Wādī as-Salām
Wādī as-Salām (araabia keeles وادي السلام; 'rahuorg') on šiiitide kalmistu Iraagis An-Najafis. Seda peetakse maailma suurimaks kalmistuks.[1] Kohalikud nimetavad An-Najafi poolenisti elavate, poolenisti surnute linnaks.[2]
See on kogu maailma šiiitide jaoks kõige püham matmispaik. Šiiidid usuvad, et sellele kalmistule kogunevad ka nende hinged, kelle kehad on mujale maetud.[3] 20. sajandi alguses maeti kalmistule ka Iraani šiiite. Kui kahe naaberriigi suhted halvenesid, see traditsioon katkes, kuid on nüüd hakanud taas ellu ärkama.[4]
Hinnanguliselt maetakse kalmistule igal aastal pool miljonit inimest.[5]
Wādī as-Salām on esitatud UNESCO maailmapärandi kandidaadiks.[6]
Asukoht ja suurus[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Wādī as-Salām asub ‘Alī ibn Abī Ţālibi pühamu lähedal.[4] Selle geograafilised koordinaadid on 32° 0′ 18″ N, 44° 18′ 54″ E.
Kalmistu ulatub An-Najafi linna keskelt selle põhja- ja loodeossa ning hõlmab umbes 13% linna pindalast.[6] Wādī as-Salāmi pindala on 6,01 km² ja sinna maetute hulka hinnatakse umbes viiele miljonile.[7] Tegelikult puuduvad ligilähedasedki andmed maetute arvu kohta, sest aastasadade jooksul on korduvalt vanadele säilmetele peale maetud.[4] Surnuaial on kaks osa, vana ja uus kalmistu.[2]
2000. aastatel puhkenud vägivalla tagajärjel on kalmistu umbes 40% võrra laienenud (väidetavalt kuni 7,5 km²).[4] Arvatakse, et Iraagi sõja ajal maeti kalmistule 200–250 hukkunut päevas.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Wādī as-Salām on teadaolevalt ainus kalmistu, kuhu on katkematult maetud juba ligi 1400 aastat. Sellest vanemaks islamiusuliste kalmistuks peetakse üksnes 622. aastal Mediinas prohvet Muḩammadi asutatud Al-Baqi‘ kalmistut.[6]
Kalmistule on maetud nii prohveteid kui ka valitsejaid, sealhulgas Al-Ḩīrah' ja Sassaniidide riigi valitsejaid.[6] Maetute seas on Muḩammad Bāqir aş-Şadr ja väidetavalt tuhandeid prohveteid, nende seas Șāliḥ ja Hūd. Kõige vanemad hauad asuvad imaami pühamu ümbruses.[4]
Hauad[muuda | muuda lähteteksti]
Üsna ühtlast beeži tooni haudade meri ulatub nii kaugele, kui silm seletab. Kohati paistab üksikuid rohelisi laike. Osa hauakive on eri tooni kividest laotud mustriga. On ka haudu, mida tähistab metallvarbadest puuri meenutav ehitis. Kalmistut läbivad üksikud laiemad teed, mida mööda saab ka autoga sõita. Neist hargneb juhuslikult paiknevate jalgteede võrgustik.[5]
Pilti ilmestavad veidi eri värvi kivid ja eri tehnikates hauakirjad. Ristkülikukujulised hauasambad on väga erineva suurusega.[5] Uuematel haudadel on palju fotosid.[2] Hauatähised on väga mitmekesised ja eri ajastutel erinevad. Valdavalt on tegemist heledast kivist või tellistest vähemalt põlvekõrguste rajatistega, nende seas on kõrgeid tornide või kupliga ehitisi ja maa alla ulatuvaid perekonna hauakambreid. Osa hauarajatisi on krohvitud.[6] Maa-alustesse kambritesse pääseb redeli abil.[3]
Aastatel 1930–1940 maetute hauasambad on umbes kolme meetri kõrgused ja ümara ülaosaga, neil on sageli reljeefsed kirjutised. Paljudel hauakividel on stukk-kirjad. Kasutatakse islami kalendrit.[4] Iraani-Iraagi sõjas langenute tellistest hauatähised on umbes meetrikõrgused ja neil on tihti mustvalge foto.
Uuemate haudade silmatorkavaim element ei ole tihti enam kõrge kivist hauasammas. See on asendunud pigem madalama astmelise servaga kiviplaadiga. Kasutatud on rohkem värve, tihti ripub haua kohal lahkunu hiigelsuur värvifoto ning kivid on kaetud kunstlillede ja lippudega.
Leinajad käivad haudadel palvetamas, levinud on roosivee piserdamine ja viiruki põletamine.[4]
Purustused[muuda | muuda lähteteksti]
Vanema surnuaia alal on selgelt näha Iraagi armee purustuse jäljed, mis tekkisid pärast 1991. aasta Lahesõda šiiitide rahutuste mahasurumise käigus. Mässajad otsisid varju hauakivide vahelt ja maa-alustest kambritest ning sõjavägi kasutas tee rajamiseks buldoosereid. Augustis 2004 purustasid osa kalmistust Ameerika Ühendriikide tankid, et pääseda ligi hauakambritesse varjunud Mahdī armee sõdijatele.[4]
Surnuaed on kannatanud ka rüüstajate käes. 1990. aastate sanktsioonidest tingitud suure puuduse ajal püüdsid kohalikud ennast metallivargusega elatada.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hala Mundhir Fattah, Frank Caso. "A brief history of Iraq", lk 140. Infobase Publishing 2009, ISBN 978-0-8160-5767-2
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Documentary on Wadi Al-Salam in Najaf
- ↑ 3,0 3,1 The Largest Cemetery in the World
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Najaf cemetery witness to Iraq's tragic history
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "World's Largest Cemetery The Resting Place for Millions". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 22. märtsil 2015.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Wadi Al-Salam Cemetery in Najaf
- ↑ "HOW BIG IS WADI-US-SALAAM CEMETERY?". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2015. Vaadatud 22. märtsil 2015.