Vought F4U Corsair
| Vought F4U Corsair | |
|---|---|
.jpg) | |
| Tüüp | hävituslennuk |
| Päritoluriik |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1942–1979 |
| Kasutajad | Loend |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Vought |
| Tootja |
Vought Goodyear Brewster |
| Tootmises | 1942–1953 |
| Toodetud ühikuid | üle 12 571 |
| Variandid | Goodyear F2G Corsair |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 6,7 t |
| Pikkus | 10,3 m |
| Laius | 12,5 m |
| Kõrgus | 4,5 m |
| Meeskond | 1 |
|
| |
Pearelv | 6 12,7 mm kuulipildujat M2 Browning |
Muu relvastus |
8 raketti või 1800 kg pomme |
| Mootor | 1770 kW |
Tegevusulatus | 528 km (lahingus) |
| Lennulagi | 12,6 km |
| Kiirus | 717 km/h |
Vought F4U Corsair (inglise keelest Korsaar) on Ameerika Ühendriikide hävituslennuk, mida kasutati peamiselt teises maailmasõjas ja Korea sõjas. Selle konstrueeris ning seda tootis algul ettevõte Vought, kuid suure nõudluse tõttu sõlmiti hiljem tootmislepingud ka Goodyeari ja Brewsteriga.
Corsairi kasutati peamiselt lennukikandjapõhise lennukina, teises maailmasõjas kasutasid seda suurtes kogustes nii Ameerika Ühendriikide merevägi kui merejalavägi. See oli sõja üks võimekamatest hävitaja-pommitajatest. Jaapani lendurite seas oli Corsair kardetud, ühe Corsairiga õnnestus hävitada keskmiselt 11 vastase lennukit.
Pärast teist maailmasõda leidis Corsair kasutust Korea sõjas ning Prantsuse koloniaalsõdades Indohiinas ja Alžeerias. Lennuk oli mitmes riigis teenistuses kuni 1980. aastateni.
Esimene Corsairi prototüüp jõudis Ameerika Ühendriikide mereväe kätte 1940. aastal ning viimane lennuk toimetati prantslastele 1953. aastal, kokku valmistati üle 12 500 sellise hävitaja, sealhulgas 16 eri mudelina. Ükski teine Ameerika Ühendriikide kolbmootoriga hävitaja nii kaua tootmises püsinud ei ole.
