Vladimir Burmeister

Allikas: Vikipeedia

Vladimir Pavlovitš Burmeister (vene keeles Владимир Павлович Бурмейстер; 15. juuli (vkj 2. juuli) 1904 Viciebsk, Mogiljovi kubermang5. märts 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu ballettmeister. Ta oli esimene nõukogude koreograaf, kes tegi koostööd kuulsa Pariisi Grand Opéra balletitrupiga.[1]

Vene koreograafia ajaloo silmapaistvaks sündmuseks oli 1953. aastal esietendunud Pjotr Tšaikovski ballett "Luikede järv" Burmeisteri koreograafias.[2]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Burmeisterite suguvõsa on kestnud mitu sajandit. Teada on, et 1570. aasta suvel, kui hertsog Magnus oma väega Tallinna alla tuli, laagri püstitas ja linna piirama hakkas, suri selles laagris Magnuse kantsler, sünnilt sakslane Konrad Burmeister. Vladimir Burmeisteri vanavanaisa, ametilt arst ja rahvuselt rootslane, kutsuti 19. sajandi esimesel poolel Peterburi. Vladimir Burmeisteri vanaisa õppis Peterburi Kunstiakadeemias.[3] Teistel andmetel oli Vladimir Burmeisteri isa põlisaadlik, pärit venestunud rootsi suguvõsast.[1]

Vladimir Burmeisteri ema (sünninimi Natalja Tšaikovskaja) oli helilooja Pjotr Tšaikovski nõotütar.[3] Vladimir Burmeisteri emapoolse vanaema sünninimi oli Maria Weber (abiellus kindral Andrei Tšaikovskiga) ja emapoolse vanavanaema sünninimi von Behren.

Loomekarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Burmeister õppis aastatel 1925–1929 Moskvas Teatrikunsti Kesktehnikumis. Koreograafina täiendas end Viktorina Krigeri juures. 1930. aastatel töötas ta Moskva Kunstiballetis ballettmeistrina. Aastatel 1941–1960 ja 1964–1970 oli ta Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko Moskva Akadeemilise Muusikateatri peaballettmeister.[4]

1956. aasta suvel andis Moskva muusikateater võõrusetendusi Pariisis. Edu oli nii suur, et Burmeister sai pakkumise lavastada Grand Opéras "Luikede järv". See teostuski 1960. aastal. Pariisis viibides sai Burmeister balletikollektiivilt London Festival Ballet kutse lavastada veel üks ballett Tšaikovski muusika järgi. Nii ilmus "Snegurotška" ("Lumivalgeke"), mis esietendus 1961. aastal Londonis ja 1963. aastal Moskvas.[2]

Külalislavastajana Estonias[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]