Walter Runeberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Walter Runebergi portree (kunstnik Gunnar Berndtson), 1879
Esiplaanil Aleksander II ausamba jalamil seisev skulptuur "Lex" ('seadus'), mille kaht figuuri tõlgendatakse kui Soome-neidu ja Soome vapilõvi. Skulptuurist on kaks originaalsuuruses koopiat, millest üks asub presidendilossi riigisaalis ja teine ehib Säätytalo trepihalli sammastikku.

Walter Magnus Runeberg (29. detsember 1838 Porvoo23. detsember 1920 Helsingi) oli soomerootsi skulptor, kirjanik Johan Ludvig Runebergi poeg. Tema töid iseloomustab kujutatava idealiseerimine valdavalt klassitsistlikus stiilis.

Walter Runeberg alustas skulptuuriõpinguid Helsingis Kunstiakadeemias. Aastatel 1858–1869 õppis ta Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis skulptor Herman Wilhelm Bisseni käe all. Runebergi loominguliseks eeskujuks oli uusklassitsistliku skulptuuri tunnustatud meister Bertel Thorvaldsen.[1]

1861. aastal tegi Runeberg õpireisi Rooma, kust pöördus 1864. aastal tagasi Soome. 1876. aastal seadis skulptor end sisse Pariisis, kus elas ja töötas aastaid.[1]

Tema kõige tuntumad teosed on oma isa J. L. Runebergi ausammas Helsingis Esplanaadi pargis, Aleksander II ausammas Senati väljakul ning Per Brahe ausammas nii Raahe linnas kui ka Turus Brahe-pargis.

Runeberg on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Otavan Iso Fokus, s. 3579