Mine sisu juurde

Villa La Rotonda

Allikas: Vikipeedia
Villa La Rotonda külgvaates

Villa La Rotonda (täisnimega Villa Almerico Capra Valmarana) on Andrea Palladio kujundatud renessansiaegne villa, mis asub Põhja-Itaalias[1] Monte Berico mäepiirkonnas. Vicenzast kagus asuvat elamut[2] peetakse üheks Palladio kõige renessanslikumaks hooneks,[3] mille puhul paistab eriti tugevalt silma selle sümmeetriline plaan, mitu portikust ja kupliga kaetud keskmine ümarsaal, mille järgi on Villa La Rotonda ka oma nime saanud.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaimuliku residents

[muuda | muuda lähteteksti]

Villa La Rotonda tellijaks oli Paolo Almerico[5](1517—1589)- vaimulik, kes oli tegutsenud paavstide Pius IV ning Pius V valitsusaegadel. Vicenza päritolu aadlik[6] oli kodukohta naasnud peale linnamaja mahamüümist, et pensionile jääda.[5] Projekti maamajast, kus ta saaks erakuna veeta oma elu viimased aastad, andis Almerico arhitekt Andrea Palladio kätesse.

Peale Palladio surma 1580. aastal võttis Villa La Rotonda ehitustöö üle tema õpilane Vincenzo Scamozzi(1548—1616), kes erinevalt oma õpetaja poolkerakujulisest kuplist ehitas hoonele madala võlvkaarega kupli. Sarnaselt arhitektiga ei näinud villa valmimist ka Paolo Almerico, kes suri 1589. aastal.

Caprade residents

[muuda | muuda lähteteksti]

Paolo Almerico surma järel päris Villa La Rotonda tema loomulik poeg Virginio. 1592. aastal andis ta hoone üle Odorico ja Mario Caprale, Vicenza aadlike suguvõsast pärit vendadele. Villa La Rotonda valmis 1605. aastal, kuigi järgnevate sajandite jooksul toimusid villa kujunduses mitmed ümbertegemised vastavalt kindla ajastu moele. Hoone jäi Caprade suguvõsa kätesse kuni 19. sajandi alguseni.

Almanarade residents

[muuda | muuda lähteteksti]

1818. aastast vahetas Villa La Rotonda pidevalt omanikku, samuti sai elamu kannatada 1848. aastal, kui austerlased Vicenzat ründasid. 1912. aastal ostis kehvas seisus villa krahv Andrea Valmarana, kes kasutas hoonet oma pere suvekoduna. II maailmasõjas sai La Rotonda järjekordselt pommiplahvatuste käigus kahjustada, lisaks okupeerisid villa osaliselt sakslased.Valmarana perekond kasutas La Rotondat suvilana kuni 1970ndateni. 1976. aastal alustati hoone restaureerimisega ning see avati publikule 1986. aastal. 1994. aastal kanti villa UNESCO maailmapärandi nimekirja. Veel tänapäevalgi kuulub Villa La Rotonda Almarana suguvõsale.[6]

Arhitektuur ja asukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Eksterjöör

[muuda | muuda lähteteksti]

Villa La Rotonda välisilme sai mõjutusi Vana-Rooma templitest, sealhulgas Rooma Pantheonist. Ruudukujulise põhiplaaniga villa teeb eriliseks asjaolu, et see on täiesti sümmeetriline. Sellel on neli fassaadi, millest ulatuvad välja identsed[5] heksastiilis[4] sammasportikused, mis annavad hoonele Kreeka risti kuju.[7] Igal portikusel on kakskümmend laia trepiastet,[8] kuus Joonia sammast ja frontoon[9] kahe ovaalse aknaga. Nurgasambad seisavad vabalt portikuse kaaremotiividega külgseinte ees. Keskmiste sammaste vahel-kohal asuvad mälestustahvlid, mis viitavad krahv Caprale. Portikuste uste kohal asuvad sarnaselt portikustega frontoonid, külgedel aga voluudid. Kummalgi pool uksi asuvad lihtsad aknad.[8] Portikuste trepikannustel seisavad Vicenza skulptori Lorenzo Rubini valmistatud kujud, mis paigutati oma asukohtadele 1570. aastal. Akroteeriumitel asuvad 17. sajandist pärit mees- ning naisjumalate skulptuurid.[6] Villa keskel on ümar kuppelsaal[3] ehk rotund.[10] Vincenzo Scamozzi madalavõlvilise kupli tipus asetseb Rooma Pantheonist inspireeritud okulus.[6]

