Vitry-en-Artois

Vitry-en-Artois
	[ vitʁi ɑ̃n‿aʁtwɑ ]
Pindala	18,8 km²
Elanikke	4787 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 20′ N, 2° 59′ E

Vitry-en-Artois (pikardi: Vitry-in-Artoé või Vitry-la-Gueule) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Vitry-en-Artois asub u. 19 km Arrasist kirdes, teede N50, D39 ja D42 ristumiskoha ümbruses. Sealt voolab läbi Scarpe'i jõgi, samuti läbib seda SNCF raudtee. Teise maailmasõja aegset Saksa lennuvälja kasutasid hiljem ameeriklased, pärast sõda võeti kohaliku lennuväljana kommertskasutusse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi pärineb keldi keelest, Vic mis tähendab "linnust", ja Ac, mis tähendab "veepiiril". See ilmub hiljem kui "Victoriacum", mida mainiti 7. sajandil. Piirkonnast on leitud keskmise kiviaja tööriistu.

Seda okupeerisid roomlased kuni umbes aastani 360 pKr, mil Saint Martin ehitas sinna kiriku.

Aerofotograafia avastas Vitry isoleeritud ringkraavi monumendi. Merovingide Vitry villa oli oluline Neustria asukoht, eelistatud Arrasile. Isegi kui Neustria aadlikud tõstsid Sigibert I Vitrys võidukalt kilbile, mõrvasid tema venna Chilperich I kolmanda naise Fredegunde palgalised ta november–detsember 575. Toursi Gregoriuse sõnul viidi tema alaealine poeg Chlothar II Cambrai paleest Vitrysse turvalisse kohta, et teda eraldatult ja turvaliselt kasvatada.

Keskajal kujunes Vitryst strateegiline koht, sest jõge sai kasutada Douai linna kaitsepiiri üleujutamiseks ja selle tuuleveskite toimimise tagamiseks.

Prantsuse-Preisi sõja (1870–1871) ajal rajas Prantsuse kindral Louis Faidherbe pärast Pont-Noyelles lahingut korraks oma peakorteri Vitry-en-Artois'sse (25. - 31. detsember 1870).

Esimese maailmasõja ajal varjus elanikkond linna varjupaikade ja tunnelite võrku. 12. aprillil 1917 toimunud hävingu tagajärjel hävis linn täielikult, 768 hoonet hävis ja ainult 5 jäi püsti.

23. septembril 1920 sai Vitry-en-Artois Croix de guerre.