Vikipeedia arutelu:Artiklite kvaliteedikriteeriumid

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Andres, Cumbril, Daniel Charms, Estopedist1, Hirvelaid, Kuuskinen, Melilac, Metsavend, Raamaturott, Velirand, VillaK, jpt

Mida arvaksite sellise lehe kasutuselevõtust? Kuidas sõnastaksite ise ootusi artiklitele? Kas ja kuidas võiks jaotada artikleid kvaliteedi alusel?

Ehk aitaks see elu sisse puhuda ka heade artiklite valimisele ja arendamisele. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 23:35 (EET)[vasta]

Ma pole küll siin Vikipeedias kuigi tähtis nina, aga mina rõhuksin keelelisele kvaliteedile (lisaks muudele tähtsatele asjadele). Kahtluse korral võiks artikli autor vähemasti kontrollida, kuidas on õige. Ka tõlketalgutele, mille juhendis on õigekiri eraldi ära mainitud, tuleb mitmeid väga vigaseid tekste. Võib-olla peaks seda tahku rohkem rõhutama, samas nii, et inimestel kirjutamise isu ära ei kaoks. --Astromaailm (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 23:41 (EET)[vasta]

Minu meelest seisab asi selle taga, et napib inimesi, kes üldse suudavad häid artikleid kirjutada ja toimetada. Ja vähesed toimetajad tegelevad iga päev lisanduvate artiklitega.

Me võime küll teha ühekordse aktsioonina heade artiklite inventuuri, aga ma kahtlen, kas meil on jõudu massiliseks artiklite hindamiseks. Meil oli kunagi jutuks lühikeste, kuid siiski kvaliteetsete artiklite kategooria, aga asi vaibus justkui sellepärast, et ei suudetud kokku leppida selle nimes.

Keila kuulub minu meelest B-kategooriasse.

Head artiklid võib küll Featured artiklitega vastavusse viia.

Miks need kaks artiklid ei sobi eeskujulikeks? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 02:40 (EET)[vasta]

