Vikipeedia:Nädala artiklid 2025

Nädala artiklid
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2025. aasta nädala artiklid.

1. nädal

Tore nulg (Abies magnifica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Ta on hõbenulu lähedane sugulane. Tore nulg kasvab Põhja-Ameerika lääneosa mägedes parasvöötme kliimas. Puit on kerge ja pehme, kuid nulu kohta vastupidav. Et toreda nulu võra on hõbedane, kasvatatakse teda ka jõulupuuks.

Tore nulg kasvab looduslikult tavaliselt 20–40, harva kuni 60 m kõrguseks. Tüve läbimõõt küündib soodsates oludes 2,6 meetrini. Puude eluiga võib ületada 600 aastat. Tore nulg moodustab tihti puhaspuistuid või on domineeriv puuliik okaspuusegametsas.

Kuna käbid valmivad üldjuhul vaid puu tipuosas, siis igasugused tipuosa kahjustused vähendavad oluliselt käbide arvu. Eriti sagedasti esineb selliseid kahjustusi vanadel puudel. Seemnete idanevus on tavaliselt madal, alla 40%, kuid selle kompenseerib seemnete suur hulk. Erakordselt heal seemneaastal võivad puud toota 1,4 miljonit seemet hektari kohta, tavalisel seemneaastal on see umbes kümme korda väiksem. Väga head seemneaastad esinevad 1–4 aasta järel. Seemnete eraldumine koos käbide lagunemisega algab septembri lõpust oktoobri keskpaigani ja neid levitab peamiselt tuul, kandes nad tavaliselt kaugusele, mis on 1½–2 korda suurem puu kõrgusest. Loe edasi ...

2. nädal

Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist.

Kolvikesed toimivad paremini hea valgustatuse korral, sest neil on suhteliselt väike valgustundlikkus. Nad tagavad ka kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. Värvuste nägemist võimaldavad kolvikesed sellepärast, et enamasti esineb vähemalt kaht tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Samuti saab kolvikeste abil tajuda peenemaid üksikasju ja kiiremaid muutusi, sest kolvikeste reaktsiooniaeg on lühem kui kepikestel.

Inimestel on tavaliselt kolme liiki kolvikesed, mis reageerivad värvustele erinevalt. Seda nimetatakse kolmevärvinägemiseks ehk trikromaasiaks. On teateid inimestest, kellel on nelja tüüpi kolvikesi, nii et neil on neljavärvinägemine ehk tetrakromaasia. 10% meestel ja 50% naistel arvatakse olevat ka oranži värvi suhtes tundlikud kolvikesed. Tetrakromaasiat ja isegi pentakromaasiat ehk viievärvinägemist on teada lindudel, roomajatel ja kaladel. Loe edasi ...

3. nädal

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harjumaa lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas. Keila idapiir kulgeb valdavalt mööda Keila jõge.

Keila pindala on 11,25 km² ja elanike arv 2024. aasta alguse seisuga oli 10 964. Linn on elanike arvult Harju maakonnas Tallinna ja Maardu järel kolmas.

Keilat esmamainiti (Keikæl) kirjalikes allikates 1241. aastal 10 adramaa suuruse külana. Hiliskeskaegses Eestis oli Keila üks 15 alevist. Liivi sõja ajal sai Keila rängalt kannatada ja pärast sõda jäi sinna vaid kirikuküla. 1925. aastal sai Keilast alev ja 1. mail 1938 kolmanda astme linn.

Linna läbib elektrifitseeritud Tallinna–Keila raudteeliin, mis hargneb seal Paldiski ja Turba liinideks. Raudteejaam ise pärineb 1870. aastast ja see on olnud linna arengus oluline.

1950. aastal moodustati Eestis senise 13 maakonna asemele 39 rajooni, sealhulgas Keila rajoon. Hoogsalt hakati rajoonikeskuseks saanud väikelinnadesse ehitama halduskeskusi. Iseloomulik oli hoonete ehitamine korduvkasutusega projektide järgi. Näiteks Keila kultuurimaja on Arnold Matteuse Antsla kultuurimaja kordus. Keila rajoon ühendati 1962. aastal Harju rajooniga. Loe edasi ...

4. nädal

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala. Mitme tarandiga kalmetes on need ehitatud üksteise külge.

Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Välisserv püüti laduda sirgena ning tarandi sisemus täideti kivide ja mullaga. Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini.

Tarandkalmeid rajati alates 8. sajandist eKr ja viimased järelmatused on dateeritud vahemikku (7.) 8.–11. (12.) sajand pKr.

Tarandkalmeid ehitati Eestis, Edela-Soomes, Põhja- ja Lääne-Lätis, Loode-Venemaal ja Kesk-Rootsi idaosas. Valter Langi arvates märgib tüüpiliste tarandkalmete ja neile iseloomulike hauapanuste levik läänemeresoome algkeele hilise vormi Põhja-Eestist lähtunud ekspansiooni.

Neid rajanud kollektiivid polnud suuremad tavalisest perest ja sageli ei maetud neisse ka kõiki selle kollektiivi liikmeid. Loe edasi ...

5. nädal

Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka alamperekonda Strobus.

Vahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.

Siberi seedermänni venekeelse nime "siberi seeder" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.

Siberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil. Seda pole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ning Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab ta meil hästi, kuid mullastiku suhtes on nõudlik. Ta eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid. Loe edasi ...

6. nädal

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.

Roomlased panid sellele nime oma peajumala Jupiteri järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri tähesuurus olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.

Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. (Opositsiooni ajal võib Marss paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum, kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi tahke pind. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik sferoid. Jupiteri välimine atmosfäär on silmanähtavalt jaotunud vastavalt laiuskraadidele eri kihtideks, mille piirialadel esineb turbulentsi ja torme. Loe edasi ...

7. nädal

Valgjärv, ka Koorküla Valgjärv on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest. Valgjärv on oma kuni 26,8 m sügavusega Eesti järvedest üks sügavamaid. Järves asub kunagine Koorküla Valgjärve järveasula.

Valgjärv asub Jeti külas Koorkülast 3 km lõunas Tõrva–Härgmäe tee ääres Läti piiri lähedal. Ümbruskonda iseloomustab järvederikas künklik moreenmaastik, kus Valgjärv on Koorküla järvestiku suurim järv.

Valgjärvest põhja ja läände jäävad haritavad põllumaad, mujalt ümbritseb seda mets. Põhjakaldal on vanade kaskede allee. Kaldad on enamasti järsud, tihti liivased või kruusased. Vaid läänekallas, kus on asub lai poolsaar, on laugem ja mudasem. Kaldajoon on tugevalt liigestunud ja 3680 m pikk.

Valgjärve pindala on 44,3 ha, pikkus 1270 m ja laius 620 m. Keskmine sügavus on 8,5 m, suurim sügavus 26,8 m, olles sellega sügavuselt Eesti 7. järv. Põhjareljeef on väga muutlik, näiteks läänekalda poolsaarelt algab veealune seljandik, mida on kutsutud mõisa asemeks ja mille peal on 2–4 m, järve keskel kohati vaid 1–2 m vett. Sügavamad paigad on järve kirde- ja lõunaosas. Põhi on enamasti kõva ja liivane. Loe edasi ...

8. nädal

Lilly (Caroline Auguste Bertha) Walther (Valter) (11. juuli 1866 Kaiu, Harjumaa – 8. september 1946 Tšernuška, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli baltisaksa tarbe- ja maalikunstnik ning restauraator.

Walther õppis Pärnu linna kõrgemas tütarlastekoolis ja Peterburis Stieglitzi kunstikoolis. Ta täiendas end 1896–1897 Prantsusmaal Sèvresi portselanivabrikus ja 1903. aastast Tallinnas Ants Laikmaa joonistuskursustel.

Ta lõi lille- ja maastikupilte, natüürmorte ja portreid (nii õlimaale kui ka akvarelle). Kunstniku karakteritabamisoskus avaldus eelkõige lapsi kujutavates joonistustes ning eesti taluinimeste portreedes. Ta viljeles ka keraamikat ning naha- ja tekstiilikunsti, osales 1905. aastal Tallinnas Kluge & Ströhmi raamatukaupluse kunstisalongi kujundamises. Walther oli esimesi Eesti maalirestauraatoreid, ta kasutas M. Doeneri maaliennistustehnoloogiat (vaha-vaigu meetod). Ta korrastas 1934. aastal Mustpeade Vennaskonna maalikogu, ennistas 1940–1941 Niguliste kiriku Antoniuse altari ning pärast Tartu pommitamist 1943. aastal Tartu Kunstimuuseumi maale.

