Vikipeedia:Pressiteated

Allikas: Vikipeedia

Uus pressiteade[muuda lähteteksti]

Lähemal ajal väljastatakse uus pressiteade Vikipeedia miljonenda artikli puhul. Arvan, et seekord võiks eestikeelse versiooni valmis teha ja seda levitada. Mis te arvate? Sel juhul on meil tarvis ka ühte või mitut kontaktisikut võimalike intervjuude jaoks. Kes teist oleks valmis oma kontaktandmed avalikustama? Pressiteate originaal fikseeritakse lähemal ajal ning pressiteade saadetakse laiali 15. septembri paiku. Originaali tehakse praegu siin, alustasin tõlkimist siin. Palun aidake tõlkida/kohandada ja vajaduse korral toimetage seni tehtud tõlget. Andres 11:22, 7 Sep 2004 (UTC)

Eesti Vikipeedias 50 000 artiklit[muuda lähteteksti]

Wiki-et-50k.png

Eestikeelse Vikipeedia artiklite arvu kasv augustist 2002 kuni juunini 2008

Maailma suurim ja teaberikkaim entsüklopeedia on juba mitu aastat ingliskeelne veebientsüklopeedia Wikipedia. Samal ajal kasvavad aga Vikipeediad mitmesajas keeles.

Eestikeelse Vikipeedia (et.wikipedia.org) artiklite arv on äsja ületanud 50 000 piiri. Oleme sellega maailma 35 suurema Vikipeedia seas, kuigi eesti keel on kõnelejate arvult (umbes üks miljon) maailma keelte seas umbes kahesaja viiekümnendal kohal.

Vikipeedia on entsüklopeedia, mida ühiselt kirjutavad paljud vabatahtlikud ning mille sisu on vaba: see ei ole mitte ainult tasuta saadaval, vaid on ka nii praegu kui ka edaspidi vabalt levitatav.

2008. aasta märtsi andmetel oli eestikeelne Vikipeedia artiklite arvult 33. kohal. Võrdluseks – leedukeelne 27. kohal (3,5 miljonit kõnelejat) ja lätikeelne 66. kohal (1,4 miljonit kõnelejat). Kasvab ka võrukeelne Vikipeediä, milles on juba ligi 1800 artiklit.

Esimene eesti vikipedist Wikimanial[muuda lähteteksti]

28. juuli 2008

Avjoska Wikimanial, 17. juuli 2008

17.–19. juulil Egiptuses Aleksandria linna suurimas raamatukogus toimunud neljandal ülemaailmsel vikipedistide kokkutulekul Wikimania osales esimesena eestikeelse Vikipeedia kogukonnast Ave Maria Mõistlik.

Vikipeedia ei ole ainult entsüklopeedia, selle väga oluline osa on ka kogukonnal, mis seda iga minut muudab ja toimetab.

Praegune Aleksandria raamatukogu õnnistati sisse 2003. aastal vana maailma suurima raamatukogu asukoha lähistel.

Wikimanial selgus, et paljudes keeltes on Vikipeedial samad mured: kuidas motiveerida toimetajaid, kuidas saada rohkem ja paremaid artikleid, kuidas leida vikipedistide hulka oma ala (põllumajandus, tehnika, ehitus jne) asjatundjaid. Hetkel ongi pooleli uurimus, mis muuhulgas püüab leida vastuseid küsimustele, kes on vikipedistid ja kuidas Vikipeediat tehakse.

Globaliseerumise teemalisel sessioonil tuli juttu vähe-esindatud keelte edendamisest. Siinkohal võivad ehk uhkust tunda võrokad, kel on täiesti kodukootud Vikipeedia, mis aitab neil säilitada oma kultuuri ja keelt üldises globaliseerumises.

Paneeldiskussioonides ja sessioonidel oli palju juttu hiljuti alustanud Egiptuse araabia keelsest Vikipeediast.

2008. aasta 31. mai seisuga oli eestikeelne Vikipeedia artiklite arvu poolest 264 keele seas 33. kohal, mis sai konverentsil juhatuse nõustaja Teemu Leinoneni poolt kiituse osaliseks. Oma miljonilise kõnelejate arvuga võrreldes on eesti keel selles nimekirjas väga hea positsiooni saavutanud.

