Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid/Arhiiv2

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


"toimeta", "täienda", ja "pooleli" kasutuseeskirjad[muuda lähteteksti]

Minu arvates võiks reeglitesse selgelt kirja panna selle, et iseendast kirjutatud artikleid Vikipeediasse ei oodata. Sellised üllitised tuleks kustutada. Siim 13:33, 1 Feb 2005 (UTC)

Arvan, et see ei tohiks olla automaatne reegel. Loeb ikkagi artikli sisu. Andres 17:07, 1 Feb 2005 (UTC)
Miks ei tohiks näiteks Mats Traat või Lennart Meri enda kohta artiklit kirjutada? Aga kui kuulus selleks olema peab? Kui artikkel on viisakas ja objektiivne, olgu pealegi. Kui ei ole, võtame käärid ja liimi. (Ja kui keegi nublu kirjutab enda kohta kõik ausalt ära, pole ju tema syy, et meil suurtest sõnameistritest rohkem kirjutatud pole. Tubli nublu.) Endast kirjutatu pole nekroloog, ei pea tingimata kiitus olema. --Oop 22:22, 1 Feb 2005 (UTC)

Vikipeedia artiklid, mida on soovitav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud, võib koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Kas siis ei võigi linki "Vaata ka" alla panna kui põhitekstis juba on viide? Ma arvan, et võib küll. Seda reeglit tuleks minu meelest kohendada. Siim 23:44, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, võib küll, eriti kui artikkel on pikk. Aga üldjuhul see siiski ei ole soovitatav. Ma ei tea, kuidas kohendada.

Kolm tähtsat asja tuleks reeglites fikseerida. Need on mallide "toimeta", "täienda", ja "pooleli" kasutuseeskirjad. Seda pole vaja mitte ainult uutele kasutajatele, vaid ka meile endile, et me asjast ühtmoodi aru saaksime. Minu variant:

Täienda[muuda lähteteksti]

Suhteliselt vabalt kasutatav mall, mille võib soovi korral lisada pea kõikide artiklite lõppu. Samas ei ole ta kohustuslikuks elemendiks. Selle malliga on soovitatav varustada väga lühikesed artiklid ehk nupud.

Pooleli[muuda lähteteksti]

See on mall, mille lisab artikli autor või toimetaja peamiselt selleks, et vältida redigeerimiskonflikti. Samuti võib selle malli lisaja anda märku sellest, et kavatseb artiklit lähemal ajal täiendada. Seda malli ei tohiks artiklile unustada. Kui enam toimetada ei soovita, tuleks ta asendada malliga "täienda".

Toimeta[muuda lähteteksti]

See mall lisatakse artikli päisesse siis, kui artikkel vajaks toimetamist, kuid hetkel seda teha ei jõua või ei oska. See on ühtlasi märguandeks nii teistele potentsiaalsetele toimetajatele kui ka sõnumiks lugejatele, et me ei ole artikli praeguse kujuga rahul. Malli lisajal ei ole kohustust artiklit toimetada. Mall eemaldatakse siis, kui artiklit on toimetatud ja ta vastab Vikipeedia artiklile esitatavatele nõudmistele. Siim 00:06, 2 Feb 2005 (UTC)