9. nädal

Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.

Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyushul ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ning teine Hokkaidol 60–800 m kõrgusel ja Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna.

Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langeb temperatuur Hokkaido asurkonna levilas kuni −16 °C-ni, Honshūl kuni −15 °C-ni. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.

Mändi kasutatakse haljastuses ja bonsaina.

Jaapani mänd paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad. Loe edasi ...

10. nädal

Koroonapandeemia Eestis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti leviva SARS-CoV-2 koroonaviiruse põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.

Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. 11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks. Samal päeval tuvastati Eestis 4 uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni. 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu tõusmisest 27-ni ja haiguse kohalikust levikust. Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord. 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.

Alguses levis viirus kõige jõudsamalt Saaremaal, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi Powervolley Milano kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis. Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute arvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest. Hiljem on haigestumine levinud rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi ...

11. nädal

Liivlased (liivi keeles līvlizt, läti keeles līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Lätis Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid.

Liivlaste väljakujunemine paigutatakse noorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2017. aastal oli Lätis end liivlasteks pidavaid inimesi 16, Eestis 85 ja Venemaal 7. Grizelda Kristiņ, kes oli viimane liivi keelt emakeelena kõneleja, suri 2013. aastal Kanadas.

Arheoloogilistele leidudele toetudes nähakse hilisematest kirjalikest allikatest tuntud liivlastega asustatud alade elanikel ja kultuuril erinevaid algupärasid. Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Metsepole piirkonna liivlasi peetakse kõige tõenäolisemalt juba pikemat aega Vidzeme loodeosa asustanud läänemeresoomlaste järeltulijaiks, kelle materiaalses kultuuris leidub ühisjooni Sakala alade ja latgaliseerumise-eelse Vidzeme põhjaosa läänemeresoome rahvastikuga. Loe edasi ...

12. nädal

Árpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9. ja 10. sajandi vahetusel. Ta oli kas ungarlaste püha valitseja ehk kende või nende sõjaline juht ehk gyula.

Kuna allikad räägivad üksteisele vastu, ei ole ajaloolaste seas tema elu üksikasjades üksmeelt. Vaatamata sellele kutsuvad paljud ungarlased teda oma riigi rajajaks ja mõned hilisemad kroonikad on rõhutanud tema kõige silmapaistvamat rolli Pannoonia madaliku hõivamisel. Temast põlvnev Árpádi dünastia valitses Ungari kuningriiki aastani 1301.

Árpádi isa Álmosit mainitakse kõigis Ungari kroonikates madjarite hõimuliidu esimese juhina. Ajaloolase Gyula Kristó järgi sündis Árpád aasta 845 paiku. Tema nimi tuleneb ungari sõnast "oder" (árpa).

Árpádi nimi on tundmatu kõigis Ida-Frangi riigis kirja pandud allikates; Ida-Frangi riik oli 9. ja 10. sajandi vahetusel üks Pannoonia madaliku suurimaid jõude. Need allikad mainivad vaid teist ungarlaste juhti Kurszáni. Kristó oletab, et Kurszán pidi olema ungarlaste vägesid juhtiv gyula ja Árpád oli oma isa järglasena püha kende. Sellele vastanduvas teoorias kirjutab Rumeenia ajaloolane Curta, et Kurszán oli kende ja Árpád gyula ning viimane sai Kurszáni järglaseks selle tiitli kandjana alles siis, kui baierlased Kurszáni aastal 902 või 904 tapsid. Loe edasi ...

13. nädal

Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu sai nime esmaavastaja, šoti botaaniku John Fraseri (1750–1811) järgi.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrgeks ja tüve läbimõõt on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat.

Fraseri nulu levila asub Põhja-Ameerika idaosas Apalatšide lõunaosas 1372–2037 m kõrgusel üle merepinna. Hajus levila jääb Põhja-Carolinasse, Tennesseesse ja Virginiasse.

