Vikipeedia:Nädala artiklid 2026
| Nädala artiklid |
|---|
| 2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027 |
Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele või A-klassi artiklitele esitatud nõudmistele.
Siin on ära toodud 2026. aasta nädala artiklid.
1. nädal
[muuda lähteteksti]
Granti gasell (Nanger granti) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik.
Granti gasell elab Ida-Aafrika poolkõrbes ja kuivas savannis. Kogu tarviliku vee saab ta toidust.
Kuival aastaajal võivad Granti gasellid moodustada kuni sajapealisi karju, põõsastikes on kari enamasti väiksem. Isased on tihti eraldi karjades.
Tugevamad isased haaravad endale territooriumi, mida nad valvavad ja teiste isaste eest kaitsevad. See on tavaliselt 0,5–2 km läbimõõduga ala, mille piirid tähistatakse uriini ja väljaheitega. Keskmiselt püsivad nad samal alal umbes 8 kuud. Kuni toit on pidevalt kättesaadav, nad uusi alasid otsima ei lähe. Emased vasikatega liiguvad 10–25-pealistes karjades sellest suuremal alal. Territooriumi omanik püüab neid oma valdustes kinni hoida, eriti innaajal. Noored ja suguküpsed territooriumita isased luusivad ümber piiride. Ilma territooriumita isased gasellid moodustavad väga lõdvalt seotud, kuid hierarhilise karja. Tugevamad ja suuremate sarvedega isendid püüavad territooriumide valitsejateks saada ka neid teistelt üle lüües.
Granti gasell suudab joosta kiirusega kuni 80 km/h. Loe edasi ...
2. nädal
[muuda lähteteksti]
Menandros (vanakreeka keeles Μένανδρος, ladinapäraselt Menander; 342/341 eKr – 291/290 eKr) oli vanakreeka näitekirjanik, Ateena uue komöödia tuntuim esindaja. Ta kirjutas üle saja komöödia ja võitis lenaiade festivalil 8 korral auhinna. Ei ole teada, kui mitu korda ta võitis linnadionüüsiate festivalil.
Menandros oli peripateetik Theophrastose sõber ja võib-olla ka õpilane, ta sai hästi läbi Ateena diktaatori Phaleroni Demetriosega ja teenis efeebina koos Epikurosega. Alkiphron jutustab, kuidas Egiptuse valitseja Ptolemaios I Soter hindas Menandrost nii väga, et kutsus ta oma õukonda, ent poeet olevat eelistanud oma elamist Pireuses ning hetääri Glykera seltskonda.
Menandros oli antiikajal menukas autor, ent tema teosed läksid keskajal kaotsi ning tänapäeval on need tuntud peamiselt papüürustel säilinud katkenditena. Peaaegu tervikuna on meieni jõudnud ainult üks komöödia, "Dyskolos" ("Pahurdaja"). Loe edasi ...
3. nädal
[muuda lähteteksti]Prosopograafia on ajalooteaduse uurimismeetod, mis seisneb inimrühma biograafiliste andmete analüüsis. Prosopograafiale on iseloomulik, et uuritakse üksikisikutest moodustunud rühmi, mitte institutsioone ega üksikisikuid kõigi oma individuaalsete eripäradega.
Prosopograafia hakkas kujunema 19. sajandil ning laiemalt levima 1920. ja 1930. aastatel. Teise maailmasõja järel suurenes prosopograafia populaarsus veelgi, sellele aitasid kaasa arvutite areng ja uute uurimissuundade esilekerkimine. Tulemusena hakkasid ajaloolased üha rohkem uurima masse ja ühiskondlikke protsesse, mille jaoks prosopograafia osutub sageli sobivaimaks meetodiks.
Prosopograafiale on iseloomulik uuritava inimrühma kohta elulooliste andmete kogumine, küll aga võib erineda andmete süstematiseerimise viis. Prosopograafilised andmekogud võivad olla näiteks lühinarratiivid, relatsioonilised andmekogud või mitmesuguste keerulisemate mudelite abil kujundatud kogud. Andmete analüüs võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne ning ühe analüüsi käigus võidakse vastuseid otsida mitmele küsimusele. Seetõttu on prosopograafia levinud mitmes ajalooteaduse harus. Loe edasi ...
4. nädal
[muuda lähteteksti]
Keila ajalugu ulatub 8 tuhande aasta taha, mil see ala merest kerkis. Keila asub Põhja-Eesti lavamaal. Inimasustuse algus Keila jõe piirkonnas ulatub muinasaega, kuid kirjalikes allikates mainiti Keilat esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. aastal.
Keila oli hiliskeskaegses Eestis üks 15 linnaprivileegideta alevist. Selliste alevite elanikke arvavad aga ajaloolased keskaja linnaelanikkonna hulka. Liivi sõjas alev hävis ja Keilasse jäi vaid kirikuküla.
1925. aastal sai Keila alevi õigused. 19. aprillil 1938 võeti Eestis vastu uus linnaseadus, millega muudeti linnadeks kõik Eesti alevid peale Võõpsu ja Keilast sai kolmanda astme linn, kuna siin oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt 1. mai 1938 seisuga 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus 13. mail 1938.
Aastatel 1950–1962 oli Keila linn Keila rajooni (tänapäeva Harju maakonna lääneosa) keskus. Aastatel 1992–2017 asus Keilas Keila valla keskus, ehkki Keila linn ise Keila valda ei kuulunud. Loe edasi ...
5. nädal
[muuda lähteteksti]
Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).
Kaljumänd on pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas mäestikukliimas võib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastarõngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljumännist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes.
Kaljumänd kasvab mägede nii madalatel kui kõrgetel nõlvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava liigina suudab ta tõusta Põhja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri kõrgusele.
Kaljumänd pole Eestis levinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma -34...-40 °C. Tema kasvatamist piirab männi-koorepõletik. Üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab mõnel aastal rikkalikult käbisid. Loe edasi ...