida ka oma rahvuslik päritolu. 2000. aasta seisuga olid Wisconsinis kõige arvukamad kuus järgmist päritolugruppi (ancestry group): saksa (42,6%), iiri (10,9%), poola (9,3%), norra (8,5%), inglise (6,5%) ja itaalia (6,1%).[34] Saksa päritolu inimesi on kõige rohkem igas maakonnas, välja arvatud Menominees, Trempealeaus ja Vernonis.[35] 1980. aasta rahvaloendusel oligi 51,3% Wisconsini elanikest saksa päritolu (1990. aastal 53,8%). Wisconsinis on ka suurim poola päritolu inimeste osakaal terves riigis.[34] Rahvusgrupid jagunesid osariigis erinevalt. Kuigi sakslased asusid elama üle kogu osariigi, oli nende osakaal suurim siiski Milwaukees. Norralased suundusid peamiselt metsandus- ja põllumajanduspiirkondadesse põhjas ja läänes. Iirlased, itaallased ja poolakad asusid elama peamiselt linnadesse.[36] Ligikaudu alates 1940. aastast asusid afroameeriklased elama eelkõige Milwaukeesse. Menominee maakond on ainus maakond ida-USAs, kus on ülekaalus indiaanlased.

86% Wisconsini afroameerika kogukonnast elab neljas linnas: Milwaukees, Racine’is, Beloit’s ja Kenoshas, kusjuures Milwaukees elab ligi kolmveerand osariigi mustanahalistest. Suure järvistu regioonis on vaid Detroitis ja Clevelandis suurem mustanahaliste elanike osakaal.

33% Wisconsini aasia päritolu elanikest moodustavad hmongid, kelle peamised kogukonnad on Milwaukees, Wausaus, Green Bays, Sheboyganis, Appletonis, Madisonis, La Crosse’is, Eau Claire’is, Oshkoshis ja Manitowocis.[37]

Elanike arvu muutumine

[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvaloendus Elanike arv Kasv, %
1820 1444
1830 3635 151,7
1840 30 945 751,3
1850 305 391 886,9
1860 775 881 154,1
1870 1 054 670 35,9
1880 1 315 457 24,7
1890 1 693 330 28,7
1900 2 069 042 22,2
1910 2 333 860 12,8
1920 2 632 067 12,8
1930 2 939 006 11,7
1940 3 137 587 6,8
1950 3 434 575 9,5
1960 3 951 777 15,1
1970 4 417 731 11,8
1980 4 705 767 6,5
1990 4 891 769 4,0
2000 5 363 675 9,6
2010 5 686 986 6,0%
St. Stanislaus Roman Catholic Oratory (poola Kościół Świętego Stanisława) on poola immigrantide rajatud kirik Milwaukees ja ühtlasi Wisconsini poola koguduste peakirik

Peamine religioon Wisconsinis on kristlus. RCMSi järgi olid 2000. aastal Wisconsini kolm enimpraktiseeritud usutunnistust katoliiklus, peavoolu protestantism ja evangelikalism.[38] Suurim arv järgijaid on katoliku kirikul (1 695 660), järgneb Evangeelne Luterlik kirik Ameerikas (Evangelical Lutheran Church in America; 463 432 liiget) ja kolmandana Missouri Sinodi luterlik kirik (Lutheran Church – Missouri synod; 241 306 liiget). 2008. aasta seisuga oli Wisconsinis üle 850 000 mittereligioosse inimese. Usklike jagunemine Wisconsinis[39]:

Kuritegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

FBI andmeil pandi 2009. aastal osariigis toime 144 mõrva või tahtlikku tapmist, 1108 vägistamist, 4850 röövi, 8431 isikuvastast rünnakut ja 147 486 varavastast kuritegu.[40] Wisconsin avaldab ka ise kuritegevuse statistikat läbi Office of Justice Assistance'i.[41] Selle andmeil pandi 2009. aastal toime 14 603 vägivallakuritegu, millest lahendati 50%.[42] OJA andmeil pandi 2009. aastal toime 4633 seksuaalrünnakut, millest lahendati 57%. Wisconsinis on alaealistel kolm korda suurem risk sattuda seksuaalse rünnaku ohvriks kui täiskasvanutel. Kõige enam on ohvriks langenud lapsed vanuses 11–15.[43]

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Wisconsini maakondade loend

Wisconsinis on 72 maakonda.