Fraseri nulg toodi Euroopasse 1811. aastal. Meile jõudis ta 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil parkides ilupuuna, metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hästi aklimatiseerunud, mida näitavad rikkalik käbikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. Käbid kasvavad tal alumistelgi okstel, mida üldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil üsna külmakindel, taludes külma kuni -29...-34 °C, mistõttu kannatab ainult karmidel talvedel. Varju talub ta samuti küllalt hästi. Loe edasi ...

14. nädal

Ravimiarendus ehk ravimite väljatöötamine on toimingute kogum, mille eesmärk on uute ravimite turuletoomine. Mõiste ingliskeelne vaste drug development kajastab vaid seda, mis järgneb ravimikandidaatide tuvastamisele ja optimeerimisele ravimiavastuse ja/või ravimidisaini käigus. Eesti keele ruumis võib ravimiarendus hõlmata ka ravimi keemilise struktuuri plaanimist, lähtudes ühendi toimest ja ohutusest.

Uute ravimite ohutuse tagamiseks on oluline, et ravimiarendus toimuks vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedi- ja eetikanõuetele, kus ravim peab läbima nii eelkliinilised kui ka kliinilised uuringud. Ravimiarenduse seisukohalt on tähtsad nii teaduslik innovatiivsus, intellektuaalomand kui ka majanduslikud aspektid. Tänapäeval kulgeb see protsess sageli ülikoolide ja erasektori koostööna, kus farmaatsiatööstuse roll on eriti oluline ravimiarenduse viimastes etappides.

2011. aastal ilmunud uuringu andmetel kestab keskmise ravimikandidaadi teekond laborist apteeki 15 aastat ja selleks kulub ligi 1 miljard USA dollarit. Samas oleneb ravimiarenduse edukus haiguse tüübist, bioloogilise sihtmärgi tüübist ja ravimi enda liigitusest (nt kas tegu on väikese molekuli, antikeha või geeniravimiga). Loe edasi ...

15. nädal

Uurdekivi on eelkõige Põhjamaades levinud muistne kivi, millesse on uuristatud üks või mitu 50–100 cm pikkust siledapõhjalist süvendit. Uurete laius on paar sentimeetrit. Soomest leitud kivide uurded on olnud maksimaalselt 5 cm sügavused. Põhjamaades on kive nimetatud mõõgaterituskivideks.

Uurded on keskel laiemad ja sügavamad kui äärtes. Mõnikord esineb uuretega koos lamedaid ja siledaid hõõrdunud pindu.

Kõige rohkem uuretega kive on Ojamaal. Suhteliselt palju on neid ka mujal Lõuna-Rootsis. Kive leidub ka Lõuna-Norras ning Taanis Sjællandi ja Bornholmi saarel. Soomes on mõõgaterituskive leitud eranditult Kanta-Hämest, seega üldse mitte rannikult, kus naabermaade mõju kõige suurem on olnud. Soomest on leitud 6 kivi ja neistki üks ei pruugi sama tüüpi kivi olla. Seevastu Ojamaalt on leitud üle kahe tuhande mõõgaterituskivi.

Nii Ojamaa kui ka Häme kivid asuvad veekogude lähedal. Soome kivid paiknevad siseveekogude ääres, Ojamaal aga mere ääres kunagisel veepiiril, allikate, ojade või jõgede kallastel või lausa rannaäärses vees. Loe edasi ...

16. nädal

1992. aasta Riigikogu valimised olid Riigikogu seitsmenda koosseisu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Samal päeval toimus ka 1992. aasta presidendivalimiste esimene voor. Tegu oli esimeste Riigikogu valimistega pärast Eesti taasiseseisvumist.

Kuigi Eesti põhiseaduse järgi valitakse Riigikogu neljaks aastaks, siis 1992. aastal valiti see vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele erandkorras vaid kolmeks aastaks.

Valimised võitis valimisliit Isamaa (pildil esinumber Mart Laar), saades 22% häältest ja 29 kohta Riigikogus. Teiseks tuli valimisliit Kindel Kodu, kogudes 13,6% häältest ja kolmanda koha saavutas valimisliit Rahvarinne, mis kogus 12,3% häältest. Kindel Kodu ja Rahvarinne said Riigikogus vastavalt 17 ja 15 kohta. Lisaks pääsesid Riigikokku veel neli nimekirja: Mõõdukad (9,7%, 12 kohta), ERSP (8,8%, 10), Kuningriiklased (7,1%, 8) ja Eesti Kodanik (6,9%, 8). Riigikokku pääsesid ka isikumandaadi saanud Rein Järlik ja Tiit Made, kuigi nimekirjad, kus nad kandideerisid (vastavalt valimisliit Rohelised ja Eesti Ettevõtjate Erakond), valimiskünnist ei ületanud. Loe edasi ...