Üritusel osales umbes 650 inimest 45 riigist.

Osalemiseks saadi 15 000 krooni suurune annetus eraisikult.

Eestikeelsel Vikipeedial on uus esileht[muuda lähteteksti]

1. september 2008

Eestikeelse Vikipeedia kogukonnal on kooli alguse puhul hea meel teatada uue esilehe valmimisest.

Võrreldes eelmise esilehega on tehtud põhjalikke muudatusi. Suurimaks uuenduseks on nädala artikkel ja nädala pilt – rubriigid, mis juhivad tähelepanu eesti Vikipeedia kogukonna poolt headeks tunnistatud artiklitele ja piltidele, mida soovitatakse ka uutel kirjutajatel ja pilditegijatel eeskujuks võtta. Samuti on esilehel muutuva sisuga rubriik "Kas teadsid, et ...", mis sisaldab valitud fakte Vikipeedia artiklitest.

Teine suurem muudatus on teemaportaalide kasutuselevõtmine. Need peaksid aitama Vikipeedia lugejatel oma huvivaldkondade piires paremini orienteeruda. Lingid portaalidele on esilehe paremas ülemises nurgas.

Vikipeedia uus esileht on aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.

Eestikeelne Vikipeedia esitas aasta vabatahtlikuks entsüklopedisti[muuda lähteteksti]

Laiali saadetud 5. detsembril 2008 kell 09:00

Eestikeelse Vikipeedia kogukond otsustas esitada vabatahtlike tunnustamisele oma kandidaadina Andres Luure, kes on oma pikaajalise tegevusega andnud äärmiselt olulise panuse eestikeelse Vikipeedia arengusse.

Andres on eestikeelses Vikipeedias tegutsenud alates märtsist 2003. Ta on üks väheseid tollal alustanud eestlastest, kes tegutseb Vikipeedias siiani. Aktiivse toimetajana mängib ta olulist rolli nii uute artiklite entsüklopeediakõlbulikuks muutmisel kui ka vanade parandamisel. Andres on teinud tunduvalt rohkem parandusi kui ükski teine vikipedist.

Oma asjalike muudatustega artiklites ja hästiargumenteeritud osalusega aruteludes on ta ära teeninud teiste eestikeelses Vikipeedias tegutsevate inimeste suure lugupidamise. Andres pühendab oma aega veebientsüklopeediale peaaegu iga päev. Ta on osalenud ka Vikipeedia sõsarprojektides, eelkõige Vikisõnaraamatus, kus tema teadmised on asendamatud.

Vikipeediat toimetatakse tasuta. Nii on kogu see tegevus pigem kantud soovist, et ka eesti keeles oleks võimalik saada tasuta entsüklopeedilist teavet.

Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Tunnustamise eesmärk on avaldada austust neile, kes on vabatahtliku tegevusega andnud oma panuse Eesti elu edendamisse. Eelmise aasta vabatahtlikena tunnustati teiste seas külaliikumise, skaudiliikumise, naisseltside, eakate ühenduste ning laste- ja kasuperedega tegelevate organisatsioonide eestvedajaid, samuti vabatahtlikke tugiisikuid, kodu-uurijaid, rahvakultuuri edendajaid ja Kaitseliidu noortejuhte.

Eestikeelne Vikipeedia on osa internetientsüklopeediast Wikipedia, mida saab toimetada igaüks ning mille materjali kasutamisel ei ole piiranguid.

Ettepaneku esitas eestikeelse Vikipeedia kogukonna poolt Ave Maria Mõistlik 7. septembril 2008.

Tekst loodud eestikeelse Vikipeedia kogukonna ühistööna.

Lisainfo: Ivo Kruusamägi /telefon, e-post/

Viki kogukond koguneb Viki külla[muuda lähteteksti]

Laiali saadetud 29.07.2009 kell 07:07

6.–7. augustil peab eestikeelse Vikipeedia kogukond Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis seminari. Vikipedistid esitavad oma nägemuse, milliseks võiks areneda eestikeelne Vikipeedia. Arutletakse ka selle üle, miks inimesed panustavad vabatahtlikult aega Vikipeedia arendusse.

Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel. Projekt sai alguse 2001. aasta jaanuaris ning käesolevaks hetkeks eksisteerib juba 267 keeleversiooni, millest 236 on aktiivsed. Eestikeelne Vikipeedia kuulub aga oma 65 000 artikliga suuremate hulka. Kõigis neis keeltes kokku on üle 13 miljoni artikli, millest peaaegu 3 miljonit on ingliskeelses versioonis. Vikipeedia populaarsus on algusest peale järjepidevalt kasvanud ning sellele lisaks on loodud mitu sõsarprojekti.

Koostöö eestikeelse Vikipeedia kogukonna ja Mihkli Talumuuseumi vahel sai teoks tänu sellele, et mõlemad väärtustavad haridust ja selle edendamist.

Mihkli Talumuuseum asutati 5. veebruaril 1959. Muuseumis saab tutvuda Lääne-Saaremaale tüüpilise põlistalu hoonetekompleksiga, milles eksponeeritakse talule omast etnograafilist tarbevara. Kõik huvilised on oodatud sõna sekka ütlema ja Mihkli Talumuuseumiga tutvuma. Seminarile sissepääs on talumuuseumi külastajale tasuta. Talumuuseumi hinnakiri on leitav Saaremaa Muuseumi kodulehel http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1022.


Lisainfo:

Ivo Kruusamägi, eestikeelse Vikipeedia administraator

/telefon, e-post/

Vana-aasta ööl lõpeb nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus![muuda lähteteksti]

Laiali saadetud 27.11.2009 kell 14:41

Vana-aasta ööl lõpeb nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus!

Kuni 31.detsembrini 2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi on kõigil huvilistel võimalik osaleda Vikipeediapõhisel nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlusel. Võistluse võitjale on Eesti Arnold Schönbergi Ühing Eesti Terminoloogia Ühingu toel pannud välja tunnustusauhinna, mille maksab Eesti Kultuurkapital. Tunnustusauhinna määramine on osa Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt algatatud nüüdismuusika oskuskeele arendamise projektist.

Tunnustusauhinna eesmärk on suurendada nüüdismuusika-alase info hulka eesti keeles, aidata kaasa nüüdismuusika oskuskeele arengule, täiendada ja täiustada eestikeelset Vikipeediat ning leida uusi kaastöölisi.

Tunnustusauhind määratakse nüüdismuusika-alaste artiklite kirjutamise, toimetamise ja süstematiseerimise eest eestikeelses Vikipeedias. Eelistatakse kaastöid, mille tulemuseks on paremini avatud nüüdismuusika mõisted. Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist, olemasoleva teksti toimetamist kui ka artiklite süstematiseerimist. Hinnatakse oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud, põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskuse puudulikkus jms ei ole auhinna määramisel otsustavad. Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti. Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja vormistamisreeglite alusel kasutajate koostöös.

Tunnustusauhind määratakse kaastööde eest, mis on salvestatud hiljemalt 31.12.2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi. Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale tunnustusauhinna määramise komisjoni liikmete. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna üleandmisel kinnitab kasutaja identsust reaalse isikuga Vikipeedia administraator.

Tunnustusauhinna fondi suuruseks on 10 000 krooni. Kolmeliikmelisse tunnustusauhinna määramise komisjoni kuulub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu, Eesti Terminoloogia Ühingu ja Vikipeedia esindaja. Komisjon võib auhinnafondi piires määrata auhinna mitmele isikule. Auhind antakse üle laupäeval, 9. jaanuaril 2010 Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja In Graafika ühise suure festivalipäeva raames Pärnus. Auhinnasumma makstakse välja vastavalt Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt sõlmitud varalise annetuse lepingule. Eesti Kultuurkapital sõlmib auhinna saajaga stipendiumilepingu. Vääriliste kandidaatide puudumisel on komisjonil õigus jätta tunnustusauhind välja andmata ja summa tagastatakse Eesti Terminoloogia Ühingule.

Võistluse toimumiskoht on Vikipeedia http://et.wikipedia.org (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tunnustusauhind_n%C3%BC%C3%BCdismuusika-alaste_artiklite_koostamise_eest)

Täiendav info: Andrus Kallastu, schoenberg(at)schoenberg.ee http://www.schoenberg.ee

Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse[muuda lähteteksti]

Sel kuul toimub eestikeelses ja võrukeelses Vikipeedias informaatika-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus, mille eesmärk on suurendada antud valdkonda puudutava info hulka Vikipeedias ja luua eeldused e-Eesti alaste artiklite loomiseks muukeelsetesse Vikipeediatesse.