Selle nimeprobleemi pärast võtsin ka endale natuke aega mõtlemiseks ja leidsin viimaks, et vast tuleks kasulikum terve süsteem korraga välja pakkuda. Ülikooli hindamissüsteemist inspireerituna sai välja käidud ka vastavad kategoorianimed, mis inglise viki vastava lahendusega tutvudes tundus iseäranis sobiv. Ehk on see nii palju neutraalsem, et pole põhjust sel korral pikalt vaidlema hakata :)
Laushindamist pean tarvilikuks ehk ainult päris kõige olulisemate artiklite puhul (kui võtta eraldi ette kampaaniaid just eriti vaadatud artiklite arendamiseks, siis on vaja kuidagi progressi hinnata). Küll aga oleks vaja tuvastada asjalikke artikleid, mida järgmiste tekstide loomisel näidiseks seada ja seepärast peaksin hindamist vajalikuks alles alates B-kvaliteediklassist, mis on mõeldud nö potentsiaalselt paljulubavate artiklite märgendamiseks. Nii ei tohiks erilist lisakoormust tekkida. Ning A- ja B-klassi puhul võiks minu nägemuses tegeleda sellega üldse nende samade artiklite arutelulehel ning siduda seda üldise tegevusega artikli kvaliteedi kontrollimisel ja parandamisel. Selliste vaheastmete tekitamine võiks aidata kaastööliste motivatsiooni hoida sellel pikal teel, mille jooksul artikliga tööd teha ja mis võib mõnel juhul võtta õige palju aastaid.
Mina, ja ma julgen arvata, et ka paljude teised kasutajaid paigutaksid Keila artikli vähemalt A-klassi, kui mitte heade artiklite sekka. Aga eks selle üle võib eraldi vaielda. Oskad sel juhul soovitada mõnda paremat näidet?
Oled sa täiesti kindel, et neid kahte artiklit ei saa enam paremaks teha? Seda enam, et kui nad poleks juba eeskujulike artiklite seas ja jõuksid tänasel päeval heade artiklite kandidaatide sekka, siis ei pruugiks nad tänases olukorras kuidagi kuut poolthäält täis saada. Mitte, et mul midagi neile eristaatuse andmise vastu oleks.
Rõõmustav kuulda, et sinu poolest selline 'head artiklid = featured' võrdlus sobib. Ise pakkusin selle välja selleks, et paremini ühildada meie viki ja teiste vikide standardeid, mis hetkel on üsna erinevad ja tekitavad mõningaid raskusi siinse olukorra kirjeldamisel rahvusvaheliselt. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 03:29 (EET)[vasta]
Siis, kui need kaks artiklit kirjutati, tundus, et neid ei saa paremaks teha. Siim küll mainis, et geoloogilisest ehitusest pole kirjutatud. Võib-olla nüüd saab paremaks teha. Igatahes võiks proovida nii teha, et nad endiselt oleks eeskujulikud. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 03:52 (EET)[vasta]
Minu meelest on tabel ilus, nimetused õnnestunud ja mis peaasi – projekti eestvedaja olemas. Võiks käiku lasta. Küll tööprotsessis selgub, kas on elujõudu või mitte. --Hirvelaid (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 07:36 (EET)[vasta]
Algatus on kiiduväärt, jõudu selle rakendamisel. Annaksin esimese klassi tiitliks "Jumalik artikkel". Jumalus on saavutamatu, eeskuju peaks olema saavutatav. Samas senisele kahele eeskujulikuks tituleeritud artiklile (Hanerahu ja Tammiski nukk) eristaatuse andmist ma ei pea põhjendatuks. Need artiklid ei ole teistest klassi võrra paremad ja vaieldamatult on võimalik neid nii sisuliselt täiustada kui keeleliselt ja vormistuslikult parandada. Ei saaks isegi öelda, et "pole ühtegi ilmselget puudust". Ma ei hakka neid puudusi siin eraldi välja tooma, see on teine teema, kuid minu jaoks ei ole need rohkemat kui head artiklid.--VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 07:58 (EET)[vasta]
Vaata asjale ka ammendavuse seisukohast. Ülejäänu on nokitsemise küsimus. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 10:14 (EET)[vasta]
Ammendavuse kohta ma pole kriitikat teinud, ehkki ka see on potentsiaalselt väga laialt tõlgendatav kategooria. Nokitsemise küsimus küll, kuid tuleks eeldada, et kõik need nokitsemised ja lihvimised on enne klassi omistamist tehtud.--VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 13:26 (EET)[vasta]
Koos artiklite paranemisega ajas on tõusnud ka standardid (eriti seoses Iifari suurepäraste artiklitega, mis kergitasid hoobilt ootusi heade artiklite kvaliteedi osas). Nt kui ma vaatan oma esimesi artikleid, siis tollel kirjutamise ajal (2006) tundusid nad teiste siis vikis olnud artiklitega võrreldes igati asjalikud ja põhjalikud (keeleliselt küll vähe nõrgad). Täna ei klassifitseeruks neist paljud minu arust parima tahtimise juures keskpärasteks ja oleksid D-klassi materjal.
Selle eeskujulike klassi pakkusin välja otseselt selleks, et kergendada heade artiklite koormat seoses neile seatud ootustega (kuigi "jumalik" tundub isegi selle peale natuke liiga pretensioonikas). Minu pooles on igati ok, kui mitte ükski artikkel mitte kunagi sinna ei jõua. Seda enam, et minu arust pole need 2 niiväga head. Ja Keila artiklile teed sa Andres küll liiga. :)
Kuna vastuvõtt tundub positiivne, siis ma lükkan selle Vikipeedi nimeruumi ja kõik on oodatud seda seal edasi täiendama. Ühtlasi püüan ette võtta heade artiklite nimekirja läbivaatamise (koos Raamaturotiga sai sellega juba 2015 algust tehtud, aga nüüd oleks vähemalt põhjust asi lõpuni viia). Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 13:47 (EET)[vasta]

Ma ei ole nõus, et eeskujulikku artiklit on praktiliselt võimatu teha. Neid lihtsalt ei tehta. Kirjeldusest on puudu see, et teemakäsitlus peaks olema selle artikli piirides enam-vähem ammendav (jätk võib olla haruartiklites ja võib-olla veel kirjutamata nende haruartiklites jne). Just seda ammendavuse kriteeriumit praegused eeskujulikud artiklid täidavad.