Minu meelest ei ole mallil "Täienda" suhteliselt vabalt kasutstavana mõtet, kuna vikipeedia iseenesest eeldab nagunii artiklite täiendamist. Mall peab lugejale midagi teada andma, niisama temaga artiklit "kaunistada" pole vaja. Mina paneksin selle malli artiklitele, mis on silmnähtavalt puudulikud (inglise "stub" kasutus on kah umbes selline). KS 00:25, 2 Feb 2005 (UTC)
Minu meelest tuletab see lugejale meelde, et ta võib sinna midagi lisada ning näitab, et me ei ole artikli mahuga rahul. Praegu on minu meelest nii, et selle puudumine näitab, et kirjutajad leiavad, et rohkem materjali pole enam kuigi hõlpsasti saadaval.
Mallist "Toimeta" saan ma samamoodi aru nagu Siim. Mall "Pooleli" ei ole minu meelest sellest, et vältida redigeerimiskonflikti. Minu meelest on see märk sellest, et artikkel ei ole terviklik. Näiteks on jutustatud kellegi eluloo algus, kuid lõpp on puudu. Arvan, et see mall peab jääma seniks, kuni eluloo lõpp ilmub. Malli "Täienda" tuleks kasutada siis, kui artikkel on ka olemasoleval kujul enam-vähem terviklik. Andres 07:13, 2 Feb 2005 (UTC)
Lähtusin kirjelduste koostamisel sellest kuidas neid minu arust praktikas on kasutatud. Ka mulle tundub, et mallil "täienda" praegusel kujul väga sügavat mõtet ei ole. Ta ongi rohkem artikli kaunistus ja tuletab lugejale meelde, et ta võib artiklit täiendada kui ta sellest teemast midagi teab. See ei pruugi igaühele iseenesestmõistetav olla, et artiklit saab ja võib täiendada. "Täienda" ei ole sama mis "stub". Tal on laiem tähendus, sest mina olen selle malliga varustanud vist kõik oma artiklid. Muidugi võib selle malli tähendust konkretiseerida ja pikematele artiklitele seda enam mitte panna ehk teha ta rohkem "stubi" sarnaseks. Teine võimalus oleks teha ta artikli kohustuslikuks elemendiks, kuid sellel vist ka väga sügavat mõtet ei ole, sest viki artiklid on nagunii täiendatavad.
Mina arvan siiski, et "pooleli" tuleks lisada siis kui artiklit kavatsetakse edasi kirjutada. See, et ilma lõputa biograafiline artikkel on pooleli on ju siililegi selge. Mall annab märku sellest, et autor kavatseb seda lähemal ajal täiendada. Enamik Vikipeedia artiklitest on pooleli, kuid kui see mall neile kõigile lisada muutub ta mõte sama ähmaseks kui mallil "täienda". Minu arvates peaks sel mallil olema hoiatav iseloom. Võibolla peaks ta olema artikli päises ja jõulisem, kuid sel juhul tuleb ta kindlasti eemaldada pärast artikliga tegelemise lõpetamist, sest ta mõjuks ehk liiga räigelt. Praegune "toimeta" mõjub ka üsna jõhkralt, kuid minu arvates on see hea, sest siis teda märgatakse ja tahetakse tast ehk lahti saada. Selleks tuleb, aga artikli toimetamine ette võtta.
"Pooleli" pannakse ju tavaliselt siis, kui pikema artikli kirjutamisel lõpeb aeg või jaks otsa, kuigi kavas on pikemalt kirjutada. Sellisel juhul ei ole aga mingit garantiid, et kirjutamist jätkatakse, sest tuhin võib üle minna. Aga ega artikkel sellepärast vähem pooleli ole, et ta pikka aega pooleli seisab. Kirjutamist võidakse ju kas või aasta pärast jätkata. See aga ei keela teistel artiklit lõpuni kirjutada. Andres 10:42, 2 Feb 2005 (UTC)
Just selle pärast tulebki mall "pooleli" asendada malliga "täienda". Kui teha nii nagu sina pakud muutub nende mallide tähendus ähmasemaks ja kohati kattuvaks. Neil võiks olla konkreetne vahe: üks kutsub täiendama ja teine ütleb, et ära puutu, tegelen sellega. Siim 10:49, 2 Feb 2005 (UTC)
Teeme siis ehk nii: loobume mallist ((pooleli}}, enam seda ei kasuta, ning seal, kus ta kasutatud on, püüame lõpuni kirjutada; teeme uue malli tekstiga, mis võiks kõlada umbes nii: "palun ärge seda artiklit praegu toimetage, oodake, kuni ma lõpetan." Andres 11:02, 2 Feb 2005 (UTC)
Võib-olla tõesti, et see oleks kõige mõistlikum lahendus. See mall peaks siis artikli päises asuma, et ta kohe nähtav oleks. Siim 11:08, 2 Feb 2005 (UTC)
Jah. See mall võiks olla "oodake". Andres 11:51, 2 Feb 2005 (UTC)
Ma arvan, et tuleks jõuda mingile konsensusele, sest neid kirjeldusi on vaja. Kirjeldused ei pea olema väga jäigad. Tuleks proovida välja töötada selline variant, mis enamvähem kõiki rahuldab. Sellisel kujul ei pruugi neist jälle väga palju kasu olla, aga vast on parem kui mitte midagi. Siim 10:34, 2 Feb 2005 (UTC)
"Täienda" osas nõustun KS-ga. Selle peaks panema kohtadesse, kus olemasolev on ilmselgelt puudulik. Ka siis, kui see võhikule nii ei tundugi, võib spetsialist asja teisiti hinnata; sel juhul tuleb lähtuda oma paremast äranägemisest, mis selle malli muidugi nii või teisiti arbitraarseks teeb. Aga mitte väga. Kui tundub, et saaks muidugi täiendada, aga praegusel kujul kannatab ka olla, võib "täienda" ära jätta. Malliga eristatakse ikkagi artikleid, mille täiendamine pakilisem on, neist, mida kahtlemata ikka veel viimistleda annab, aga mis otse selle järele ei kisenda ning inimesi ei eksita.
Mina saan sellest mallist nii aru, et artikkel on palju lühem, kui ta ideaalis peaks olema. Inimesed on harjunud EE-taolise lühientsüklopeediaga ning arvavad, et entsüklopeediaartiklid peavadki olema hästi lühikesed. Meil on siin mõned eeskujulikud artiklid, mida enam täiendada ei oska. Andres 11:58, 2 Feb 2005 (UTC)
"Pooleli" ei ole tõepoolest mitte see asi, millega redigeerimiskonflikti vältida (ehkki selle jaoks võiks ka mingi eraldi marker olla, suur ja punane näiteks). Kindlasti tuleks see panna sellistesse kohtadesse, kus autoril töö päevaks-paariks katki jääb, kuid markerita võib jääda mulje, nagu oleks midagi pahasti. (Kui artikkel niikuinii ilus välja näeb, puudub markeril ju funktsioon.) Elulugude lõppu ei saa ootama jääda, tänapäeval elab mõni ikka kole kaua (kujutage nyyd ette, et Mario Essa artikkel on "pooleli" järgmised 80 aastat, mille jooksul ta ehk midagi silmatorkavat ei teegi - aga võib ka teha). Kui tuhin yle läheb või muudel põhjustel isu kaob, oleks kena ise see mall maha võtta. (Jah, tegelikult oleks selle panemisel kena torgata lihtsalt arutellu märkus, et kes selle sinna pani - aga see läheb vist tylikaks.) Ja kui on näha, et mõni "pooleli" pikemat aega samana seisab, ei keela keegi ju seda kätte võtta ja lõpetada. Ehk on algne äramärkija töökoorma vähendamise eest tänulikki.
"Toimeta" on Siim kenasti ära kirjeldanud.
P.S. Tänu aeglasele yhendusele on diskussioon jõudsalt edasi arenenud, kuni mina pyydsin tulutult oma juttu yles lykata. Lähtusin eespool pigem olemasoleva kirjeldamisest kui mille ärakaotamisest või juurdetekitamisest. Võib kyll, jah, "pooleli" ära jätta ning asemele ainult selle suure ja punase asja tekitada. --Oop 11:47, 2 Feb 2005 (UTC)
Võib-olla siis võiks praeguse malli {täienda} asemele teha kaks malli, millest ühe mõte oleks, et "artiklit võiks täiendada" (selleks võiks praegune mall jääda) ja teine, et "artiklit tuleks tingimata täiendada, sest praegusel kujul sisaldab selgelt liiga vähe". Viimane võiks olla kuidagi pealetükkivamalt kujundatud. Kuigi viimasel juhul muutub pehmem mall siiski sisuliselt artikli kohustuslikuks osaks või heaks tooniks, kuna alati saab paremini - sellisel mallil aga ei näe ma siiski mõtet.
{Pooleli} malli jaoks võiks teha klausli, et kui näiteks kuu aja jooksul pole jätkatud, võib seda käsitleda artiklile sildi külge unustamisena vms ja see millegi muuga asendada (seda on lihtne artikli ajaloost kontrollida). Malli teks oleks informatiivsemaks ehk kujul "artikkel on praegu pooleli, muudatusettepanekud tee palun arutelulehel!" KS 12:04, 2 Feb 2005 (UTC)
Üritan siis otsad kokku võtta.
Senine mall "täienda" jaguneb kaheks. Esimene, mille kujundus ja kõik muu jääb samaks muutub enamvähem artikli kohustuslikuks elemendiks. Tema ülesandeks on julgustada lugejaid artiklit täiendama või informeerima neid sellest, et ka nemad saavad anda oma panuse. Teine, mille nimi tuleb alles välja mõelda on nö nupukeste mall, mis lisatakse väga lühikestele artiklitele, mis hädasti vajaks täiendamist.
Malli "pooleli" enam ei kasuta. Selle asemel teeme pilkupüüdvama malli, mis käib artikli päisesse ja mille nimi on nt. "oota". Selle eesmärgiks on anda märku, et artikliga tegeldakse aktiivselt. Mall ei tohiks artikli päises vedeleda liiga kaua. Kui paar päeva ei ole artikliga tegeldud võib selle maha võtta.
Malli toimeta kirjeldus, nagu ma aru sain probleeme ei valmistanud. Siim 18:54, 2 Feb 2005 (UTC)
Saan aru, et nelja malliga süsteemile põhimõttelisi vastuväiteid pole. Nad tuleks siis reeglitesse kirjutada ja kaks malli ka valmis teha. Mis peaks olema kahe veel tegemata malli nimed? Kas "Oota" ja "Nupuke" sobiks või on paremaid ettepanekuid? Kui keegi on huvitet nende mallide kujundamisest, siis palun väga. Siim 19:16, 8 Feb 2005 (UTC)
Mulle tundub, et "oodake" on loomulikum, sest see on suunatud kõigile. Andres 20:14, 8 Feb 2005 (UTC)