17. nädal

Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Õilis nulg on nulgude kohta pikaealine, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana.

Puu on üsna kõrge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m kõrgeks. Võra on väga korrapärane, koonusjas-kuhikjas ja ulatub vanadelgi puudel maapinnani. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas rõmeline korp.

Juurestik on maapinna lähedal, mistõttu tuulele avatud kasvukohtades võib esineda tormiheidet. Mükoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme.

Okkad on 2–4 cm pikad, tipus sälguga, all on kaks valget õhulõheriba. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt. Kõik okkad käänduvad alusel, nii et õhulõheribad jäävad allapoole. Loe edasi ...

18. nädal

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Kuus looduses esinevat väärisgaasi on heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe) ja radoon (Rn). Kõiki neid leidub vähesel määral Maa atmosfääris ja heelium on universumis levikult teine element. Aastal 2002 avastasid teadlased sünteetilise väärisgaasi oganessooni, mille füüsikalisi ega keemilisi omadusi pole võimalik otseselt määrata väga lühikese poolestusaja (0,89 ms) tõttu.

Väärisgaasid kuuluvad keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Looduslikud väärisgaasid on tüüpiliselt väga madala reaktsioonivõimega, välja arvatud ekstreemsetes tingimustes. Inertsuse tõttu saab neid kasutada keskkondades, kus soovitakse vältida keemilist reaktsiooni. Loe edasi ...

19. nädal

Anrepi lõvi on 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile (1760–1807) 1844. aastal püstitatud mälestusmärk, mis koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust, mille autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch.

Anrepi lõvi asub Tarvastu vallas Kärstna mõisa keskusest poolteist kilomeetrit läänes Kärstna kabelimäel ja selle geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 33″ N, 25° 47′ 4″ E.

Mälestusmärgi lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (1796–1860).

Lõvikuju on valatud Berliini kuninglikus valukojas. Münsteris ja Lübeckis on säilinud sellega identsed lõvimonumendid. Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla. Loe edasi ...

20. nädal

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919. aasta oktoobris ja novembris Eesti Vabadussõja ajal toimunud Eesti Rahvaväe 1. diviisi pealetung Krasnaja Gorka kindluse vallutamiseks Punaarmee 6. diviisi käest.

Operatsiooni eesmärk oli katta Loodearmee põhjatiiba, samas loodeti Krasnaja Gorka suurtükkide abil hävitada Balti laevastik, et ei punane ega valge Venemaa saaks seda tulevikus Eesti vastu kasutada. See Eesti Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka juhtimisel toimunud operatsioon kukkus aga läbi.

Eesti väekoondis, mis toodi kohale sõjalaevadel, oli liiga nõrgalt varustatud suurtükiväega vastase kindlustatud kaitsepositsioonide edukaks ründamiseks. Maaväe tegevust toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, sealhulgas monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest. Kõik see ei kõigutanud aga fordi vastupanu ja Krasnaja Gorka jäigi vallutamata. Loe edasi ...

21. nädal

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on männiliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu.

Eurooplastest avastas liigi šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik David Douglas, kelle järgi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. aastal.

Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m³/ha raievanusega 50–80 aastat.

Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkõige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia). Loe edasi ...

22. nädal

Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, väikseim Fööniksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km lõunakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km läänes, Manra saarest 100 km põhjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Birnie kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid täisminutiteni ümardatuna on 3°35'S, 171°31'W.

Saare pindala on 0,72 km².

Saar on madal ja halvasti nähtav. Sellepärast laevad seda enamasti väldivad, et mitte karile joosta.

Saare edelaosas paiknevas vaos on soolase veega järv, mis on laguuni jäänus. Kuigi järve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ära. Järve sügavuseks on mõõdetud kuni 1,8 m.