Artiklis "Keila" on minu arvates puudusi, mis lugejale, kes tõesti infot tahab saada, silma hakkavad, sellepärast mulle tundub, et see A-klassi ei kuulu. Miks me peaksime üldse arvestama niisuguse inimese arvamusega, kes teemasse ei süvene (selline klausel praegu kirjelduses on)?

Minu meelest me peaksime hindamise tegema kindla protseduuriga. Praegu on olemas reegel, et kahe administraatori taotlusel eemaldatakse artikkel ajutiselt heade artiklite nimekirjast. Ma teen ettepaneku see ajutise eemaldamise võimalus alles jätta. Mul on ettepanek kasutada hea või eeskujuliku artikli staatuse äravõtmiseks ühte kahest (alternatiivsest) protseduurist. 1. Staatus võetakse ära kolme administraatori või usaldatud kasutaja taotlusel. 2. Kõik head või eeskujulikud artiklid, mis on saanud staatuse enne teatud tähtpäeva, lähevad kordushääletusele tavaliste reeglite järgi. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 15:17 (EET)[vasta]

Kas see "...kõik teema seisukohalt olulised aspektid" seda ei tähenda? Või vähemalt seda ma silmas pidasin.
Nende kahe artikli eeskujulikkuses on kaheldud ka varem. Jätame selle vast nende artiklite arutelulehekülgetele lähemaks lahkamiseks.
See teemasse süvenemise osa on mõeldud puhtalt selleks, et artiklis ei tohi olla nii ilmseid puudusi, mis jääksid silma ka neile, kes seda artiklit põhjalikult läbi ei vaata. Võib ka teisiti sõnastada.
Kordushääletus oleks minu arvates liiga julm. Pigem piirduks sellega, et saab aruteluleheküljel vastava ettepaneku teha. Minu meelest pole meil varem vaja läinud, et vastu oleks kolm kasutajat (ma küll ei mäleta, kas senistel juhtudel on olnud 1 või 2). Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 15:31 (EET)[vasta]
Minu meelest "olulised" ei ole piisavalt eristav sõnastus, sest ka heade artiklite puhul peavad kõik olulised aspektid olema kaetud, aga mõned vähem olulised võivad välja jääda.
Meil on olnud nii, et staatuse peatamiseks on olnud tarvis kahe administraatori taotlust. Minu meelest on loogiline, kui äravõtmiseks on pisut rangemad nõuded. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:11 (EET)[vasta]
Praegu meil eeskujulikul tasemel ainult 2 artiklit, mis mõlemad on ülimalt väikese paiga kohta. See tähendab, et artiklisse on võimalik panna sisuliselt kogu mõeldav informatsioon, mida me teame. Kui tegemist on aga mingi laiema teemaga, nt "Eesti" (või kasvõi "Keila"), siis tuleb teha arvukalt otsuseid selle üle, et mida artiklisse panna ja mida mitte. Senine praktika näitab, et sellises olukorras on üksmeele saavutamine artikli headuse hindamisel väga palju keerulisem. Rääkimata veel olukorrast, kus artikliteema nõuaks pidevat ajakohastamist. Nii leian, et senise praktika säilumisel on sisuliselt võimatu saada neid artikleid eeskujulikuks, mis käsitlevad mingit vähegi laiemat teemat. Seega jah, ei ole võimatu, aga selle võimalikusest saab rääkida ainult väga kitsa artiklite ringi puhul ning ka siis eeldab see ekstreemset pingutust. Seega ma lihtalt ümardan veidi ja nii saab 98% juhul võimatu pealt 100%.
Tõenäoliselt on pealegi palju mõistlikum maksimeerida arendatavate artiklite arvu, kui lõputult paari artiklit lihvida.
Kui seni saab üks kasutaja blokeerida jäädavalt mingi artikli valimise "heaks", siis pärast valituks osutumist nõuda 3 kasutaja vastuseisu tundub juba liiast. Need nõuded pole tasakaalus. Kas tuleb ühte leevendada või teist karmimaks muuta. See "staatuse peatamine" ongi sisuliselt artikli taandamine heade artiklite nimekirjast (vähemalt mina seal mingit erinevust ei näe). Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:27 (EET)[vasta]
Kui materjali on nii palju, et see ühte artiklisse ära ei mahu (ja ülevaatlikkuse huvides ongi parem, kui artikkel liiga pikk ei ole), siis on minu meelest ammendavuse kriteeriumidele lihtsam vastata kui väikese teema puhul, sest mõne seiga puudumine ei tähenda siis ammendavuse puudumist. Lahkheli puhul võib materjali panna haruartiklisse.
Noh, hea küll, kui erinevust ei ole, olgu siis 2 administraatorit või usaldatud kasutajat. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:39 (EET)[vasta]