See sõna "nupuke" on pisut naljakas, aga me võime ta siiski kasutusele võtta või on kellegil vastuväiteid? "Nupuke" olekski siis malli nimi, kuid mis tekst sellele mallile kirjutada? Siim 20:10, 11 Feb 2005 (UTC)

"See on väga väike artikkel. Ole kena ja kirjuta ta suuremaks." Malli nimi võib ju ka "nupp" olla, mitte "nupuke". --Oop 20:20, 11 Feb 2005 (UTC)
See Oobi mõte on ka hea. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)
Inglise viki eeskujul võiks kirjutada:
See artikkel on nupuke. Kui tahad Vikipeediat aidata, siis täienda seda.[[Kategooria:Nupukesed]]

Siis tuleks muidugi natuke tagapõhja luua ja kontrollida, kas asi töötab. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

tegelt võiks selle malli (nupp või nupuke) küll kasutusele võtta (muidugi kui see töötap) - Ahsoous 18:21, 13 Mar 2005 (UTC)

Taksonid[muuda lähteteksti]

Mprous juhtis mõni aeg tagasi tähelepanu asjaolule, et bioloogiliste perekonnast kõrgemate taksonite nimede kirjutamisel ladina keeles ei kasutata kursiivi. Ma arvan, et seegi tuleks tegelikult reeglitesse kirja panna ja ühtlustada? Ma pole ka ise sellesse reeglisse kuigi rangelt suhtunud (kuna ka muudes teatmeteostes sellest kinni ei peeta), aga tegelikult võiks. Üritan mingil ajal artiklid üle vaadata ja parandused sisse viia. KS 13:02, 8 Feb 2005 (UTC)

Jah. Andres 13:12, 8 Feb 2005 (UTC)
Ei. See on puhtalt kultuuritraditsiooni omane. Ameeriklased, kes ladinakeelseid taksoninimetusi hääldavad inglisepäraselt, ei pea seetõttu vajalikuks ka kursiivi märkida. See on ilmne keeleimperialistlik tendents. Eesti tekstides on traditsiooniliselt kõik ladinakeelsed nimetused kursiivis, ja seda tuleks siin ka kindlalt jätkata. Kk 4. juuli 2008, kell 13:17 (UTC)
Me oleme vahepeal selle asja selgeks rääkinud. Maailmas levisid vahepeal sellised reeglid, kuid need on nüüd taandunud ja meie neid ei järgi. Andres 4. juuli 2008, kell 13:20 (UTC)

Võõrad keeled veel[muuda lähteteksti]

Ma arvan ka veel, et vikipeedia reegleid tuleks täiendada soovitustega mitte-ladinakirjaliste keelte ja kirjade transkriptsiooni/transliteratsiooni kohta. Praegu valitseb minu meelest täielik kaos ja see ei ole mitte viimane asi, milles tuleks korralikult kokku leppida. Kui me tõsist teatmeteost püüame teha, võiks asi ka selles osas ühtne olla ja ka lihtsam toimetada ja kirjutada (tõstsin selle küsimuse kord juba üles, aga ei hakanud pikemalt norima, kuna omal erialalgi toimetamist küllaga). Mingi ühine seisukoht on vist ainult hiina ja korea keeles olemas? KS 15:24, 8 Feb 2005 (UTC)

Mõned keeled on veel selgelt paigas. ÕS ja "Maailma kohanimed" esitavad transkriptsiooni tabelid, mida ka (juhul kui pole teisiti kokku lepitud) tarvitatakse. See kehtib vähemalt kirillitsa, gruusia ja armeenia kirja kohta. Valgevene ja serbia keelt tuleb vaadelda nö. "kahe tähestiku" juhtumina, kus ei kasutata mitte transkriptsiooni, vaid nende keelte ladinatähestikulist nimevormi. Siia tuleb ilmselt arvata ka tatari keel, ehkki tema ladina kirja levikut ja lõplikku kasutuselevõttu püüab ametilik Moskva takistada, on näiteks tatari vikipeedia ladinakirjaline.
Üldiselt on asjad siin paigas ja tervikuna vastavuses eesti keeles kehtivate põhimõtetega. Iseasi on, et vikisse kirjutajad neid reegleid ei tea (kurta, et viimaseid muudetakse, ei maksa) või ei viitsi nimede õigekirja enne kirjutamist kontrollida. - Urmas 18:39, 8 Feb 2005 (UTC)
KS-il on minu meelest õigus, et reeglitest peaks saama täpsemat teavet, vähemalt peaksid seal olema lingid kohtadele, kust saab reegleid näha. Lõpuks peaksid eesti keeles keelemeeste poolt kasutamiseks soovitatud transkriptsioonidest ja transliteratsioonidest saama täieliku teabe ka Vikipeediast enesest.
Minu meelest on meie põhimõtted niisugused: kohanimede puhul lähtuda KNAB-ist ja seal kasutatavatest transkriptsiooni- ja transliteratsioonireeglitest. Erandiks on praeguse seisuga Lõuna-Korea ja Valgevene nimed. Lõuna-Korea puhul ei ole KNAB lihtsalt sündmuste käigule järele jõudnud. Uued nimekujud on meile jõudnud Egoni algatusel. Valgevene nimede puhul toetume Urmase kui Valgevene asjatundja autoriteedile ning kasutame emigratsioonis kasutatavat ladina kirjaviisi. (KNAB kasutab eesti transkriptsiooni). Minu meelest on see poliitilise motivatsiooniga otsus: Urmas leidis, et me ei peaks hoolima praeguses Valgevenes kehtivast omaladinast, sest see on niikuinii ajutine. Peale selle järgime kartograafide eeskuju. Mis puutub ajutisusse, siis ka KNAB-is on ajutisust, sest KNAB järgib kohanimede asjatundjate kokkusaamiste otsuseid. Aga need asjatundjad kipuvad ümber mõtlema. Näiteks teatas Peeter Päll aasta tagasi, et araabiakeelsete nimede transkriptsioon tehakse niikuinii ümber.
Ma olen mitu korda tõstatanud küsimuse, kas me peaksime isikunimede kirjutamisel lähtuma samadest reeglitest nagu kohanimede puhul. Minu meelest Vikipeedia järjekindlus eeldaks seda. See tähendaks muuhulgas, et Jaapani nimede puhul tuleks kasutada pika vokaali märkimiseks rõhtkriipsu (kuigi tavakasutuses dialriitikutest hoidutakse, jaapani omaladina aga näeb ette tsirkumfleksi kasutamise ning viimast kasutab ka näiteks jaapani keelest tõlkija Mall Nukke) ning Kreeka nimedes tuleks kasutada rõhumärki (seda ei tee mitte keegi, ka mitte uuskreeka keelest tõlkijad; aga nende jaoks on küsimus transkriptsiooni valikus, meie aga kasutame transliteratsiooni, mis on kindlasti lubatud). Seega: ma teen ettepaneku, et reegel ütleks, et me lähtuksime isikunimede kitjutamisel kohanimede kirjutamise reeglitest. Kui keegi sellele vastu ei vaidle, võiksime selle reegli kirja panna ning ma hakkan jaapani ja uuskreeka nimede puhul seda järgima ja selle järgimise üle valvama. Mõtlesin ka nõu küsida Kaarina Rein'ilt, aga kui me nii kokku lepime, siis ei ole seda tarvis. Asi läks tungivaks seoses esimestest kaasaegsetest olümpiamängudest kirjutamisega.
Iseenesest sellest, et reeglid on fikseeritud, ei ole aga abi juhul, kui nime algkuju ei ole teada või kirjutaja ei orienteeru algkeeles.
Ah jaa, meil ei ole ka mingit kokkulepet vanakreeka tekstide ladina kirjas edasiandmise kohta. Sellel juhul ei saa minu meelest kasutada kohanimede eeskuju, sest nende puhul kasutatakse transkriptsiooni, mis ei anna keelt täpselt edasi (mõtlen põjiliselt e ja o pikkust; rõhke ei õnnestu täpselt edasi anda, sest ei saa kasutada korraga pikkuse- ja rõhumärke). Artiklis Thales olen kasutanud sellist edasiandmise viisi, mis on võimalikult täpne ning ühtlasi eesti ja vanakreeka hääldust arvestav (kh, mitte ch; u, mitte oy ega ou; ph, mitte f). Kui me lepime kokku teisiti, siis pole mul midagi selle vastu, et seda kokkulepet järgida. Peale selle on mul seal tehnilistel põhjustel (mis nüüdseks on kadunud) rõhtkriipsu asemel tsirkumfleks). Kasutaksin tekstide puhul heameelega kreeka kirja, aga Windowsiga ma ei saa seda teha ja Internet Exploreriga pole seda võimalik lugeda. Andres 20:01, 8 Feb 2005 (UTC)

