Viktor Marseillest

Püha Victorit kujutav reljeef Madalmaades

Püha Viktor, kes hoiab ristiga lippu ja kilpi Tallinna väikese vapiga, Püha Nikolaus ja Püha Jüri. vapikilbil pühakute all on kujutatud mustpea

Püha Viktor Marseillest, ka püha Victor, oli kristlik märter. Ta suri umbes aastal 290, teistel andmetel 303. aastal. Teda austatakse pühakuna katoliku ja õigeusu kirikus. Viktori mälestuspäev on 21. juulil. Oletatavasti oli hiliskeskajal Tallinna kaitsepühak.

Pärimus

Pärimuse järgi oli Viktor Rooma armee ohvitser Marseilles, kes hukati keeldumise pärast ohverdamast Rooma jumalatele. Ta viidi ülekuulamiseks prefektide ette, hiljem keiser Maximianuse ette; teda löödi, piinati piinapingil, lohistati mööda tänavaid ja heideti ta vanglasse, kus ta veenis oma kaasvange, kolme Rooma sõdurit, ristiusku vastu võtma; hiljem hukati ka nemad. Kui Viktorit sunniti suitsetama viirukit Jupiteri kuju ees, lükkas ta kuju jalaga ümber. Keiser andis käsu jahvatada Viktor puruks pöörleva veskikivi all, kuid kivi purunes enne pühaku surma. Seejärel raiuti Viktori pea maha.

Ikonograafia

Püha Viktorit kujutatakse pühakujudel ja kunstis sageli sõjamehe turvisesse riietatuna, tema atribuudid on veskikivi ja märtri palmioks. Ta võib hoida käes ka mõõka, mis on nii tema martüüriumiriist kui ka tema elukutsele viitav ese.

Tallinna altaritel hoiab Viktor risti kujutisega kilpi.

Austamine

Pühak Viktori ja tema kolme kaaskannataja Longinuse, Alexanderi ja Feliciani haua kohale ehitas Johannes Cassianus 4. sajandil kloostri, millest hiljem kujunes benediktlaste klooster ja basilica minor. Püha Viktori kloostris (Abbaye Saint-Victor) asuv Marseille püha Viktori haud on populaarne palverännusihtkoht.

Viktori kultus levis Marseille'ist, Aixist ja Arles'ist kiiresti üle kogu Prantsusmaa, eriti mõjukas oli Pariisis asuv püha Viktori klooster (Abbaye Saint-Victor de Paris). Saksa aladel tunti tema püha vaid vähestes kohtades, näiteks Metzis ja Trieris.

Tallinna kaitsepühak

Püha Viktorit on kujutatud kolmel Tallinna hiliskeskaegsel altariretaablil - Niguliste kiriku peaaltaril koguni kolmes kohas, samuti Pühavaimu kiriku altaril ja Mustpeade vennaskonna Maarja altaril. Oletatavasti on püha Viktorit kujutavad skulptuurid ka Niguliste monstrantsil ja Kanuti gildi lauakellal (nn "rüütel taras"). Sellest asjaolust on järeldatud, et püha Viktor oli Tallinna kaitsepühak. Vähemalt kahes Tallinna kirikus oli keskajal püha Viktori altar ja linnas tegutses püha Viktori gild (andmeid aastaist 1500-1525). Et keskaegsete allikate kohaselt tähistati Tallinnas Viktori mälestuspäeva hoopis 10. oktoobril, võis Marseille Viktori kultus olla segunenud teise Viktori-nimelise pühaku, Xanteni Viktori kultusega.

Välislingid

• A. Mänd. Püha Viktor – Tallinna kaitsepühak? - Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2003, lk 9-29
• About Abbaye St Victor. - historyhit.com