Birnie saare avastas 1823 laeva "Sydney Packet" meeskond kapten Emmetti või Emmenti juhtimisel. Ta sai nime Londoni ettevõtte Alexander Birnie & Co. või selle omaniku Alexander Birnie järgi, kellele laev kuulus. On oletatud ka, et saar on nimetatud inglise ärimehe ja riigitegelase Richard Birnie järgi. Sama laeva meeskond avastas 1823 ka Manra saare. Loe edasi ...

23. nädal

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki läänemeresoome rahvaid või laiemalt isegi kõiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris.

Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113. aasta paiku koostatud Nestori kroonikas). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "De origine actibusque Getarum" ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga Riho Grünthali seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...

24. nädal

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini.

Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, ja peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda.

Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ning asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ja nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. Loe edasi ...

25. nädal

Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m kõrguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. Tüvi on sageli lühike ja vonklev, selle läbimõõt on kuni 1,5 m.

Võra on noorel puul ümar ja põõsakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu võra läbimõõt võib ulatuda 40–60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakaspruun kuni oranžikas, mustade vöötidega, sügavrõmeline.

Okkad on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad võrsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanustel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1½–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama täiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on kõik juveniilsed okkad välja langenud. Kuid vanadelgi puudel võib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, näiteks võrse murdmise järel. Loe edasi ...

26. nädal

Carlo Gesualdo (täisnimi Don Carlo Gesualdo, Principe di Venosa; 8. märts 1566 (mõnedel andmetel vahemikus 1560–1562) – 8. september 1613) oli Itaalia aadlik – Venosa vürst ja Conza krahv, lautomängija ja helilooja. Hilisrenessansi heliloojana on ta eelkõige tuntud oma ekspressiivsete madrigalide ja vaimuliku muusika järgi.

Kuna Gesualdo oli troonipärija, pidi ta varakult abielluma. Ta pandi paari oma täditütre Donna Maria d’Avalosega, kes oli 26-aastaseks saades juba kahel korral lesestunud.

Kuid peagi tekkis Donna Marial armuafäär Andria hertsogi Don Fabrizio Carafaga. 15. oktoobri õhtul 1590 läks Don Carlo jahile ja lubas tagasi tulla järgmisel päeval. Donna Maria kutsus hertsogi enda juurde lossi. Jahilkäik oli aga Don Carlo pettemanööver ja ta pöördus öösel lossi tagasi. Ta tabas armastajad otse magamistoas ja mõrvas nad mõõgatorgetega. Loe edasi ...

27. nädal

Verkiai mõis (leedu keeles Verkių dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses Verkiai vallas Verkiai linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Žalioji väljak 2A.

Praegune mõisahoone rajati 19. sajandi keskpaigas. Pärast Teist maailmasõda on seal asunud Leedu Teaduste Akadeemia ja LTA botaanikainstituut.

Verkiai piirkond on seotud nii Vilniuse asutamise kui ka Radziwillide suguvõsa tekke kohta käivate legendidega. Sealset mõisa on mainitud esimest korda 1387. aastal. Juba toona oli seal ka puidust häärber. Verkiais oli ka paganlik tempel ja matmispaik. Algselt kuulus mõis Leedu suurvürstidele.

Jogaila andis ristiusu vastuvõtmisel mõisa Vilniuse piiskoppide lauamõisaks; Verkiai kujunes ka piiskoppide suveresidentsiks. Sealses lossis võõrustati ka Władysław IV Wazat. 1648. aastal toimus mõisa juures Verkiai lahing, kus Juri Dolgoruki juhitud Vene väed purustasid poolakate väesalga. Tõenäoliselt hävis toona ka loss. Loe edasi ...

28. nädal

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (27. mai 1794 Sangaste mõis – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (1854–1861), Poola asekuningas (1863–1874), kindralfeldmarssal (1865) ning Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Beļava ja Sangaste mõisniku Friedrich Georg von Bergi ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander. Friedrich Wilhelmi ja tema vendade koduõpetaja oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.

1810. aastal astus Berg Tartu Ülikooli. Kui Napoleon I tungis 1812 Venemaale, lahkus Berg ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalaväepolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. Tänu haridusele ja keeleoskusele viidi Berg peatselt korpuse kortermeistri teenistusse staabitööle. Augustis ülendati Berg alamporutšikuks ja viidi üle Tema Keiserliku Kõrgeaususe kaaskonna kortermeistri osakonda. Loe edasi ...