Järgnev tekstiosa (kuni jooneni) on siia toodud leheküljelt "Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid/Arhiiv0", mis sisaldaski ainult seda lõiku koos antud arutelu algusega. See lehekülg sai kustutatud seoses siinse teksti arhiveerimisega ja arhiivisüsteemide korrastamisega. iffcool 1. detsember 2008, kell 01:04 (UTC)


Jah, kohanimed on vist ainsana enam-vähem kenasti paigas. Hea oleks tõesti ka muudel juhtudel samadest põhimõtetest lähtuda. Araabia keele puhul tuleks siiski vahest midagi kokku leppida, sest on imelik, kui riikide omakeelsed nimed on antud ühte moodi ja muud araabiakeelsed sõnad kuidas juhtub.

Araabia keele puhul on mitu probleemi. Esiteks, KNAB-is kasutatava transliteratsiooni kõiki tähti ei saa Windowsis teha ega IE-ga näha. Teiseks, rahvusvaheline kokkulepe kohanimede kohta kipub muutuma. Kolmandaks, minu teada on kõige levinum araabia nimede ja tekstide latinisatsioon see, mida võib näha artiklis en: Arabic alphabet ning ka ENE 1. väljaande artikli "Araabia kiri" juures. Seda kasutavad minu teada arabistid ning ka Britannica. Kuid seda on veel võimatum kasutada. Neljas probleem on see, et paljudel juhtudel on meil raske teada saada nime araabiakeelset kuju. See, et araabia sõnad on, kuidas juhtub, tuleb sellest, et vastavaid artikleid pole jõutud toimetada.
Arvan, et tuleks kokku leppida nii, et kasutada KNAB-i kirjaviisi, kuid nähtamatute tähtede puhul leppida kokku mõni asendus, näiteks digraafid kh, dh jne. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)
Kokkuleppimist ootab pikisilmi ka heebrea keel: vana testamendi artikleid muudkui tuleb, aga imelik on vaadata, kui tetragrammaton on ühe lehekülje peal JHVH ja teise peal JHWH, ב mõnel pool v, teisal b jne.
Ka siin tuleb toimetada, kuid mina ei ole praegu kompetentne. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)
India keeled. Kas ja kuidas märkida pikki vokaale, praegu esineb seinast seina- kriipsuke peal, kahekordne täht, üldse mitte märkida.
Jah, see tuleks kokku leppida. Minu eelistus on kasutada kriipsu. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)

Konsonantide osas muidugi kah kokku leppida, kui mitte kõigi kirjade osas, siis ehk devanaagari vähemalt.

Pakun välja sellise variandi: kasutada sanskriti keele puhul traditsioonilist transliteratsiooni (en:IAST), aga loobuda punktidest tähtede all ja peal. Ehk võiks punktiga s-i asemel kirjutada š. See vist sobib ka devanaagari kirja jaoks üldse. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)

Uus-kreeka keele osas olen kah nõus. Vana-kreeka üle tahaks diskuteerida: see oleks siiski üsna kunstlik variant, mida välja pakud. Kuidas hääldatakse eesti keeles y? Millise aja ja koha vana-kreeka hääldust see arvestab (ja miks just nii)?
Traditsiooniline ladina transkriptsioon on ju olemas, miks seda ei võiks tarvitada.