Olulisemad linnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Milwaukee

Kuigi Wisconsinil on põllumajandusosariigi maine, elab üle 68% osariigi elanikest linnalistes asulates ning Milwaukee linnastu (Greater Milwaukee area) on koduks ligi kolmandikule osariigi elanikest. Michigani järve äärde jäävas Milwaukee linnastus elas 2010. aasta rahvaloenduse järgis 1 751 316 elanikku, samas kui Milwaukee ise oma 602 000 elanikuga on elanike arvult USA 22. linn. Milwaukee piirkond on osa Suure järvistu megalopolisest.

Madisoni, mis on osariigi halduskeskus ja ülikoolilinn, elanike arv on umbes 220 000 ja koos eeslinnadega üle 600 000. Ajakiri Money Magazine nimetas 2007. aastal Madisoni eeslinna Middletoni "parimaks paigaks, kus Ameerikas elada".

2007. aastal oli Wisconsinis 12 linna, kus elas üle 50 000 inimese.

Valitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Wisconsini Osariigi Kapitoolium (Wisconsin State Capitol) Madisonis, kus asuvad nii Seadusandliku kogu mõlemad kojad, Wisconsini ülemkohtu kui ka osariigi kuberneri ametiruumid

Osariigi valitsuskorraldus on põhijoontes paika pandud Wisconsini konstitutsiooniga. Wisconsinis kehtib võimude lahususe põhimõte ning täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on lahus.

Täidesaatev võim

[muuda | muuda lähteteksti]

Wisconsini osariigi täidesaatvat võimu juhib kuberner. Praegune kuberner Scott Walker astus ametisse 3. jaanuaril 2011. Lisaks kubernerile on täidesaatva võimu teostajate hulgas veel viis valitavat ametnikku: asekuberner, osariigi sekretär, peaprokurör, varahoidja ja State Superintendent of Public Instruction.

Seadusandlik võim

[muuda | muuda lähteteksti]

Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Wisconsini osariigi seadusandlikule kogule (Wisconsin State Legislature), mis koosneb alamkojast (Wisconsin State Assembly) ja senatist (Wisconsin State Senate).

Esindatus Ameerika Ühendriikide senatis ja alamkojas

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide senatis esindavad Wisconsinit Ron Johnson ja Herb Kohl. Wisconsin on jagatud kaheksaks kongressipiirkonnaks (congressional district).

Wisconsinis puuduvad tasulised maanteed, kuna kiirteede ehitamist ja hooldamist finantseeritakse osaliselt mootorikütusemaksust ning ülejäänu saadakse osariigi eelarvest. Teid, mis ei ole kiirteed, rajavad ja hooldavad kohalikud omavalitsused oma vahenditest.

2008. aasta presidendivalimistel sai Wisconsinis võidu Illinoisi senaator Barack Obama, kes kogus 56% häältest. Demokraate toetasid eelkõige Milwaukee ja Madisoni elanikud. Vabariiklaste kandidaat John McCain kogus 42% häältest ja sai võidu 13 maakonnas. Vaid Florence’i, Green Lake’i, Ozaukee, Washingtoni ja Waukesha maakonnas sai McCain üle 55% häältest. Obamat saatis edu 59 maakonnas. Valimisaktiivsus oli suur, terves riigis jäädi alla vaid Minnesotale.

2010. aasta valimistel saatis edu aga vabariiklasi. Saadi nii kuberneri ametikoht kui ka enamus parlamendi ülem- ja alamkojas. Vabariiklane Ron Johnson sai demokraat Russ Feingoldi asemel senatisse ning ka alamkojas saadi kaks seni demokraatidele kuulunud kohta. Praegu esindab USA alamkojas Wisconsinit 5 vabariiklast ja 3 demokraati.

