Vooliste mehaanika
Vooliste mehaanika ehk hüdroaeromehaanika[1] on pideva keskkonna mehaanika haru, mis käsitleb vooliste (mõnede allikate kohaselt ka plasma[2]) liikumise ja tasakaalu seaduspärasusi ning vedelikus või gaasis asetseva jäiga keha pinnale mõjuvaid jõude.[3]
Vooliste mehaanika ei arvesta vedelike ja gaaside molekulaarset struktuuri ning vaatleb neid pideva keskkonnana, millele on omane voolavus.
Vooliste mehaanikal on rakendused paljudes teadusharudes, sealhulgas masinaehituses, aerokosmose inseneriteaduses, tsiviilehituses, keemiatehnoloogias ja biomeditsiinitehnikas, aga ka geofüüsikas, okeanograafias, meteoroloogias, astrofüüsikas ja bioloogias.
Vooliste mehaanika jaguneb vooliste staatikaks (mida vahel samastatakse hüdrostaatikaga) ja vooliste dünaamikaks. Uuritava objekti järgi jagatakse vooliste mehaanika hüdromehaanikaks ja aeromehaanikaks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tehnikaleksikon. Kirjastus Valgus, 1981. Lk 144.
- ↑ White, Frank M. (2011). Fluid Mechanics (7th ed.). McGraw-Hill. (Lk 3) ISBN 978-0-07-352934-9.
- ↑ Механика жидкости и газа. old.bigenc.ru.