29. nädal

Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti teda ohtelise männi teisendiks.

Igimännile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes mägedes. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetõttu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk, mille juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.

Igimänd on väga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve läbimõõt oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m kõrge. Võra on ümar või ebakorrapärane, kõrgel mägedes tihti looklev. Tüve koor on punakaspruun, õhuke ja rõmeline. Oksad on tihti väändunud. Loe edasi ...

30. nädal

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Naan oli Eesti nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja (1966–1989), publitsist ja teadusadministraator, tema sulest ilmus rohkesti irriteerivaid publitsistlikke artikleid ja esseid. Teadusjuhina toetas ta uue observatooriumi ehitamist Tõraveres ja küberneetika arendamist Tallinnas. Aastatel 1958–1961 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegelik juht. Kokku oli Naan teaduste akadeemia presiidiumi liikmeks 32 aastat.

Aastatel 1960–1964 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja 1951–1963 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik. Naani on peetud ka üheks Eesti ajaloo stalinistliku käsitluse loojaks.

Teadusfilosoofina arendas Naan dialektilis-natuurfilosoofilisi vaateid kosmose ehitusest ja rakendas küberneetika ideid ühiskonna seoste nägemisel. Idealistliku (tomistliku) filosoofia ja religiooni kriitikas kasutas ta loodusteaduslikku argumentatsiooni. Norbert Wieneri vaadete vahendaja, globaalprobleemide käsitleja ja publitsistina avaldas ta märgatavat mõju Eesti 1960.–1970. aastate mõttekultuurile. Loe edasi ...

31. nädal

Proteoom on teatud liigis, isendis või muus füsioloogilises tervikus esindatud valkude kogum. Näiteks võib rääkida inimese proteoomist, inimese maksa proteoomist või patsiendi kopsuvähi metastaasi proteoomist. Proteoom on olemuslikult muutlik, näiteks võib koes leiduvate valkude koosseis ja/või pöörduvate biokeemiliste modifikatsioonide valim muutuda, olenevalt organismi vanusest või tervislikust seisundist.

Proteoomi uuringud on olulised nii rakendusteaduse (näiteks haiguste diagnoosimine ja ravi) kui baasteaduse seisukohalt (näiteks evolutsionaarsete ja arengubioloogiliste mehhanismide kindlakstegemine).

Mõiste autoriks peetakse Marc Wilkinsit, kes tutvustas seda esimest korda avalikult 1994. aastal. Trükis ilmus see esimest korda 1995. aastal osana Wilkinsi doktoritööst. Loe edasi ...

32. nädal

EVE Online'i logo

B-R5RB lahing või B-R5RB veresaun (inglise keeles Battle of B-R5RB / Bloodbath of B-R5RB) oli virtuaalne lahing MMORPG arvutimängus "EVE Online" ja arvatavasti seni suurima osavõtjate arvuga virtuaalne mängijatevaheline lahing ajaloos.

Clusterfucki & Halloweeni Koalitsioonide (CFC/RUS) ja N3 & Pandemic Legioni (N3/PL allianss) vaheline lahing kestis 22 tundi ning selles osales 7548 mängijat. Lahingu tagajärjel tekkinud kahju hinnati mänguvaluutas üle 11 triljoni ISK-i, mis on umbes 300–330 tuhat USA dollarit.

Lahing oli osa suuremast konfliktist, mis on tuntud Halloweeni sõjana ja algas, kui B-R5RB päikesesüsteemi – N3/PL koalitsiooni sõjaliste operatsioonide lähteala – eest vastutav mängija unustas sooritada päikesesüsteemi jätkuvaks kontrollimiseks vajaliku mängusisese hooldusmakse, põhjustades sellega olukorra, mis muutis süsteemi kõigile mängijatele hõivatavaks. Kuna tegu oli strateegiliselt tähtsa kohaga, alustas CFC/RUS koalitsiooni juhtkond kiirrünnakut süsteemi vallutamiseks ja N3/PL püüdis koondada vägesid selle kaitseks. Üsna pea puhkes massiivne lahing ja ühtlasi algasid lähemates süsteemides mitu väiksemat lahingut, mille eesmärk oli pidada kinni pealahingusse saabuvaid vägesid. Lahing lõppes CFC/RUS-i ülekaaluka võiduga: vallutati B-R5RB süsteem ja N3/PL-i vägedele põhjustati raskeid kaotusi. Lahingu käigus hävis 576 lipulaeva, sh 75 titaani (suurimad mängijatele saadaval olevatest kosmoselaevadest) ja tuhandeid väiksemaid kosmoselaevu. Loe edasi ...