Ladina transkriptsioon erineb minu variandist kolmes punktis: pikki vokaale ei märgita, k asemel c, ai ja oi asemel ae ja oe; kas sa mõtled ka, et u asemel oe. Mulle tundub võõrastav c, ae, oe, eriti aga oy kasutamine. Pikki vokaale tahaks märkida. Aga kordan veel, et see on kokkuleppe asi. See on tõsi, et y-l ei ole eesti keeles kindlat hääldusr, kuid vanakreeka nimedes hääldatakse see ü-na. Ma ei tea vanakreeka häälduse peensusi, kuid arvan, et see peegeldab klassikalise ajajärgu Ateena hääldust. Jutt ei olei sellest, et seda hääldust päris täpselt peaks arvestama. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)

Kas kreeka kirja muidu saaks täiesti korrektselt kasutada, probleemid oleks ainult nähtavusega? KS 21:40, 8 2005 (UTC)

Ei, probleemid algavad teksti sisestamisega. Mida mina ei saa sisestada, seda ma ka ei näe, ja ma ei tea, kas ma oma operatsioonisüsteemile ja brauserile truuks jäädes üldse midagi muuta saan. Urmase jutust on mulle jäänud mulje, et mitte. Tema kasutab Operat, millel on suuremad võimalused. Mul on jäänud mulje, et ma ei saa sisestada spiritus asper'it ega tsirkumfleksiga tähti. Andres 22:42, 8 2005 (UTC)

Ma ei pidanud silmas päris "ladinapärast" kirjaviisi. Mina paneks ette neid juhiseid arvestada, mis nt ÕS annab (Χ- ch, K- k, Υ sisaldavad diftongid oy-ū, ay-au, jne. Nikomakhose eetika näeks ikka kuidagi võõralt välja). Hääldusest tõesti ei saaks lähtuda, sest see oli suurte erinevustega (olgu või see y klassikalises atika dialektis- arvatavasti nii u kui ü parallelselt kasutusel).

Muus osas olen nõus, ainult punktiga tähtede lihtsalt analoogsete punktita tähtedega asendamisel- vahest võiks punktiiga m pigem n olla, ja punktiga r- ri?

Heebrea keeles on kaks võimalust kas lähtuda uusheebrea hääldusest, või traditsioonilisest transliteratsioonist. Mina pakuks pigem viimast, ei tekiks bethi ja wawi vahel segadus. Veel- kui täpsed-korrektsed me püüame olla, kas näiteks Adonai võiks tegelikult Adonāy olla, või on see juuksekarva lõhkiajamine? KS 23:54, 8 2005 (UTC)


Nüüd on küll mingi erakordselt vastik tarkvaraline vääratus tekkinud, paistab et eelnevad arutelud on mu viimase salvestamisega haihtunud. Suudab keegi taastada??? KS 21:53, 8 2005 (UTC)
Asi on tõsisem kui algul arvasin, ka reeglid ise näikse kadunud olevat! KS 22:31, 8 2005 (UTC)
Kadunud paistab olevat kõik, mis algab Vikipeedia:... Tundub, et Vikipeedia jõudis reegliteta anarhiasse. Siim 22:35, 8 2005 (UTC)
Need asjad ei ole kadunud, vaid on millegipärast siirdunud nimeruumi "Wikipedia". Andres 22:53, 8 2005 (UTC)
Minu süü! Lõpuks on vahetatud keelefaili, mida testisin oma arvutis. Töötas. Siin aga on nimeruumiga probleeme, samuti kuupäevadega. Teabmisveel... Esialgu palun rahu ja vabandan väga... Uurin, mis viltu . --Ker 23:19, 8 2005 (UTC)
Nimeruumiveal olen jälil... --Ker 23:47, 8 2005 (UTC)
Kuupäevade osas sain selgust. Lapin ära, aga mina ei saa muudatusi sisse viia. --Ker 01:18, 9 2005 (UTC)
"Valemite näitamine" eelistuste all, "user toggles" samal põhjusel rikkis. --Ker 01:39, 9 2005 (UTC)

Noh, lõpp kaduski vist tehniliste probleemide tõttu (aga hea et niigi läks ja muu olemas!).

Lõpp on vist leheküljel "Wikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid". Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Panen siis siia veelkord lühudalt kirja, mis ma asjast arvasin. Üldiselt kõigega nõus, india kirjades paneks ette alapunktiga r asendada ri'ga ja punktiga m n'iga.

Need Sinu ettepanekud on head. Mõtlesin veel järele ja leidsin, et š-i ei saab sisse tuua ainult sel juhul, kui ka ś-i asemele panna š ja j asemele . Siis me saamegi vist selle süsteemi, mida Mäll kasutab. Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Heebrea keeles panen ette mitte lähtuda uusheebrea hääldusest, vaid kasutada täht-tähelist transliteratsiooni konsonantide puhul ja vokaalidest kasutada lähendusi-lihtsustusi a, e, i, o, u-ks.

Selle kohta ma ei oska muud öelda kui et see läheb KNAB-ist lahku. Mul ei ole seisukohta, osalt sellepärast, et ma ei orienteeru heebrea keeles piisavalt. Heebrea nimedega on veel üks probleem, nimelt kuidas kirjutada näiteks keskaegsete tegelaste eesnimesid. Ma kasutan praegu sellist lahendust, mille järgi nad oleks "Moše", "Aharon" jne, mitte "Mooses", "Aaron" jne. Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Kreeka keeles panen ette lähtuda ÕSist, lisaks võiks pikkadest vokaalidest kriipsukesega märkida oomega ja eeta. Rõhu suhtes mul kindlat seisukohta pole. Kas tehniliselt oleks võimalik näiteks pikenduskriipsu ja tsirkumfleksi korraga kasutada? KS 08:55, 9 Feb 2005 (UTC)

See ei ole võimalik, sellepärast ma rõhkude märkimisest loobusingi. Mul ei ole ÕS-i käepärast. Kas ma saan õigesti aru, et Sinu ettepanek erineb minu praktikast ainult selle poolest, et 'kh' asemel on ch? Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Leidsin KS-i kadumaläinud märkused ja vastan nüüd nendele. Andres 09:26, 9 Feb 2005 (UTC)

Ma ei pidanud silmas päris "ladinapärast" kirjaviisi. Mina paneks ette neid juhiseid arvestada, mis nt ÕS annab (Χ- ch, K- k, Υ sisaldavad diftongid oy-ū, ay-au, jne. Nikomakhose eetika näeks ikka kuidagi võõralt välja). Hääldusest tõesti ei saaks lähtuda, sest see oli suurte erinevustega (olgu või see y klassikalises atika dialektis- arvatavasti nii u kui ü parallelselt kasutusel).

Muus osas olen nõus, ainult punktiga tähtede lihtsalt analoogsete punktita tähtedega asendamisel- vahest võiks punktiiga m pigem n olla, ja punktiga r- ri?

Heebrea keeles on kaks võimalust kas lähtuda uusheebrea hääldusest, või traditsioonilisest transliteratsioonist. Mina pakuks pigem viimast, ei tekiks bethi ja wawi vahel segadus. Veel- kui täpsed-korrektsed me püüame olla, kas näiteks Adonai võiks tegelikult Adonāy olla, või on see juuksekarva lõhkiajamine? KS 23:54, 8 2005 (UTC)

Paistab, et see latinisatsioon, mida mina kreeka teksti puhul kasutan, erineb ainult selle poolest, et ma kasutan kh ch asemel ning eeta ja oomega puhul kirjutan kriipsu (teiste vokaalide puhul kriipsu ei kirjuta). Selgitan, et seda ma tahan teha ikkagi ainult teksti edasiandmisel, mitte vanakreeka nimede kirjutamisel eestikeelses tekstis (viimase juhul tuleks järgida ÕS-i). Ma tahaks kindlasti eetat ja oomegat esile tuua. Mis puutub kh-sse, siis sellest olen kergemini nõus loobuma.