2010. aastal oli Wisconsini osariigi majanduse kogutoodang 248,3 miljardit dollarit, olles sellega USA osariikide hulgas 21. kohal. 2008. aastal oli aasta keskmine sissetulek inimese kohta 35 239 dollarit. Wisconsini majanduses mängivad peamist rolli tööstus, põllumajandus ja tervishoid. Kuigi tööstus annab tunduvalt suurema osa sissetulekust kui põllumajandus, peetakse Wisconsinit sageli siiski põllumajandusosariigiks.

2010. aasta juunis oli töötuse määr 7,9% (hooajaliselt korrigeeritud)

2010. aasta oktoobris olid osariigi suurimad tööandjad:

Põllumajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Wisconsini osariik toodab umbes veerandi USA juustust, olles nii riigi suurim juustutootja. Piimatootmises on ta California osariigi järel teisel kohal ning piimatootmises ühe inimese kohta Idaho ja Vermonti järel kolmandal kohal. Wisconsin on teisel kohal võitootmises, valmistades umbes veerandi riigi võist. Osariik on esikohal ka maisist silo valmistamisel, samuti jõhvikate, ženšenni ja roheliste ubade kasvatamises. Wisconsin annab üle poole riigi jõhvikatoodangust ja 97% ženšennitoodangust. Ka kartuli-, porgandi-, kirsi-, vahtrasiirupi- ja suhkrumaisitoodangus ollakse riigis esimeste hulgas. Põllumajanduse tähtsusest annab aimu ka see, et 2004. aastal projekti 50 State Quarters, kus iga osariigi jaoks valmistati erineva kujundusega 50-sendine münt, raames välja antud Wisconsini mündil on kujutatud Holsteini lehma, maisitõlvikut ja juustukera.

Kunagine Pabsti õlletehas Milwaukees

Olulise osa tööstussektorist moodustab toiduainetööstus. Osariigis on esindatud sellised tuntud brändid nagu Oscar Mayer, külmutatud pitsasid valmistav Tombstone ning vorstitootjad Johnsonville ja Usinger's. Ainuüksi Kraft Foods annab osariigis tööd enam kui 5000 inimesele. Milwaukee on suur õlletootja ning seal asus enne Coors Brewing Companyga liitmist ka riigi suuruselt teise õlletootmisettevõtte Miller Brewing Company peakorter. Lisaks olid Milwaukees ka suured Schlitzi, Blatzi ja Pabsti õlletehased.

Samuti on heal järjel masinatööstus. Peamised selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted on Kohler Company, Mercury Marine, Rockwell Automation, Johnson Controls, Seagrave Fire Apparatus, Pierce Manufacturing, Briggs & Stratton, Miller Electric, Milwaukee Electric Tool Company, Bucyrus International, Joy Global Inc., The Manitowoc Company, Modine Manufacturing Company, Reliance Controls Corporation, Super Steel Products Corp., Ladish Co., Oshkosh Truck, Harley-Davidson ja Ariens Company.

Wisconsin on oluline paberi, pakendite ja esmatarbekaupade tootja. Suurtest esmatarbekaupade tootjaist on osariigis esindatud SC Johnson & Co., Diversey Inc. ja mitmed teised.

Wisconsin on riigi suurim paberitootja. Foxi jõe alamjooksul alates Winnebagost kuni Green Bayni asub 63-kilomeetrisel lõigul 24 paberivabrikut.

Osariigi majanduses on kasvav mõju tervishoiuseadmete ja -tarkvara tootmisel, kus peamist rolli mängivad ettevõtted nagu GE Healthcare, Epic Systems ja TomoTherapy.

Aeroshell Aerobatic Team esinemas 2007. aasta EAA AirVenture Oshkoshil

Turism on Department of Tourismi andmete järgi Wisconsini suuruselt kolmas majandusharu. Turismisihtkohad nagu Spring Greeni lähedal asuv House on the Rock, Baraboos asuv Circus World Museum ja Wisconsin Dells meelitavad igal aastal ligi tuhandeid külastajaid. Populaarsed on ka mitmed üritused, millest tuntumad on Summerfest ja EAA AirVenture Oshkosh lennušõu.