Võistlus kestab kuni 31. märtsi südaööni, misjärel selgitab žürii välja parima artiklite koostaja, parima artiklite täiendaja ja parima artiklite toimetaja ning jagab välja eriauhindu. Võistluse auhinnafondi paneb välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).

Täiendamist ootavate valdkondadena on välja toodud näiteks arvutiriistvara, arvutivõrgud, infosüsteemid, infotöötlus, Internet, krüptograafia, tarkvaraarendus ja tarkvara, kuid kaastööd uute artiklite näol on oodatud isegi tuntud programmeeriatest ning selle valdkonna ettevõtetest.

„Eelmisel aastal toimunud Norra-teemaliste artiklite võistluse käigus kirjutati-täiendati üle 750 artikli,“ ütles eestikeelse Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi. „Arvestades suurt IT-spetsialistide hulka Eestis, võib arvata, et sel korral on tulemus oluliselt parem.“ Tema sõnul on Vikipeediasse kirjutamine lihtsalt õpitav ning loodetavasti lisandub tänu võistlusele veebientsüklopeedia toimetajate ridadesse ka uusi inimesi.

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul on Vikipeedias praeguseks juba üle 72 000 artikli, kuid samas ei leia sealt veel suurt midagi isegi olulisemate e-Eesti projektide kohta. „Vikipeedia tegijad märkasid väga olulist puudujääki ning seetõttu on nende initsiatiiv olukorra kiireks parandamiseks igati tähelepanuväärne,“ lisas ta.

ITLi liikmetest on tänaseks eriauhinnad välja pannud Elisa (parima mobiilse interneti teemalise artikli kirjutajale), Skype (parima internetikommunikatsiooni kirjeldava artikli eest) ja Webmedia (parimale tarkvaraarendust käsitleva artikli eest) ning omapoolsete auhindadega võivad teised ITLi liikmed välja tulla veel terve võistluse jooksul.


Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. http://et.wikipedia.org

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. Põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine.

Eestikeelses Vikipeedias korraga kaks artiklite kirjutamise võistlust[muuda lähteteksti]

1. aprillil algab eestikeelses Vikipeedias maateaduste-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus ning ühtlasi pikendas Vikipeedia kahe nädala võrra IT-teemalist võistlust, mille tõttu on nüüd viimasel uueks lõpukuupäevaks 14. aprill. Praeguse seisuga on vabatahtlikud kas täiendatud või juurde loonud juba enam kui 350 infotehnoloogiat puudutavat artiklit.

Eestikeelse Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägi sõnul on võistlus lisaks uutele artiklitele toonud Vikipeediale ka uusi autoreid ning kuna valdkond on lai, siis antakse osalejatele võimalus entsüklopeediat veelgi rohkem täiendada, ilma et seejuures auhinna saamise šanss ära kaoks.

Peale võistluse lõppu selgitab žürii välja parima artiklite koostaja, parima artiklite täiendaja ja parima artiklite toimetaja ning jagab välja eriauhindu. Võistluse auhinnafondi paneb välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). ITLi liikmetest on eriauhinnad välja pannud Elisa, Skype ja Webmedia.

Maateaduste-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus eestikeelses Vikipeedias toimub 1. aprillist kuni 14. juulini 2010. Auhinnad panevad välja Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Geoloogia Selts, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut.

Võistlustel on mitu olulist eesmärki:

  • suurendada maateadusi ja informaatikat puudutava kergesti kättesaadava ning usaldusväärse info hulka eesti keeles,
  • tõsta eestikeelse Vikipeedia artiklite sisulist, illustratiivset ja viitamise taset
  • saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Vaata lähemalt: http://et.wikipedia.org

(Laiali saadetud: 31. märts 2010 20:51)

Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid[muuda lähteteksti]

Eestikeelses Vikipeedias toimunud informaatikaalaste artiklite võistluse käigus kirjutati üle 250 uue artikli ja täiendati oluliselt umbes sama suurt hulka juba varem alustatud artikleid.