Kui nüüd on hea artikli vasteks inglise vikis Featured article ja A-klassi artikli vasteks Good article, kas see peaks tähendama seda, et Wikidatas tuleks ka selle kohaselt märgised ära muuta.--Raamaturott (arutelu) 13. märts 2017, kell 21:42 (EET)[vasta]

Jah. Midagi sai seal vist ka ümber tõstetud, aga see tuleks kõik üle kontrollida. Ivo (arutelu) 13. märts 2017, kell 21:55 (EET)[vasta]
Proovin ära teha. Kas senised eeskujulikud artiklid tuleks teha nüüd headeks artikliteks ?--Raamaturott (arutelu) 13. märts 2017, kell 22:12 (EET)[vasta]
See arutelu on pooleli. Ivo (arutelu) 13. märts 2017, kell 23:16 (EET)[vasta]

Nomineerimine[muuda lähteteksti]

Jätkan seal provokatiivse küsimusega alustatud teemat siin: A-klassi artiklite hulka on seni valitud artiklid, mille põhiautoreid on kokku kaks. B-klassi artiklite osas on pilt natuke parem, aga samuti küsimusitekitav. Olukorras, kus kvaliteetset sisu leidub rohkem ning A- ja B-klassi valimiseks saaks kandidaate nomineerida kasvõi praeguste heade artiklite kandidaatide hulgast, on vaid üksikute kirjutajate loomingule keskendumine vägagi kahtlusi tekitav. Oleks kena, kui kasutaja Kruusamägi selle info taustal oma nomineerimiskriteeriume lähemalt selgitaks, et kahtlusi hajutada. Meedias Vikipeedia nimel esinev isik ei tohiks selliseid tekkinud kahtlusi lihtsalt niisama ignoreerida.--82.131.41.78 28. detsember 2017, kell 20:37 (EET)[vasta]