Kuna osariigis on palju järvi ja jõgesid, on levinud ka veekogude ääres puhkamine.

Osariigi idaosas Michigani järves asuval Doori poolsaarel asub üks Wisconsini turismisihtmärke – Doori maakond, mis oma paljude lahtede ja sadamatega on eriti populaarne just purjetajate ja väikelaevaomanike hulgas.

Wisconsini elanikke kutsutakse wisconsiniitideks (Wisconsinites). Kuna Wisconsini kutsutakse sageli Ameerika Piimamaaks (osariigi autode registreerimisnumbritel on juba 1940. aastast kirjas America's Dairyland) ning osariigis on tugev juustuvalmistamistraditsioon, kutsutakse Wisconsini inimesi vahel juustupeadeks (cheeseheads). Levinud on juustutükki meenutavate vahtkummist mütside valmistamine ja kandmine.

Wisconsinis peetakse sageli rahvapidusid, mis tuletavad meelde elanike kirjut etnilist päritolu. Selliste festivalide hulka kuuluvad Summerfest, Oktoberfest, Polish Fest, Festa Italiana, Irish Fest, Bastille Days, Syttende Mai, Brat Days Sheboyganis, Cheese Days Monroes ja Mequonis, African World Festival, Indian Summer, Arab Fest ja hulk teisi.

Wisconsinis toimub rohkem kantrimuusikafestivale kui üheski teises osariigis. Tuntumad neist on Miller Lite Presents Country Fest, Bud Light Presents Country Jam USA, Coors Hodag Country Festival, Porterfield Country Music Festival, Country Thunder USA Twin Lakesis ja Ford Presents Country USA.

Milwaukees toimub igal aastal Summerfest, mis reklaamib end kui "maailma suurim muusikafestival". Seda festivali nagu ka muid suviseid rahvamuusikaüritusi peetakse Michigani järve ääres asuvas Heny Maier Festival Parkis.

Wisconsin Area Music Industry korraldab igal aastal üritust, kus autasustatakse Wisconsini parimaid muusikuid.

Waukeshast oli pärit kitarrist ja üks elektrikitarri loojatest Les Paul (1915–2009).

Wisconsin popkultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]

