Wade–Giles

Wade–Giles
Traditsiooniline	威翟式拼音
Lihtsustatud	威翟式拼音
Wade–Giles	Wei1 Chai2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wēi-Zhái Shì Pīnyīn
Teine nimetus
Traditsiooniline	威妥瑪拼音
Lihtsustatud	威妥玛拼音
Wade–Giles	Wei1 Tʽo3-ma3 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wēi Tuǒmǎ Pīnyīn
Kolmas nimetus
Traditsiooniline	韋氏拼音
Lihtsustatud	韦氏拼音
Wade–Giles	Wei2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin	Wéi Shì Pīnyīn

Wade–Giles; 威妥瑪 (traditsiooniline) ; 威妥玛 (lihtsustatud)
Tüüp	Latinisatsioon
Looja	Thomas F. Wade ja Herbert A. Giles
Loomise aeg	19. sajand
Keel	Hiina (Mandariini)

Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks. Süsteemi lõi 19. sajandi keskpaigas Thomas Francis Wade, lõpliku kuju andis sellele Herbert Allen Giles oma "Hiina-inglise sõnaraamatus" (1892).

Kuni 19. sajandi lõpuni kasutusel olevad latinisatsioonisüsteemid põhinesid Nankingi murdel, aga Wade–Giles põhines Pekingi murdel. 20. sajandil oli ingliskeelsele maailmale tuttavam just Wade–Gilesi süsteem, tänapäevaks on selle tähtsus vähenenud.

Mandri-Hiinas on Wade–Giles suuresti asendatud Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemiga, mis võeti seal ametlikult kasutusele 1958. aastal. Eranditena jäid muutmata osad harjumuspärased nimetused ning koha- ja isikunimed. Taiwanil on suurema osa koha- ja isikunimede latiniseerimisel endiselt kasutusel Wade–Gilesi süsteem, näiteks Taiwani suuruselt kuuenda linna nime kirjutatakse ladina tähtedega Kaohsiung (高雄, pinyin: Gāoxióng) ja Hiina Vabariigi president latiniseeritud nimi on Tsai Ing-wen (蔡英文, pinyin: Cài Yīngwén).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wade–Gilesile pani aluse Briti suursaadik Hiinas ja sinoloog Thomas Francis Wade, kes oli esimene hiina keele professor Cambridge’i Ülikoolis. Wade avaldas 1867. aastal esimese mandariini hiina keele Pekingi murde õpiku pealkirjaga "Yü-yen Tzŭ-erh Chi" (lihtsustatud: 语言自迩集; traditsiooniline: 語言自邇集)^[1]. Teos sai hiljem Wade–Gilesi latinisatsiooni reeglistiku aluseks. Süsteem oli mõeldud hiina spetsialistidele hiina terminite transkribeerimiseks. Seda täiendas Briti-Hiina diplomaat Herbert Allen Giles ning tema poeg Lionel Giles, kes töötas kuraatorina Briti muuseumis.^[2]

Taiwan kasutas Wade–Gilesi aastakümneid de facto standardina. See eksisteeris koos teiste ametlike latinisatsioonidega, näiteks Gwoyeu Romatzyh (1928), Mandarin Phonetic Symbols II (1986) ja Tongyong Pinyin (2000). Guomindang ehk Rahvapartei propageeris Hanyu Pinyini süsteemi kasutamist president Ma Ying-jeou eduka valimiskampaania ajal 2008. aastal linnades, kus Rahvapartei liikmed linnapeadeks said. Praeguse presidendi Tsai Ing-weni valitsus, Demokraatlik Progressiivne Partei ja suurem osa Taiwani rahvast kasutab Wade–Gilesi süsteemi. Juriidilisi nimesid latiniseeritakse nii Wade–Gilesis kui ka teistes eespool mainitud süsteemides.

Alghäälikud ja lõpphäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelites on toodud välja:

hiina keele häälikute kirjeldus Wade–Gilesi süsteemis (paksus/rasvases kirjas)^[3];
vastav IPA – eesti keeles RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) – foneetiline sümbol (toodud nurksulgudes);
häälikute kirjeldused Bopomofo ja Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemides, vastavalt lahtri all vasakul ja all paremal.

Alghäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

		Bilabiaal (huulhäälik)		Labiodentaal (huulhammashäälik)	Dentaal (hammashäälik)/ Alveolaar (somphäälik)		Retrofleks (retrofleksne häälik)		Alveolo-palataal	Velaar (pehmesuulaehäälik)
		Helitu	Heliline	Helitu	Helitu	Heliline	Helitu	Heliline	Helitu	Helitu
Nasaal (ninahäälik)			m [m] ㄇ m			n [n] ㄋ n
Klusiil (sulghäälik)	Aspireerimata	p [p] ㄅ b			t [t] ㄉ d					k [k] ㄍ g
Klusiil (sulghäälik)	Aspireeritud (hõngatud)	pʻ [pʰ] ㄆ p			tʻ [tʰ] ㄊ t					kʻ [kʰ] ㄎ k
Afrikaat	Aspireerimata				ts [ts] ㄗ z		ch [ʈʂ] ㄓ zh		ch [tɕ] ㄐ j
Afrikaat	Aspireeritud (hõngatud)				tsʻ [tsʰ] ㄘ c		chʻ [ʈʂʰ] ㄔ ch		chʻ [tɕʰ] ㄑ q
Frikatiiv (hõõrdhäälik, ahtushäälik)				f [f] ㄈ f	s [s] ㄙ s		sh [ʂ] ㄕ sh		hs [ɕ] ㄒ x	h [x] ㄏ h
Liikvida (sulahäälik)						l [l] ㄌ l		j [ɻ~ʐ] ㄖ r

Enne ŭ-d on Wade–Gilesis häälikute ts, tsʽ ja s asemel kasutuses tz, tzʽ ja ss.

Lõpphäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

		Kooda (silbi lõpuosa)
		∅			/i/		/u/		/n/		/ŋ/			/ɻ/
Sisehäälik	∅	ih/ŭ [ɨ] ㄭ -i	ê/o [ɤ] ㄜ e	a [a] ㄚ a	ei [ei] ㄟ ei	ai [ai] ㄞ ai	ou [ou] ㄡ ou	ao [au] ㄠ ao	ên [ən] ㄣ en	an [an] ㄢ an	ung [ʊŋ] ㄨㄥ ong	êng [əŋ] ㄥ eng	ang [aŋ] ㄤ ang	êrh [aɚ̯] ㄦ er
	/j/	i [i] ㄧ i	ieh [je] ㄧㄝ ie	ia [ja] ㄧㄚ ia			iu [jou] ㄧㄡ iu	iao [jau] ㄧㄠ iao	in [in] ㄧㄣ in	ien [jɛn] ㄧㄢ ian	iung [jʊŋ] ㄩㄥ iong	ing [iŋ] ㄧㄥ ing	iang [jaŋ] ㄧㄤ iang
	/w/	u [u] ㄨ u	o/uo [wo] ㄛ/ㄨㄛ o/uo	ua [wa] ㄨㄚ ua	ui/uei [wei] ㄨㄟ ui	uai [wai] ㄨㄞ uai			un [wən] ㄨㄣ un	uan [wan] ㄨㄢ uan			uang [waŋ] ㄨㄤ uang
	/ɥ/	ü [y] ㄩ ü	üeh [ɥe] ㄩㄝ üe						ün [yn] ㄩㄣ ün	üan [ɥɛn] ㄩㄢ üan

Pärast häälikuid kʽ ja k kirjutatakse Wade–Gilesis -uei; muidu -ui. Seega: kʽ, kuei; aga hui, shui, chʽ.

Pärast häälikuid kʽ, k ja h kirjutatakse Wade–Gilesis [-ɤ] asemel -o; muidu -ê. Seega: kʽ, ko, ho; aga shê, chʽê. Kui [ɤ] esineb eraldiseisva häälikuna, kirjutatakse olenevalt sinogrammist kas häälikut ê või o.

Pärast häälikuid kʽ, k, h ja sh kirjutatakse Wade–Gilesis [-wo] asemel -uo; muidu -o. Seega: kʽ, kuo, huo, shuo; aga chʽo.

Häälikut -ŭ kasutatakse ainult pärast sibilante (sisihäälikuid) tz, tzʽ ja ss. Häälikut -ih kasutatakse pärast (retrofleksseid) häälikuid ch, chʽ, sh, ja j.

Gilesi "Hiina-inglise sõnaraamatus" olid kasutusel ka silbid chio, chʽ, hsio, yo; praegu on nende asemel kasutuses chüeh, chʽüeh, hsüeh, yüeh.

Sisehäälikuga algavad silbid[muuda | muuda lähteteksti]

		Kooda (silbi lõpuosa)
		∅			/i/		/u/		/n/		/ŋ/
Sisehäälik	/j/	i/yi [i] ㄧ yi	yeh [je] ㄧㄝ ye	ya [ja] ㄧㄚ ya		yai [jai] ㄧㄞ yai	yu [jou] ㄧㄡ you	yao [jau] ㄧㄠ yao	yin [in] ㄧㄣ yin	yen [jɛn] ㄧㄢ yan	yung [jʊŋ] ㄩㄥ yong	ying [iŋ] ㄧㄥ ying	yang [jaŋ] ㄧㄤ yang
	/w/	wu [u] ㄨ wu	wo [wo] ㄨㄛ wo	wa [wa] ㄨㄚ wa	wei [wei] ㄨㄟ wei	wai [wai] ㄨㄞ wai			wên [wən] ㄨㄣ wen	wan [wan] ㄨㄢ wan		wêng [wəŋ] ㄨㄥ weng	wang [waŋ] ㄨㄤ wang
	/ɥ/	yü [y] ㄩ yu	yüeh [ɥe] ㄩㄝ yue						yün [yn] ㄩㄣ yun	yüan [ɥɛn] ㄩㄢ yuan

Häälik [i] kirjutatakse Wade–Gilesis olenevalt sinogrammist i või yi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Kaske, Elisabeth (2008). The Politics of Language in Chinese Education: 1895 - 1919. BRILL. p. 68. ISBN 978-90-04-16367-6.
↑ "Chinese Language Transliteration Systems – Wade–Giles". UCLA film and television archive. 28.01.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2007. Vaadatud 12.10.2021.
↑ Giles, Herbert A. (1892). A Chinese-English Dictionary. London, Shanghai, Hongkong, Yokohama, Singapore: Kelly and Walsh.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

https://mandarinspot.com/annotate?phs=wadegiles – lehekülg hiina sinogrammidele häälduse lisamiseks Wade–Giles süsteemis (inglise keeles)
https://sonaveeb.ee/ds/fon – inglise-eesti foneetikaterminoloogia seletav sõnastik keelealaste terminite mõistmiseks

[1] Kaske, Elisabeth (2008). The Politics of Language in Chinese Education: 1895 - 1919. BRILL. p. 68. ISBN 978-90-04-16367-6.

[2] "Chinese Language Transliteration Systems – Wade–Giles". UCLA film and television archive. 28.01.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2007. Vaadatud 12.10.2021.

[3] Giles, Herbert A. (1892). A Chinese-English Dictionary. London, Shanghai, Hongkong, Yokohama, Singapore: Kelly and Walsh.

[1]

[2]

[3]