Jah, eeta ja oomega koha pealt olen nõus, muid pikki vokaale võiks siiski kriipsuta kirjutada. Kasutasid ka ay au asemel, ja oy u asemel. KS 09:41, 9 Feb 2005 (UTC)

Palun vabandust, ma enam ei mäletanud, mida ma kasutasin, sest ma koostasin selle teksti üsna ammu. Olen nõus, et muude tähtede korral kriipsu pole vaja ning au ja u on parem. Andres 09:55, 9 Feb 2005 (UTC)
Siis paistab et oleme ühel nõul. Rõhumärkideta kirjutamine olekski ju "originaalilähedasem", antiikajal neid kah vist ei märgitud. Kui veel pisiasjadest rääkida, siis iota subscriptum kirjutati vist tol ajal enamasti välja, meie aga võime, ma usun, ta maha vaikida? KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Rõhumärgid võtsid minu teada juba antiikajal kasutusele Aleksandria grammatikud. Siin ei saa minu meelest taga ajada originaali (siis võib tõesti küsida, millist originaali), vaid tuleb lähtuda traditsioonist. Mina pigem märgiksin ka iota subscriptum'i, sest sellel on grammatiline tähendus. Omal ajal murti ka kirikus piike mõne sõnastuse pärast, mis erinesid ainult ühe sellise joota pärast. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah, võib siis ka välja kirjutada. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Arvan, et "Adonāy" ei ole juuksekarva lõhkiajamine. Küsimus on ainult selles, kas me kasutaksime niisugust nimekuju igal pool või tooksime selle ära ainult teatmena vastavas artiklis. Peale selle tuleb igal ju hul hoolitseda selle eest, et lugeja teaks, kuidas neid nimesid tuleb hääldada. Andres 09:26, 9 Feb 2005 (UTC)

Siin peaks siis kah kokku leppima. Adonāy (või nt archë) on minu meelest võõrkeelsed sõnad, mitte võõrsõnad ja peaks võimalikult originaalitruult edasi antud olema. Mis hääldusraskustesse puutub, siis me võiks ju hbr. y asemel ka j kasutama hakata. Minul poleks midagi ka selle vastu kui neid reegleid pärisnimede puhul artikli pealkirjades rakendada (ümbersuunamised peavad mõistagi olema), näiteks "Sökratës"? Kohanimede puhul on ju nii tehtud. KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Arvan, et hääldus tuleb vajaduse korral ära tuua selle artikli alguses, kus hääldatav sõna või väljend on märksõnaks. Hääldusraskuste pärst kirjaviisi muutma ei pea. Muidugi tuleb teha ka ümbersuunamised. Kui me lepime mingis transliteratsioonis kokku, siis tuleb seda ka järjekindlalt kasutada (kuid on ka võimalus, et nimede puhul kasutame transkriptsiooni, sõnade puhul transliteratsiooni). täppidega o-d ja e-d kohtan esimest korda. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)

Ptüi, ongi täppidega tulnud, mõtlesin kriipsudega! Nagu Sōkratēs. See minu brauser (Konqueror Linuxiga) näitab neid äravaheytamiseni sarnastena, sorry. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah, et kohanimede kirjaviisiga lahkuminekuid ei tekiks, võiks siis siiski uusheebrea hääldusest lähtuda (st b->v jne). Igatahes kuidagi võiks kokku leppida. KS 09:41, 9 Feb 2005 (UTC)

Põhimõtteliselt võiks KNAB-i aluseks võtta ka uusheebrea isikunimede puhul. Probleemiks on see, et sealgi on mõni täht, mida ei saa teha ega näe. Andres 09:55, 9 Feb 2005 (UTC)
Jah, paistab et kuna teeme võrguentsüklopeediat, peame eelkõige juba tehnilistel põhjustel oma süsteemi ja kindlad vasted kokku leppima, üks-ühele kuskilt üle võtta ei saa, küll aga eeskujuks võtta. KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Need tehnilised raskused on siiski ajutised, sest operatsioonisüsteeme ja brausereid täiustatakse pidevalt. Kui ilmuvad uued võimalused, võime oma kokkuleppeid muuta. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)
KS, palun tee algust reeglite projektide kirjapanemisega, kui Sa viitsid. See oleks tähtis töö, aga mina ei viitsiks praegu seda ette võtta. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)
Olgu, mina siin lärmi tegema hakkasin, püüan siis ka esialgse variandi kirja panna. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Lappasin just Mälli ("Nulli ja lõpmatuse vahel"), kes sanskriti nimedes teisendab enam-vähem kõik muu, kuid säilitab pikad vokaalid ning avastasin, et tal on kyll Bihar, aga Nālanda. Britannica ytleb jälle Bihār. Meil pole India kohanimedes kuskil yhtki pikendusmärki. ÕS'99 ei arva sanskritist yldse midagi. Kuhu pikendused said ja miks? --Oop 10:50, 18 Feb 2005 (UTC)

India kohanimede puhul kasutatakse ingliskeelseid nimesid. Pealegi ei ole need sanskritikeelsed, ning eri kohalikes keeltes on nimed sageli erinevad. Andres 11:36, 18 Feb 2005 (UTC)

Tähestikujärjekord[muuda lähteteksti]

Veel üks asi tuli meelde: kirja peaks panema ka tähestike järjekorra, mida kasutame (nt loendites alatihti on see probleem). Kus asub å jne. Mingi praktika on küll juba kasutusel, aga sellegi võiks fikseerida. Kui nüüd viiruste loendit hakkan tegema, tulevad sinna veel kreeka tähed sisse... KS 16:22, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah. Minu meelest tuleb ladina tähtede puhul lähtuda eesti tähestiku võõrtähtedega variandist (sama, mis meil igal pool on), need tähed, mida tähestikus ei ole, tuleb samastada vastavate diakriitikuteta tähtedega, islandi tähed samastada ð dh-ga,

þ th-ga ja æ ae-ga. Nende omavahelises järjestuses olgu tavalised tähed eespool. Kreeka tähtede puhul tuleb kokku leppida, kas panna kreeka tähed kõige ette, kõige taha või samastada α "alfa"-ga. Ise eelistan esimest varianti. Kõige ees võiksid olla numbrid, siis muud märgid ja kreeka tähed. Muud märgid võiks panna sellesse järjekorda, millesse arvuti nad paneb. Andres 17:28, 9 Feb 2005 (UTC)