Praegused head artiklid on definitsiooni järgi A-klassist üks kvaliteediaste kõrgemal. Seega ei ole pm võimalik neid nomineerida (umbes nagu kindralile ei anta leitnanti auastet). Küll saaks neilt hea artikli staatust ära võtta. Tõde on küll see, et seal nimekirjas peaks tõesti julma kärpimistööd tegema ja osad artiklid üldse sealt välja arvama. Mina pole sellega lihtsalt tegeleda jõudnud. Ja enne ei teeks paha ka A-klassi artiklite nimekirja pikemaks kasvatada, kui heade artiklite nimekiri poole lühemaks võtta.
Eri kaastöölisi ongi meil siin tegelikult väga vähe ja omakorda neist koostavad pikemaid artikleid ainult üksikud. Ei ole ka mina enam aastaid ühtegi pikemat artiklit teinud – ei ole lihtsalt mahti (vahel küll saab mõne artikliga põhjalikult tööd tehtud, viimane selline oli see, aga see vast ei klassifitseeru kõrgemasse kvaliteediklassi). Seega ei olegi valik üleliia lai: võimalikke autorid on vähe. Seda enam, et kui autorilt on üks asjalik artikkel silma jäänud, siis on põhjust pilku heita ka tema ülejäänud loomingule, sest on kõrgem tõenäosus, et ehk leidub sealt midagi väärilist.
On küll üks seltskond autoreid, kust saaks sellele leevendust ja osalt neile mõeldes ma seda uut kvaliteedikategooriate lahendust ka aasta algul tutvustasin: nimelt siis ülikoolide tudengid, kes Vikipeediasse artikleid koostavad (peamiselt TÜ väljendusõpetuse aines). Olen neid artikleid varasemalt esitanud ka hea artikli kandidaatideks, kuid seni pole sealt veel ükski läbi läinud (ja ega see heade artiklite valik on nii sumbunud, et ega sealt enam suurt midagi juba aastaid läbi lähegi). Nende artiklite massilist taasülevaatamist pole ma aga samuti ette võtta jõudnud. Küll olen välja kirjutanud pikema nimekirja eri aastate parimatest artiklitest, mis mulle kunagi silma jäänud. Neid võiks lasta aga õppejõududel enne täiendavalt üle kontrollida.
Samuti on nomineerimine kõigile avatud. Kui näed head artiklit, siis juhi sellele tähelepanu. Ühtlasi on võimalik sõna võtta, kui nomineeritav artikkel ei näi piisavalt hea olevat. See ei ole siin mingi minu soolo. Ivo (arutelu) 28. detsember 2017, kell 20:59 (EET)[vasta]
Aitäh põhjaliku vastuse eest! Mulle siiski näib, et teatud autorite eelistamisega võib kaasneda ka pimesi usaldamine, mistõttu jäävad artiklid põhjalikult üle lugemata ja kontrollimata (ka head kirjutajad teevad vigu!).
Muide, ma ei pidanudki eespool silmas heade artiklite nimekirja kallale minekut (kuigi seegi vajaks tõepoolest kriitilist ümberhindamist), vaid ikka heade artiklite kandidaatide nimekirja ehk siis artikleid, millele pole seni ühtegi kvaliteedimärgist külge riputatud, aga mis eeldatavasti vähemalt esitaja arvates oleks selle väärilised.--82.131.41.78 28. detsember 2017, kell 21:09 (EET)[vasta]
Minu viga. Sain varasemast valesti aru.
Selle nimekirjaga on küll aga see häda, et kuna paljud sinna esitatud artiklid on seal olnud juba hulga aastaid, siis kunagi võisid nad olla teistega võrreldes põhjalikud ja asised, aga täna ei pruugi nad vastata isegi B-klassi artikli nõuetele (aga seal on ka artikleid, mis on arvatud tänaseks A- või B-klassi). Kasvõi viitamise massilisem kasutamine tuli eestikeelsesse Vikipeediasse tasapisi alles käesoleva kümnendi hakul. Vahepealsel ajal võib-olla ka uut infot kättesaadavaks muutunud jne, mis tähendab, et iga artikli peaks enne esitamist taas põhjalikumalt üle vaatama ja ausalt öeldes ma väga ei jaksa. Osa vanema otsa kraami on sealt küll ka maha kantud. Samas on ka seal nimekirja olevate artiklite puhul sageli üsna piiratud nimekiri autorid juba eelnevalt nimetatud põhjusel.
Selle süsteemi kasutusse jõudmisel lootsin, et rohkemad kasutajad haaravad kinni võimalusest artikleid esile tõsta. See paraku ei juhtunud.
Kohati eeldab vigade leidmine juba erialainimeste panust ja paraku pole meil siin enamuse erialade puhul üldse ühtegi esindajat. Rääkimata sellest, et neid oleks ühe teema peale mitu, mis võimaldaks väga põhjalikku kontrolli. Nii peab pigem lootma viki avatusele, et kui keegi kuskil viga märkab, siis ta sellest ka teada annab.Ivo (arutelu) 28. detsember 2017, kell 21:31 (EET)[vasta]
Eelnevaga seoses veel üks mõte: kui sa tahad seda kvaliteediklasside süsteemi päriselt käima saada, äkki peaks siis lisaks uute kirjutajate meelitamisele mõtlema ka "kvaliteedipolitsei" värbamise peale, kes keskenduksid Vikipeedias just nimelt nii kvaliteetse sisu kui vigade otsimisele, mitte niivõrd kirjutamisele?--82.131.41.78 28. detsember 2017, kell 21:19 (EET)[vasta]
Selle peale olen mõelnud ja püüdnud seda ka eri vormides ellu kutsuda. Seni pole ma aga sellega hakkama saanud.
Seda olen muidu arutanud ka Miljon+ meeskonnaga ja oleks soov mingi hetk proovida vähemalt TÜ siseselt miskit süsteemi püsti panna.Konkreetset plaani hetkel küll veel paika pandud pole, sest see ei näi just kõige pakilisem probleem. Ivo (arutelu) 28. detsember 2017, kell 21:31 (EET)[vasta]