Parimaks koostajaks nimetas žürii ajakirjaniku ja õpetajana töötava Pia Parise, kes paistis silma originaalmaterjali lisamisega ning kirjutas näiteks mahukad artiklid taskuhäälingust ja Google Mapsist. Parimateks täiendajateks osutusid Rene Saarsoo ja Mart Küng. Toimetaja auhind läks Taivo Ristile. 3000-kroonised auhinnad pani välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Elisa eripreemia mobiilse interneti teemas kirjutatu eest sai Toomas Varjun. Tema auhinnaks on mobiiltelefon SonyEricsson X10. Skype’i eripreemia – läptopikoti – saab endale Valdo Purde internetikommunikatsiooni kirjeldavate artiklite eest. Tarkvaraarendust käsitlevate artiklite eest sai Webmedia eripreemia Rene Saarsoo, keda ootab auhinnana ees tandemhüpe Eesti Langevarjuklubis.

Eestikeelse Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägi sõnul üllatas positiivselt loodud artiklite kõrge kvaliteet. „See, et võistlus ise lõppenuks kuulutati, ei tähenda aga seda, et nüüd töö IT valdkonna artiklite juures lakkaks. Pigem vastupidi,“ lisas ta. „Seal kus juba midagi ees on, tuleb seda kindlasti juurde ning iga lisandunud kaastööline jõuab siiski aasta jooksul 8 korda rohkem valmis kirjutada kui poolteist kuud kestnud võistluse vältel“.

ITLi president Taavi Kotka loodab, et võistlusest saab oluline tõuge uute artiklite kirjutamiseks, sest parimagi tahtmise korral ei suudeta nii lühikese aja jooksul kogu valdkonda lahti kirjutada. „Ka näiteks täna ei ole veel Vikipeedias sõnagi Tiigrihüppe kohta või Eesti infotehnoloogia sektorit käsitlevat üldartiklit,“ ütles Kotka. „Kuid lisandunud 500 artiklit teevad ka ülejäänute juurde kirjutamise ühe möödapääsmatumaks, sest valged laigud muutuvad järjest ilmsemaks.“

Märtsis ja aprillis toimunud võistlus eesmärgiks oli suurendada IT-d puudutava info hulka eestikeelses Vikipeedias, luua eeldused e-Eesti alaste artiklite loomiseks muukeelsetesse Vikipeediatesse ja tuua Vikipeediale uusi kaastöölisi.


Vaata ka võistluse kodulehte: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Informaatika-alaste_artiklite_kirjutamise_v%C3%B5istlus

Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. (http://et.wikipedia.org)

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda.

(Laiali saadetud: 6. mai 2010 15:29)

Eestikeelses Vikipeedias on nüüd 75 000 artiklit![muuda lähteteksti]

Wikipedia-logo-75tuhat.png

Vikipeediast on saanud maailma suurim entsüklopeedia, mille tuntuim, mahukaim ning enimkasutatud versioon on ingliskeelne Wikipedia. Eesmärgiks ei ole aga koostada ühekeelset veebientsüklopeediat, vaid võimaldada igaühele juurdepääs kogu inimteadmiste pagasile. Selle eesmärgi nimel kasvavad üksteise toel mitusada erikeelset versiooni. Nende hulgas on ka eestikeelne Vikipeedia (et.wikipedia.org), mille artiklite arv ületas äsja 75 000 piiri.

Eestikeelne veebientsüklopeedia on vikipeediate seas artiklite arvult 36. kohal, mis on märkimisväärne tulemus, sest eesti keel on kõnelejate arvult maailma keelte hulgas umbes kahesaja viiekümnes. Kui aga arvestust pidada artiklite arvu järgi kõnelejate kohta, on maakeelne Vikipeedia üks suuremaid.

Viimastel aastatel on eestikeelne Vikipeedia kasvanud umbes 12 000 artikli võrra aastas. Selle kasvu eest hoolitsevaid inimesi on aga väga vähe ning seetõttu kutsutakse ikka ja jälle üles eestikeelse entsüklopeedia arendamises kaasa lööma. Uute osalejate leidmiseks on korraldatud muu hulgas mitu artiklikirjutamise võistlust ning kavatsetakse luua Vikipeediat propageeriv MTÜ.