Interjöör

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaade La Rotonda kuppelfreskole

Villa La Rotondal on kolm korrust ja poolkorrus. Esimesel korrusel, kuhu saab väliste trepiastmete all oleva käigu kaudu, on madalad laed ristvõlvidega. Ruumi keskel on ümmargune ruum, mis asub ühel joonel kupli okulusega. Kunagi kasutati korrust teenindusala ning köögina. Pronaose kaudu saab siseneda peakorruse[9] silindervõlvidega[11] koridoridesse, mis kreeka ristina ühinevad kupliga kaetud keskmises ümarsaalis. Koridoridest pääseb saali ümbritsevatesse riietusruumidesse ja ristkülikukujulistesse nurgatubadesse, kust neli keerdtreppi viivad nii pööningule kui ka poolkorrustele. Pööningul, mida kunagi laona kasutati, asub kitsas ümmargune rõdu vaatega keskmisele saalile ning seda valgustavad kuusteist akent. Algselt puudusid korrusel seinad,[9] sest Palladio oli selle kavandanud üheks suureks avatud ruumiks. Ajavahemikul 1725— 1740 jagas Francesco Muttoni pööningu eraldi tubadeks.[6] Erinevalt ülejäänud korrustest pole riietusruumide kohale ehitatud poolkorrused omavahel ühendatud.

Villa kesksaali groteskne nägu

Võrreldes tagasihoidliku eksterjööriga[5] on Villa La Rotonda interjöör kaunistatud uhkete freskode, stukkide ja muude kaunistustega. Eriti tugevalt paistavad silma peakorrus ning keskmine ümarsaal. Selle keskel asub madalreljeefne groteskne nägu, mis seisab ühel joonel kupli okulusega.[9] Saali alumise osa freskod on inspireeritud antiikmütoloogiast,[12] kujutades trompe-l'œil’i tehnikas saali ümber kaheksat Vana-Kreeka jumalat,[6] sealhulgas Zeusi.[12] Teose autoriks oli Veneetsia vabariigis töötav prantsuse kunstnik Louis Dorigny, kes maalis need 18. sajandi alguses Marzio ja Cecilia Capra pulmade puhul korraldatud dekoreerimiskampaania käigus. Kuppelfresko maalis ca 1600. aastal Alessandro Maganza ning sellel on kujutatud usu ja vooruste allegooriaid. Ka peakorruse nurgatoad ning riietusruumid on freskodega kaunistatud. Anselmo Canera pintslist pärineb idapoolse nurgaruumi fresko,[6] mis kujutab Paolo Almerico allegoorilist elukäigu. Läänepoolse ruumi lage ehivad religioossed freskod, mistõttu kutsutakse ruumi ka Pühaks Saaliks.[1] Villa interjööri stukid jaotuvad ajaliselt kaheks. 16. sajandist pärinevad stukid kaminate kohal, Ottavio Ridolfi, Ruggeri Bascapè, Domenico Fontana ja Alessandro Vittoria valmistatud lagede stukk ning kupli stukk, mille autoriks võis olla Agostino Rubini. 18. sajandi alguses valmistasid Valsolda päritolu kunstnikud eelnimetatud dekoreerimiskampaania puhul stukid interjööri uste kohale.[6]

Villa disaini eripärad

[muuda | muuda lähteteksti]