Tundub, et A-klassi reegleid tuleb ajakohastada, kandidaadid on nüüd ühel leheküljel. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:18 (EET)[vasta]


Ma ei saa sellest aru, mis mõte sellel on, et võib olla mõni üksik puudus. Kui puudusi nii vähe on, miks siis mitte need ära parandada?

Kas A-klass tähendab, et näiteks viited on kontrollimata? Selle peaks sama põhjalikult lahti kirjutama nagu heade artiklte nõuded. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:18 (EET)[vasta]

Seosed Eestiga[muuda lähteteksti]

"Ootused artiklile: ... toob võimalusel välja teema seosed Eestiga."

Mille alusel sellist asja nõuda? Kõik ülejäänud nõuded tulenevad Vikipeedia põhireeglitest või üldisest kirjutise korrektse vormistamise seisukohast, aga see väljatoodud punkt paistab meelevaldne. --Minnekon (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 21:51 (EET)[vasta]
See on väga normaalne punkt. Näide: Vikipeedia erinevates keeleversioonides on olemas artikkel vene lavastajast Aleksandr Tairovist. Kuid kus siis veel kui mitte eestikeelsest versioonist loodab lugeja leida vastuse tema seoste kohta Eestiga. --Hirvelaid (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 09:19 (EET)[vasta]
See võib faktiliselt tõsi olla, et eestikeelses Vikipeedias kirjutatakse keskmiselt enam teemade seotusest Eestiga ja on lugejaid, kes seda otsivad, aga ma ei arva, et see saaks olla kvaliteedi näitaja. Võib-olla hoopis vastupidi. Kui seos Eestiga on oluline, siis nõuavad selle väljatoomist juba teised kvaliteedikriteeriumid (hea artikkel ... katab sobivates proportsioonides ... kõik teema seisukohalt olulised aspektid). Kui seos Eestiga tuuakse kunstlikult esile, siis on see aga vastuolus teiste kvaliteedikriteeriumitega (hea artikkel ... ei lange kõrvalistesse detailidesse, ... on esitatud neutraalselt). --Minnekon (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 13:28 (EET)[vasta]
Jah, öelduga olen nõus. Kuid ka tolle punktiga nõus – las olla :) --Hirvelaid (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 13:38 (EET)[vasta]
Kuna minu argument oli just tolle punkti vastu, siis sa ei saa mõlemaga nõus olla :) --Minnekon (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 18:04 (EET)[vasta]
Eks see punkt ole seal mõneti meelde tuletamaks, et artikli teemal võib-olla seos Eestiga (nt artikkel on kirjanikust: kas tema teoseid on eesti keelde tõlgitud) ja selle olemasolul on see asi meie viki lugejate jaoks nii tähtis, et selle mitte väljatoomine eksib just selle reegli vastu, et kõik olulised detailid peavad olema välja toodud. Ivo (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 16:53 (EET)[vasta]