Vikipedistid ise usuvad, et kui rohkem inimesi teeks endale selgeks Vikipeedia toimimise põhimõtted ja aitaks omalt poolt kasvõi natukenegi kaasa vaba entsüklopeedia ülesehitamisele, siis tooks see olulise kvantitatiivse ja kvalitatiivse hüppe. Lätikeelsest Vikipeediast oleme juba niigi peaaegu kolm korda suuremad, aga miks mitte ka leedukeelne kinni püüda?

Olemas on aga isegi võrukeelne Vikipeediä, milles on praeguseks juba ligi 4400 artiklit, mis on nõnda väikeste keelte seas vägagi tugev tulemus.

(Laiali saadetud: 19. mai 2010 2:37)

Vikipeedia tähistab vaba veebientsüklopeedia kümnendat sünnipäeva[muuda lähteteksti]

14. jaanuar 2011

Vikipeedia kasutajad ja kaastöölised üle maailma korraldavad ettevõtmise esimese kümnendi täitumise puhul mitmesuguseid üritusi.

15. jaanuaril 2001 kutsus naljaka nimega ingliskeelne veebisait Wikipedia inimesi üles looma vaba entsüklopeedia. Esialgsed tulemused ei olnud just kiita. Artiklist "Astronoom" võis lugeda: "Teadlane, kelle uurimisala on astronoomia." Rootsi kohta käivas artiklis oli kirjas: "Maa Põhja-Euroopas. Elanikke kutsutakse rootslasteks. Räägitav keel on rootsi keel. Pealinn on Stockholm." Artiklis "Füüsika" polnud muud kui "Füüsika on väga lai teema."

Ent pärast sellist tagasihoidlikku algust hakkas ingliskeelne Vikipeedia kiiresti kasvama ja vähem kui kuu ajaga kirjutati tuhat artiklit. Järgneva viie aasta jooksul alustasid tegevust Vikipeediad teistes keeltes (sealhulgas eesti- ja võrukeelne) ning Vikipeedia jõudis traditsioonilistest teatmeteostest ette nii mahu kui ka põhjalikkuse poolest. Edu saladus seisnes selles, et igaüks saab mis tahes artiklit muuta. Jaanuaris 2006 kirjutas Vikipeedia kaastööline Gareth Owen oma kasutajaleheküljel: "Vikipediaga on see probleem, et ta töötab ainult praktikas, teoorias on ta täielik katastroof."

Praegu otsib Vikipeediast oma küsimustele vastuseid üle 400 miljoni inimese kuus. Veebientsüklopeedia võimaldab kiiret ligipääsu entsüklopeedilisele teabele tasuta ja ilma segavate reklaamideta. Kümne aastaga on ainulaadne vabatahtlike kogukond loonud 17 miljonit artiklit 270 keeles.

15. jaanuaril 2011 saavad Vikipeedia kogukonna liikmed kokku enam kui 200 paigas üle kogu maailma, et tähistada vaba entsüklopeedia kümnendat sünnipäeva. Konverents New Yorgis, kontsert Prahas, uue koolide projekti väljakuulutamine Nairobis, muuseumiüritused Amsterdamis, õllejoomine Bukarestis, filmilinastus Tel Avivis – need on näited üritustest, mida korraldavad Vikipeedia vabatahtlikud, Wikimedia Sihtasutuse haruorganisatsioonid ja liikumise kohalikud toetajad. Tähistamisüritused on kõigile huvilistele avatud.

Vikipeedia asutaja Jimmy Wales meenutab: "On raske uskuda, et on möödunud kümme aastat sellest, kui ma esimest korda kirjutasin Vikipeediasse. Mäletan seda päeva, kui ma vajutasin nuppu "redigeeri" ja kirjutasin "Tere, maailm!". Sellest sai alguse Vikipeedia ja kõik, mis edasi tuli. Ma tahan tänada kõiki, kes on abiks olnud. Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes on Vikipeediale kaastööd teinud ning andnud panuse sellesse suurepärasesse teadmiste kogusse. Ma tahan tänada kõiki, kes loevad Vikipeediat, kes peavad lugu ideedest ja teadmistest. Selleks me selle tegimegi: teile lugemiseks."