Osariigi sümbolid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Wisconsin's Name: Where It Came From and What It Means" Wisconsin Historical Society vaadatud 1. märtsil 2012
  3. Theler, James; Boszhardt, Robert (2003). "Twelve Millennia: Archaeology of the Upper Mississippi River Valley". Iowa City, Iowa: University of Iowa Press. lk 59. 9780877458470.
  4. Birmingham, Robert; Eisenberg, Leslie (2000). "Indian Mounds of Wisconsin". Madison, Wisconsin: University of Wisconsin Press. lk 100–110. 9780299168704.
  5. Birmingham; Eisenberg (2000). lk 152–156. 9780299168704.
  6. Birmingham; Eisenberg (2000). lk 165–167. 9780299168704.
  7. Boatman, John (1987). "Historical Overview of the Wisconsin Area: From Early Years to the French, British, and Americans". In Fixico, Donald. An Anthology of Western Great Lakes Indian History. University of Wisconsin–Milwaukee. OCLC 18188646.
  8. Rodesch, Gerrold C. (1984). "Jean Nicolet". University of Wisconsin–Green Bay.
  9. "Turning Points in Wisconsin History: Arrival of the First Europeans". Wisconsin Historical Society vaadatud 1. märtsil 2012
  10. Jaenen, Cornelius (1973). "French colonial attitudes and the exploration of Jolliet and Marquette". Wisconsin Magazine of History 56 (4): 300–310
  11. "Dictionary of Wisconsin History: Langlade, Charles Michel". Wisconsin Historical Society vaadatud 1. märtsil 2012
  12. Nesbit, Robert (1973). "Wisconsin: A History". Madison: University of Wisconsin Press. lk 62–64. 9780299063702.
  13. "Badger Nickname". University of Wisconsin vaadatud 1. märtsil 2012
  14. Nesbit (1973). lk 95–97. 9780299063702.
  15. Legler, Henry (1898). "Rescue of Joshua Glover, a Runaway Slave". Leading Events of Wisconsin History. Milwaukee: Sentinel. lk 226–229, vaadatud 1. märtsil 2012
  16. Nesbit (1973). lk 238–239. 9780299063702.
  17. "Turning Points in Wisconsin History: The Iron Brigade, Old Abe and Military Affairs". Wisconsin Historical Society, vaadatud 1. märtsil 2012
  18. Nesbit (1973). lk 273. 9780299063702.
  19. Nesbit (1973). lk 281, 309. 9780299063702.
  20. Buenker, John (1998). Thompson, William Fletcher. ed. The Progressive Era, 1893–1914. History of Wisconsin. 4. Madison: State Historical Society of Wisconsin. lk 25, 40–41, 62. 9780870203039
  21. "Turning Points in Wisconsin History: The Modern Environmental Movement". Wisconsin Historical Society
  22. Buenker (1998). lk 80–81. 9780870203039.
  23. Ware, Alan (2002). The American direct primary: party institutionalization and transformation in the North. Cambridge, England: Cambridge University Press. p. 118. 9780521814928
  24. Ranney, Joseph. ["Wisconsin's Legal History: Law and the Progressive Era, Part 3: Reforming the Workplace"]
  25. Stark, John (1987). "The Establishment of Wisconsin's Income Tax". Wisconsin Magazine of History 71 (1): 27–45.
  26. Stark, Jack (1995). "The Wisconsin Idea: The University's Service to the State". The State of Wisconsin Blue Book, 1995–1996. Madison: Legislative Reference Bureau. pp. 101–179. OCLC 33902087.
  27. Nelson, Daniel (1968). "The Origins of Unemployment Insurance in Wisconsin". Wisconsin Magazine of History 51 (2): 109–121.
  28. "Tommy Thompson: Human Services Reformer" ABC News, 6. jaanuar 2006, vaadatud 5. märtsil 2012
  29. Martin, Lawrence (1965). "[The physical geography of Wisconsin. University of Wisconsin Press]". 9780299034757.
  30. "The Eastern Ridges and Lowlands of Wisconsin". Wisconsin Online, vaadatud 6. märtsil 2012
  31. "Wisconsin". National Park Service, vaadatud 6. märtsil 2012
  32. Benedetti, Michael. "Climate of Wisconsin". The University of Wisconsin–Extension.
  33. "Annual Estimates of the Resident Population for the United States, Regions, States, and Puerto Rico: April 1, 2010 to July 1, 2011" (CSV). 2011 Population Estimates. United States Census Bureau, Population Division. December 2011, vaadatud 5. märtsil 2012
  34. 34,0 34,1 "Ancestry: 2000," U.S. Census Bureau" (PDF), vaadatud 5. märtsil 2012
  35. "Wisconsin Blue Book 2003–2004" (PDF), vaadatud 5. märtsil 2012
  36. Miller, Frank Hayden, "The Polanders in Wisconsin." Parkman Club Publications No. 10. Milwaukee, Wis.: Parkman Club, 1896
  37. "Wisconsin's Hmong Population" (PDF). University of Wisconsin–Madison Applied Population Laboratory.
  38. "State Membership Reports". thearda.com, vaadatud 5. märtsil 2012
  39. Carroll, Brett E. (2000-12-28). "The Routledge Historical Atlas of Religion in America". Routledge Atlases of American History. Routledge. 0415921376
  40. "Table 5 – Crime in the United States 2009". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2013. Vaadatud 5. märtsil 2012.
  41. "Office of Justice Assistance". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2012. Vaadatud 5. märtsil 2012.
  42. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2012. Vaadatud 5. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  43. "Office of Justice Assistance – Sexual Assaults". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2012. Vaadatud 5. märtsil 2012.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]