Viktor Päss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Viktor Päss (14. mai 1892 Jõgeveste vald, Valgamaa22. september 1956 Tallinn) oli Eesti matemaatik ja haridustegelane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Päss oli talupidaja poeg.[1]

Päss lõpetas 1912 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja 1918 Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1917–18 oli ta matemaatikaõpetaja Võru tütarlaste ja poeglaste gümnaasiumis, 1918–19 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja Tartu Õpetajate Seminaris. 1919 osales Päss Vabadussõjas. 1919–20 õpetas ta Tallinna Õpetajate Seminaris, 1919–34 Tallinna Tehnikumis, olles ühtlasi ka Tallinna Tehnikumi inspektor ja hoolekogu liige. 1920–23 oli ta eeltehnikumi, 1923–25 Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ja 1927–28 Tallinna Tehnikumi juures tegutsenud laevamehaanikute kooli juhataja, ühtlasi 1921–31 kutsekoolide õpetajate kursuste ja 1929–31 raadiooperaatorite kursuste õppejõud, 1946–49 Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsika kateedri assistent. 1934–40 oli ta Tallinna Prantsuse Lütseumi, 1940–41 ja 1944–46 Tallinna 7. Keskkooli, 1942–44 J. Westholmi Gümnaasiumi direktor ja füüsikaõpetaja. Tema algatusel ja Prantsuse riigi rahalisel toetusel ehitati Tallinna Prantsuse Lütseumile esinduslik koolihoone Hariduse tänavale. 1949–56 töötas küüditatuna Siberis Glavstani kullakaevanduses Krasnojarski krais.[1]

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Päss uuris valgusnähtusi, milleks konstrueeris ise katseriistu. Ta õpetas peamiselt matemaatika aineid - algebrat, geomeetriat, kõrgemat matemaatikat, trigonomeetriat -, kuid ka astronoomiat ja füüsikat. Päss avaldas matemaatikaõpikuid, ülesannete kogusid ja käsiraamatuid kesk- ja kõrgkoolidele. Talle kuulus Eesti Vabariigi patent "Valgust polariseerivate kihtide valmistamisviis" (1940).

Tunnustusi[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli Aino ja Oskar Kallase tütar Virve-Ainikki Kallas-Päss.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. kalmistud.ee

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõrgem matemaatika: diferentsiaal- ja integraalarvamised. Tallinn, 1920
  • Algebra ülesannete kogu I. Tallinn, 1920
  • Neljakohalised logaritmide tabelid. Tallinn, 1921, 1936
  • Algebra II. Teooria ja ülesanded. Tallinn, 1923
  • Analüütilise geomeetria ülesanded. Tallinn, 1927.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932, lk 253–254
  • Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja abijõud 1918–1944. Tallinn, 1993, lk 50–51
  • Tallinna Tehnikum 1918–1928. Tallinn: Tallinna Tehnikum, 1928, lk 19, 34, 41–42
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, lk 38–40, 51
  • Ehitusinsenerid Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Tallinn, 1986, lk 19
  • Umborg, J. Raadiooperaatorite kursused Tallinna Tehnikumi juures aastatel 1929–1931. // Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised 565 (1983), lk 121–129
  • Kotsar, K. Kutsekoolide õpetajate kursused Tallinna Tehnikumi (1920. a. põhikiri) juures. // Tehnilise mõtte ja tehnikahariduse ajaloo probleeme Eestis. 3. Tehnikaharidus. Tallinn, 1985, lk 46–55
  • Tallinna Prantsuse Lütseum 1921–1986. Stockholm, 1986, lk 25, 29, 31
  • Viktor Päss 100. // Haridus (1992) 5, lk 46–47
  • Nurmiste, E. Need neli aastat. // TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn, 2005, lk 358–371.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.