Villa La Rotonda plaan põhineb ringi ja ruudu ristumiskohal. Ruudukujuline põhiplaan, mille keskel asub ringina ümarsaal, on pööratud 45 kraadi nii, et hoone nurgad on suunatud nelja ilmakaare poole. Antud disaini eesmärgiks oli tagada, et villa kagu- ning edelapoolsel küljel saaks päike igapäevaselt võrdselt aega paista. Lisaks siseneb päikesevalgus igal aastaajal hoonesse erineva sagedusega, aidates mõjutada selle valgustust ja sisetemperatuuri. Näiteks sisenevad suvisel pööripäeval päikesekiired La Rotondasse 59-kraadise kaldega, tänu millele on villa sisemus varjulisem. Soojade suvekuude puhul aitab hoonet jahutada ka ümarsaali groteskne nägu, milles olevatest aukudest tõuseb läbi alumise korruse õhk. Vundamendi asemel toetavad Villa La Rotonda ülemisi korruseid alumise korruse tellistest ristvõlvid. Villa asukoht künka otsas aitab tagada tervisliku atmosfääri.[9]

La Rotonda mõjud arhitektuurile

[muuda | muuda lähteteksti]

Villa La Rotonda välisilmet on võimalik märgata mitmetes hoonetes väljaspool Itaaliat. Selle parimateks näideteks on 1725. aastal ehitatud Chiswick’i maja Londonis,[10] Colen Campbell’i ehitatud Mereworth’i loss Kentis[12] ning Valge Maja Washingtonis.

Huvitavad faktid

[muuda | muuda lähteteksti]

La Rotondat on külastanud mitmed kuulsad isikud, sealhulgas endine Suurbritannia kuningas Edward VIII ja tema abikaasa Wallis Simpson, kes külastasid villat 1936. aastal.

Villa La Rotonda trepil filmiti stseen Joseph Losey 1979. aasta filmi “Don Giovanni” jaoks.[6]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 "Villa La Rotonda". italia.it. Vaadatud 5. mail 2025.
  2. ↑ Marton, Paolo; Wundram, Manfred; Pape, Thomas (2008). Palladio- The Complete Buildings (inglise). Taschen. Lk 186. ISBN 9783836505475.
  3. ↑ 3,0 3,1 Kodres, Krista (2001). ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani. Prisma Prindi Kirjastus. Lk 57. ISBN 9789985931615.
  4. ↑ 4,0 4,1 Richardson, Margaret Ann. "Andrea Palladio". britannica.com. Vaadatud 5. mail 2025.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Berzal de Dios, Dr. Jimena (9. august 2015). "Andrea Palladio, La Rotonda". Smarthistory. Vaadatud 5. mail 2025.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 "History. From Almerico to the Valmarana Family". villalarotonda.it. Vaadatud 5. mail 2025.
  7. ↑ Marton, Paolo; Wundram, Manfred; Pape, Thomas (2008). Palladio- The Complete Buildings. Taschen. Lk 192. ISBN 9783822832004.
  8. ↑ 8,0 8,1 Marton, Paolo; Wundram, Manfred; Pape, Thomas (2008). Palladio- The Complete Buildings (inglise). Taschen. Lk 193. ISBN 9783822832004.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 "Villa". villalarotonda.it. Vaadatud 5. mail 2025.
  10. ↑ 10,0 10,1 Tikkanen, Amy. "Rotunda". britannica.com. Vaadatud 5. mail 2025.
  11. ↑ Paolo, Marton; Wundram, Manfred; Pape, Thomas (2008). Palladio- The Complete Buildings (inglise). Taschen. Lk 195. ISBN 9783822832004.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Marton, Paolo; Wundram, Manfred; Pape, Thomas (2008). Palladio- The Complete Buildings (inglise). Taschen. Lk 197. ISBN 9783822832004.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Villa_La_Rotonda&oldid=6891292"