Küsimus on selles, kas see detail on oluline Vikipeedia põhimõtetest lähtudes või teatud lugejaskonna osa oletatavast huvist lähtudes. Nii sina kui Hirvelaid pooldate kvaliteedikriteeriumi kehtestamist just lugejate huvi järgi, aga see on probleemne. Esiteks pole arusaadav, miks just Eesti-seos on välja valitud: eestikeelsed lugejad tähtsustavad palju teisigi asju (nimekirja tipus peaks vast olema eesti keel ise). Teine ja suurem probleem on, et lugejate huvi kriteerium on vastuolus neutraalsuse ja tasakaalustatuse kriteeriumiga. Kui nt kirjanikul on võrdsed sidemed nii Eesti kui Lätiga, siis on mitteneutraalne öelda, et Eesti seos on olulisem. Võib-olla paistab sellise loogika vastuolu teistsugustes näidetes paremini silma: kui eestikeelsed Viki lugejad tähtsustavad Reformierakonda rohkem kui Keskerakonda, kas siis Reformiga seost välja toov artikkel on kvaliteetsem kui seost Keskiga välja toov artikkel? Kas koreakeelne Viki peaks püüdma võimalusel kõik teemad Kim Jong Uniga seostada? Kas araabiakeelne Viki on kvaliteetne siis, kui võimalikult palju religioonist rääkida?
Vikipeedia-sisesed kvaliteedikriteeriumid peaksid lähtuma Vikipeedia enda põhimõtetest. Keegi ei keela näiteks MTÜ Wikimedia Eestil, Reformierakonnal ja Põhja-Korea valitsusel teha oma alternatiivne artiklite edetabel koos spetsiifiliste kriteeriumitega, aga see peaks jääma väljaspoole Vikipeediat. --Minnekon (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 18:04 (EET)[vasta]
Kuna vastuargumente pole tulnud, siis kustutan selle nõude ära, ok? --Minnekon (arutelu) 10. märts 2018, kell 17:26 (EET)[vasta]

Minu meelest on see oluline puudus, kui tõlked eesti keelde on märkimata, ja mitte nii oluline puudus, kui tõlked läti keelde on märkimata.

Kas ka näiteks aasta- ja kuupäevaartiklid on mitteneutraalsed ja tasakaalustamata? Mulle tundub küll, et kui Eesti-kesksusest ja eesti keele kesksusest täielikult loobuda, siis kaotab just kvaliteet. Ka lugejate huvide arvestamine on osa kvaliteedist. --Andres (arutelu) 22. juuni 2022, kell 07:56 (EEST)[vasta]

Või näiteks sünonüümide äratoomine mingi mõiste artiklis. Me tähtsustame eesti keelt rohkem kui teisi keeli, sest me ei too ära termini vasteid kõikides keeltes. Tõsi, selleks on vikisõnastik, aga ka sünonüüme saab seal märkida. --Andres (arutelu) 22. juuni 2022, kell 08:11 (EEST)[vasta]


Võttes vaatluse alla väga loetavad tekstid kõige tähtsamatel teemadel ja andes neile kvaliteedihinnanguid, siis võimaldab see tuvastada teemasid, mis vajaksid kõrgendatud tähelepanu ning aitab sellega tasakaalustada Vikipeedia arengut.

Süntaks lonkab, ei saa aru. --Andres (arutelu) 22. juuni 2022, kell 07:56 (EEST)[vasta]
Tegelt võiks vast kogu selle lõigu välja võtta. Ivo (arutelu) 22. juuni 2022, kell 12:28 (EEST)[vasta]