Vikipeediat haldab Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation), heategevuslik mittetulunduslik organisatsioon, mille Wales rajas 2003. aastal. See töötab täielikult annetuste varal. Selle aasta alguses lõppenud annetuste kogumise kampaania kogus rekordilise summa: 16 miljonit USA dollarit. Annetusi oli üle poole miljardi.

Wikimedia Sihtasutuse tegevdirektoril Sue Gardneril on suurejoonelised visioonid. "Me tahame 2015. aastaks jõuda miljardilise lugejaskonnani. Me tahame innustada rohkem lugejaid kaastööd tegema. Rohkem naisi. Rohkem inimesi arengumaadest. Me teame, et mida enam kaastööliste kogukond mitmekesistub, seda laiahaardelisemaks, täpsemaks ja mitmekesisemaks muutub entsüklopeedia."

Jimmy Wales lisab: "Kuigi meil on praegu miljoneid artikleid sadades keeltes, on ikkagi veel palju tööd tegemata. Nii et kõik, kes te pole kunagi Vikipeedias kaasa löönud, tehke proovi – lihtsalt klõpsake nupule "redigeeri"."

Lisateavet Vikipeedia kümnenda sünnipäeva ürituste kohta:

 * http://ten.wikipedia.org
 * http://ten.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_timeline

Wikimedia Sihtasutuse kohta:

 * http://wikimediafoundation.org
 * http://blog.wikimedia.org

Wikimedia Sihtasutus on mittetulunduslik organisatsioon, mis haldab Vikipeediat, vaba entsüklopeediat. Vastavalt comScore Media Metrixi andmetele külastab Vikipeediat ja teisi sihtasutuse hallatavaid projekte kuu jooksul 410 miljonit inimest, nii et tegu on populaarsuselt viienda veebiportaaliga maailmas (seisuga november 2010). Vikipeedias on üle 17 miljoni artiklit enam kui 270 keeles. Neid kirjutab ja täiendab ülemaailmne vabatahtlike kogukond, kuhu kuulub üle saja tuhande inimese. Wikimedia Sihtasutus asub San Franciscos ning selle tegevust rahastatakse annetuste ja toetuste varal.

Lisainfo: Teele Vaalma /e-mail, telefon/

Eestikeelne Vikipeedia ootab priiuse põlistamise päeval abikäsi[muuda lähteteksti]

/saadetud 22. märtsil 2013/
Käesoleva kuu 27. päeval on Eesti Vabariik pärast iseseisvuse taastamist püsinud vabana 7890 päeva ‒ sama kaua kui iseseisvumise järel 1918–1940. See on priiuse põlistamise päev, mida saab tähistada ainult üks kord maailma ajaloos.

Eestikeelse Vikipeedia toimetajad kutsuvad kõiki tegema sel päeval meie veebientsüklopeedia Eesti-ainelistes artiklites parandusi, täpsustusi ja ka suuremat toimetamis- ja täiendamistööd. Näiteks artiklid „Eesti“, „Eesti ajalugu“ ja ka „Eestlaste muistne vabadusvõitlus“ vajavad praegu nii sisulist kui ka keelelist toimetamist. Artiklid Eesti majandusest ja praegusest presidendist Toomas Hendrik Ilvest kajastav artikkel vajavad lisaks ka ajakohastamist. Artikkel „Eesti valimised“ ootab nii vormindamist kui ka toimetamist. Artikkel „Eesti Vabariigi valitsus“ vajab toimetamist ja viidete lisamist. Eesti rahvastikust rääkiv artikkel ootab samuti toimetajaid, näiteks rahvastikuteadlasi.

Geograafid oskavad kindlasti täiendada Eesti geograafiat, ajaloolased Rootsi aja artiklit, sõjandushuvilised Eesti Vabadussõja artikleid. Artikkel Eesti piirist on siiamaani kirjutamata. Kuigi elame e-riigis, on puudu artiklid näiteks nii e-aruandluskeskkonna, e-lahenduse kui ka e-valitsuse teemal!

Ootame pikisilmi tublisid toimetajaid nii kodu- kui ulgueestlaste hulgast! Võtkem eesmärgiks, et priiuse põlistamise päeval saaks mõni mainitud artiklitest korda.

Püüelgem koos parema emakeelse vaba veebientsüklopeedia poole!

Ave Maria Mõistlik,
vabatahtlik toimetaja alates 2006. aastast
/e-mail/