Euroopas kasutatavatest keeltest on muidugi hollandi keeles ilus armas täht 'IJ' (hollandi tähestiku 27. täht ....X, Y, Z, IJ) - Ahsoous 18:10, 11 Feb 2005 (UTC)
Jah, aga eesti keeles me kohtleme seda nagu täheühendit. Andres 18:42, 11 Feb 2005 (UTC)
muidugi kui võtan kätte ja kirjutan kasutades õiget sümbolit vastavalt IJ ja ij, (näiteks IJmuiden, tekib analoogiline olukord nagu tähega ə (Gəncə) - Ahsoous
tegelikult tuleb välja, et ei teki sest miskil põhjusel viki tarkvara teisendab selle ise kaheks eraldi täheks - Ahsoous sorry eksisin, ei teisenda - nii probla on (A)
Ükskõik kas kasutatud on "IJ" või "IJ", tähestiku järjekorda me paneme ju käsitsi. Andres 19:22, 11 Feb 2005 (UTC)
Loetelusse küll, aga mitte kategooriasse ... - Ahsoous 19:45, 11 Feb 2005 (UTC)
Noh, kategooria ei oska eesti tähtigi õigesti ritta panna. Sellega ei saa enne midagi teha, kui programmi on täiustatud. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)
Ka kategooriasse saab artikli panna täpselt õigesse kohta. Kategooria nime järgi tuleb nurksulgudesse panna lisaks püstkriips ja selle järgi kategooria jaoks soovitud artikli pealkiri. - Urmas 20:22, 11 Feb 2005 (UTC)
praegusel ajal on see ainult poolenisti õige -Š tähtki ei ole kategooriates õiges kohas tähestikus... ehk kunagi küll laheneb... - Ahsoous
Olen ka selle peale mõelnud, aga ma ei kujuta ette, kuidas selle abil saab tähti õigesse järjekorda panna. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)


Peapööritus edusammudest[muuda lähteteksti]

Minu jaoks on juba kohanimedegagi liiale mindud. St, võimalikult originaalilähedane variant on tore ja tuleb muidugi kirja panna, aga et ka keegi muu peale sumeri, akkadi ja elami keele oskajate (neid viimaseid on Eestis täpselt null) kah võiks midagi Mesopotaamia ajaloost või mytoloogiast arvata, peab võimaldama ka paralleelset lihtsustatud, traditsioonilist kirjaviisi. (Umbes nagu Asalluhi, täpiga s-i ja kaarega h asemel, millest viimast Vikis niikuinii kirjutada ei saa.) Sokratesele kriipsude pealejoonistamine on jõle vahva, aga kellelgi peale kõige suuremate ortograafiaentusiastide ei pysi niimoodi meeles, kellele nyyd mingi kriips teha tuli ja kellele mitte. Tõlgin praegu yht (järjekordset) filosoofialeksikoni ja mul on sellegagi tegemist, et teha vahet, millise tegelase puhul tuleks kasutada ladina ja millise puhul kreeka vormi (ehk siis -us või -os), kas Pythagorase naise nimi (kellest, muuseas, praktiliselt mitte kuskil ei räägita) oli ikka Theano ja Aristotelese omal Pythias (või on õiged mingid indoeuroopa kontekstis naiselikumad vormid, nt Pythia) ning kuidas kirjutatakse pinyinis neid Hiina filosoofe, keda ei maini ykski eestikeelne Hiina-teemaline raamat (mis on kah kõik ebausaldusväärsed). Raamatu on kokku käkkinud tuntud leksikoniautor, kes ajab Amphiluse segi Pamphilusega ning kirjutab Eriugena asemel millegipärast "Eriguena". Kui ma pean selle kõige juures veel lennult sanskriti ja vanakreeka diakriitika omandama, lähen ma hulluks. Ja mina saan kummaliste keeltega palju paremini läbi kui tavalugeja. Nii et palun jahtuge vahetevahel maha ja mõelge kasutuskõlblikkuse peale kah; niikuinii oleme juba seisus, kus Havai ei lingi absoluutselt mitte kuhugi, ehkki selle nimega silmas peetava asjanduse kohta on artikkel olemas. Sökrätës, phäh. --Oop 16:51, 11 Feb 2005 (UTC)

Ümbersuunamised tuleb igal juhul teha. Aristotelese naine oli Pythias, Pythagorase naine Theano Krotonist. Vanakreeka nimedele me kriipse ega treemasid ei pane. Lihtsustatud kirjaviisi me püüamegi välja töötada. Andres 17:59, 11 Feb 2005 (UTC)
Aitäh kreeka eest. Naistega pole muidugi asi nii lihtne kui arvata võiks, eri allikad ytlevad erinevad nimekujud, aga enamik ei ole sellistes pisiasjades lihtsalt väga järjekindlad. Eesti keelega seostumatute tähemärkide (tagurpidi e-d jms) kasutamise kohta artiklipealkirjades on mul niikuinii oma arvamus, aga ma hoian selle enda teada. Niikuinii on minu jaoks kõige parem see veeb, mida ka Lynxiga kätte saab, nii et kyllap ma olen arhailine. :) --Oop 18:28, 11 Feb 2005 (UTC)

"Kokkuleppimisel"[muuda lähteteksti]

Eestikeelse Vikipeedia reeglid on kokkuleppimisel kasutajate poolt

Mis sellega öelda tahetakse. Reeglid on minu teada kokkulepitud mitte kokkuleppimisel. Siim 19:48, 11 Feb 2005 (UTC)

Me võime seda teksti nüüd muuta, sest meil on reegleid palju rohkem. On aga ka hulk asju, mis meil on kokku leppimata. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

Arhiveerimine[muuda lähteteksti]

See lehekülg läheb liiga pikaks, peaks arhiveerima hakata. Mõned arutelud võivad ehk ka eraldi lehekülgedele minna. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)


Biograafiad[muuda lähteteksti]

Biograafilistele artiklite koostamine on meil küll käest ära. Tuleb välja töötada mingi reeglistik mida järgida. Pakun välja mõned reeglid, mida võiks järgida:

Pilt[muuda lähteteksti]

Biograafilistes artiklites peaks pilt olema paremal ülanurgas ning tema soovitatav laius oleks 300 pikslit.

