Vilius Šaduikis
Foto: Jaan Künnap
Vilius Šaduikis (sündinud 10. juunil 1940 Obeliai vallas Rokiškise maakonnas) on leedu alpinist ja energeetikaajaloolane.[1]
Ta on esimesi Baltimaade alpiniste, kes on osalenud Himaalaja ekspeditsioonides. Ta on mitmekordne Leedu ja Baltikumi meister alpinismis[1].
Ta oli aastatel 1979–1993 Leedu Alpinismi Assotsiatsiooni president, 1999–2009 asepresident.[1]
Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1957. aastal Kaunase 2. Keskkooli ja 1962. aastal Kaunase Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna insenermehaanika erialal.[2]
Ta on töötanud energeetikatööstuses peainsenerina ja Vilniuse soojusvõrkude ettevõtte asedirektorina. Ta oli Leedu energeetikamuuseumi loojaid ja aastatel 2003–2010 selle direktor.[2]
Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]
Alpinismiga hakkas ta tegelema 1958. aastal Kaunase Polütehnilise Instituudi alpinismisektsioonis Gediminas Akstinase treenerikäe all.[1]
1964. aastal osales ta kolme mäetipu esmavallutuses Pamiiris (Čiurlionise (5794 m), Donelaitise (5839) ja Leedu mäetipp (6080 m)).[1]
Himaalaja ekspeditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
1991. aastal osales ta Himaalajas Leedu Džomolungma rekognostseerimisekspeditsioonil mäe Tiibeti-poolsel küljel (tipputõus oli planeeritud järgmisele aastale).[1]
1992. aastal võttis ta osa Leedu Džomolungma ekspeditsioonist. Augustikuus startinud tõusu käigus üritas ta koos 11 kaaslasega (teiste seas Vladas Vitkauskas) edutult tõusta tippu klassikalisel marsruudil mäe põhjaküljelt. Vahelaagrist kõrgusel 7850 m ilmaolude halvenedes tõusu jätkata polnud võimalik. Oktoobri lõpus tuli Leedu ekspeditsioon katkestada. Seda olid sunnitud tegema ka ülejäänud ekspeditsioonid (Prantsuse, Itaalia ja Taiwan).[3]
Veteranalpinist[muuda | muuda lähteteksti]
Ta jätkas mägironimist ka vanemas eas: 1995. aastal tõusis ta Kilimanjaro (5895 m), 1996. aastal Mont Blanci (4809 m), 2005. aastal Ararati (5137 m), 2009. aastal Gediminas Akstinase mäetippu (4250 m) ja 2001. aastal Fuji (3776 m) tippu.[1]
2016. aastal külastas ta Dzomolungma baaslaagit.[1]