Vilkitski väin

Allikas: Vikipeedia
Vilkitski väin

Vilkitski väin (vene keeles пролив Вилькицкого) on väin Põhja-Jäämeres, mis eraldab Severnaja Zemlja saarestikku Taimõri poolsaarest ja ühendab Kara merd Laptevite merega.

Vilkitski väina pikkus on 130 km, laius kitsaimas kohas Tšeljuskini neeme ja Taimõri neeme Bolševiku saarel vahel on 56 km. Väina lääneosas on meri 100–150 m sügav, idaosas üle 200 m.

Väina idaosas haruneb Vilkitski väinast Jevgenovi väin, mis eraldab Bolševiku saarest Starokadomski saart ja Väike-Taimõri. Väina lääneosas asuvad Heibergi saared.

Lõuna poolt suubuvad väina mõned jõed, kuid need on väikesed ega sobi laevatamiseks.

Esimest korda läbis väina 1878 Adolf Erik Nordenskiöld.

Väina avastas 1913 Boriss Vilkitski ekspeditsioon jäälõhkujatega "Taimõr" ja "Vaigatš", 1916 nimetati ta suurvürst Aleksei Nikolajevitši auks Tsareevitš Aleksei väinaks (пролив Цесаревича Алексея)[1]. 1918 nimetati ta ümber Boriss Vilkitski väinaks (ja 1954 lihtsalt Vilkitski väinaks). Viimast ümbernimetamist seostatakse sellega, et Boriss Vilkitski oli poliitiline emigrant, pärast ümbernimetamist ei olnud väina nimi aga enam eristuv tema isa Andrei Vilkitski järgi nimetatud kohtade nimedest.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]