Pildile võiks pakkuda laiusvahemiku, mille 'ülemine' piir oleks 300px. Teise ettepanekuga samuti nõus. - Urmas 10:50, 27 Feb 2005 (UTC)

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Tuleks lisada vähemalt kaks kategooriat. Esimene oleks seotud riigiga. Näiteks "Prantsusmaa inimesed". Vajadusel võib neid kategooriaid olla ka mitu. Erandjuhul, kui ei oska või ei saa sellist kategooriat määrata, võib ta ka ära jätta. Kui artikleid tuleb rohkem, võib kategooriaid hakata täpsustama. Näiteks sellist kategooriat, nagu "Eesti inimesed" pole enam vaja. Selle asemel on "Eesti sportlased", "Eesti poliitikud" jne, mis on ise juba kat. "Eesti inimesed" allkategooriateks. Teine kategooria oleks seotud tegevusalaga nt. "Jalgpallurid", "Füüsikud" jne.

Kategooriad võiks välja näha umbes nii:

[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed|Zidane, Zinedine]]
[[Kategooria:Jalgpallurid|Zidane, Zinedine]]
Siim 09:44, 27 Feb 2005 (UTC)

Mallid[muuda lähteteksti]

Pakun välja mallidele mõned lisad (tegin need ka ära, et neid saaks vaadata).

{{Täiendan}}

Juhul, kui autor plaanib ise täiendada artiklit.

{{Mustand}}

Juhul, kui artikkel on alles mustand ja võib sisaldada vigu.

{{MustandLõpp}}

Lõpud võiks olla selleks, et oleks võimalik määratleda kindlat osa artiklist. Seda selleks, et pikkade artiklite ees olev silt ei oleks eksitav.

{{Vaidlustatud}}

Juhul, kui artikkel on vaidlustatud.

{{VaidlustatudLõpp}}

Juhul, kui ainult osa artiklist on vaidlustatud.

{{Toimetan}}

Juhul, kui autor plaanib ise edasi toimetada -- võimalik, et artikkel vastasel korral kustutatakse, nagu paljude lehekülgede arutelulehed näitavad, et on tehtud.

{{Kavandan}}

Juhul, kui tegu on mustandiga, mida autor ise jätkab -- sellisel juhul ei ole vaja kustutada (kui tegu on lihtsalt mustandiga, võib see sisaldada mingit kogust jätkajale väga olulist informatsiooni; kui artikkel on kavandamisjärgus, siis võiks ta alles jääda ka siis, kui ta maha võetaks juhul, kui autor ise ei jätka).--Tvali 17:57, 13 Mar 2005 (UTC)

Teine asi, et võiks olla vastavad mallid ka alajaotuste kohta. Alajaotuste omad ei peaks olema nii silmatorkavad ja suured ...võiksin ka need ise mingil kujul valmis teha, aga ei tahaks teha enne põhjalikumat arutelu.--Tvali 17:57, 13 Mar 2005 (UTC)

Minu meelest on vaja ainult malli "vaidlustatud". Mallid peavad kujunema välja loomulikul teel, ehk siis nad on mõeldud asendama teatud tüüpilisi lauseid nagu "vajab täiendamist", "artikli sisu on vaidlustatud" jms, mis kipuvad paljudes artiklites esinema. Mallide kasutamine peaks olema suhteliselt lihtsalt selgeksõpitav, et ka uued Vikipeedia autorid süsteemi valutumalt selgeks saaksid. Ainult osa artiklist hõlmavad mallid ei ole minu meelest hea mõte. Kui artiklis on vaidlustatud koht, siis on artikkel vaidlustatud ja kõik, süsteem lihtne ja loogiline. Me peame kõigepealt leppima kokku mallide "oodake" ja "täienda" kasutuseeskirjades. Need on ammu kasutusel olevad mallid, kuid nende kasutuseeskirja ei ole siiani olemas, st. ei ole reeglites fikseeritud. Siim 16:26, 14 Mar 2005 (UTC)

Miks on siin kategooria "Nupukesed"? Andres 18:12, 13 Mar 2005 (UTC)


Mall: kontrolli[muuda lähteteksti]

Oleks vaja ühte malli-nuppu, mida panna faktide või väidete juurde, mis vajaksid kontrollimist või siis täpsustamist. Alati ei ole aega või võimalust kõike korraga üle kontrollida ja nii võib ebatäpsus lõpuks lihtsalt sisse unuda. - Urmas 21:25, 15 Mar 2005 (UTC)

siin oleks esialgne variant. See on siis testi mall

Kontrolli malli Test


tekst enne maa tiirleb ümber kuu Mall:TestKontrolli see on tõestud. tekst pärast



Lahtised küsimused on nüüd:
  • tekst mallis?
  • Malli nimi?
  • Kas äkki peaks mall olema hoopis nii et kontrollimist vajav tekst läheb parameetrina malli ja siis mall teeb teksti punaseks näiteks ja hiirega teksti peale minnes tuleb tekst a la "See väide vajab kontrollimist!"?
Maakera on ümmargune ja tiirleb ümber kuu. ja muu tekst jätkub.
  • Kas lisada ka mingisugune kategooria sinna malli, nii et kõik sellised "küsimus märgiga" artiklid oleks lihtsalt leitavad?
--TarmoK 09:20, 16 Mar 2005 (UTC)
Mulle meeldib mall sellisena. Lühendasin kirja See vajab kontrollimist! sõna 'väide' võrra - sobib siis ka faktide jaoks tarvitada. Malli pealkiri peaks olema kena ja võimalusel ka lühike - näiteks "?", kui selline pealkiri tehn. tekitatav on. - Urmas 07:43, 17 Mar 2005 (UTC)
Küsimärk on minu arustliiga lühike pealkirjaks (ei teagi kas ka tehniliselt on võimalik), malliga vähem kursis inimesele võib jääda lahtiseks et mida see küsimärk nüüd ikka täpselt tähendab.
hea oleks kuulda lisa arvamusi ja eriti kas lisada ka kategooria, enne kui see "ametlikuks" muuta.
siin nüüd malliga mitte nii tõese väite[viide?] näide, kus kontrollimist vajav osa on parameetriks mallile --TarmoK 17:31, 17 Mar 2005 (UTC)
Ehk malli nimeks "Kas"? Ilma küsimärgita. Ehk siis {{kas|Maa tiirleb ümber Kuu}}. - Urmas 17:43, 17 Mar 2005 (UTC)
Tegin nüüd nii, et "Mall:Kontrolli" on n.ö peamall ja "Mall:Kas" on suunatud sinna, niimoodi võib kasutada mõlemaid malli kutsumisi.
Sinna mallile oleks minu arust hea lisada ka kategooria, siis lihtne üles leida selliseid lehekülgi mis vajavad kõrgendatud tähelepanu. Soomlaste vikis nägin veel sellist kavalat nõksu et kategoriseeritakse ajaliselt viimase muudatuse järgi (vt :fi:Template:Minitynkä), niimoodi on lihtne näha kui mõnda artilisse jääb "tolmu koguma". Millised arvamusi on teistel? --TarmoK 13:21, 26 Mar 2005 (UTC)