33. nädal

Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tüves sisalduva magusa vaigu järgi, mida indiaanlased kasutasid köha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumänni šoti botaanik David Douglas 1826. aastal Oregoni territooriumilt.

Suhkrumänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m kõrguseks. Maksimaalne registreeritud kõrgus on 81,7 m, olles sellega männi perekonna kõige kõrgem esindaja. Suhkrumänni käbid on okaspuude seas kõige suuremad, 25–50 cm pikad, sümmeetrilised, silinderjad, veidi kaardus, vaigused ja läikivalt kollakaspruunid.

Suhkrumänni levila asub Põhja-Ameerika lääneosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m kõrgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad mäenõlvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ...

34. nädal

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Alguurali keelt räägiti kusagil Uurali mäestiku läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku Volga jõe vesikonnas Uuralitest Euroopa poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis Siberisse. Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr samojeedi ja soomeugri algkeeleks. Uurali algkeele laialilevimist on seostatud tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (umbes 3900–3500 aastat eKr). Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist lääne-, kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).

On oletusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri, altai ja/või indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad, kuid taolised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud. Loe edasi ...

35. nädal

Lõõdla järv (ka Leedla järv, Lõõdva järv, Leedva järv) on järv Võrumaal Võru vallas. Tegu on tüüpilise orujärvega, mille pindala on 98,7 ha ja pikkus 3,75 km. Selle sügavaim punkt on 8 m allpool veepinda, keskmine sügavus on 3,9 m.

Järv paikneb Otepää kõrgustiku kaguosas loode-kagusuunalises Urvaste ürgorus, kus asub ka Lõõdlast loodesse jääv Uhtjärv. Järve kaitseks on moodustatud Lõõdla järve hoiuala.

Kujult on järv pikk (3,75 km) ja kitsas (keskmiselt 285 m), olles lähedal asuvast Uhtjärvest siiski pisut laiem. Lõõdla nõgu on rennikujuline, võrdlemisi vahelduva põhjareljeefiga. Järve keskel asub väike Mususaar. Põhjakaldas asetseb väike laht, mida on kutsutud Abajaks. Järve loodepoolset osa on nimetatud Luhaotsaks (ka Luhaotsa järv), kaguosa Haavajärveks. Keskkoht on madal ja väga kõva põhjaga. Järve põhi on peamiselt kaetud mudakihiga, mis pole eriti sügav (keskmiselt umbes 3 dm). Kallaste lähistel on see ka osalt liivane ja kohati, näiteks järve loodeosas, leidub põhjas suuri kive. Järve sügavaim punkt on 8 m allpool veepinda, keskmine sügavus on 3,9 m. Loe edasi ...

36. nädal

Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus tänapäeva Jõgevamaal praeguse Laiusevälja küla maa-alal.

Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja toimis Kursi linnuse abilinnusena.

Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704. Pärast Põhjasõda jäi linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.

Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud ehitismälestiseks. Loe edasi ...

37. nädal

Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab tavaliselt 24–30 m kõrgeks, suurimaks kõrguseks on mõõdetud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat.

Võra on tihe ja kooniline. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,17–1,35 m. Võra on väga iseloomulik: oksad on rõhtsad ja sellelt ripuvad alla võrsed, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline võra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1½–2 m kõrged, noorematel paiknevad võrsed rõhtsalt ja üsna hõredalt. Võra on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.

DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega võrreldes basaalne liik ehk teisisõnu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes välja Põhja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele. Loe edasi ...

38. nädal

Villa Tammekann on Tartus Tähtvere linnaosas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 6 asuv elumaja, mille projekteeris 1932. aastal Soome arhitekt Alvar Aalto Tartu Ülikooli geograafiaprofessori August Tammekannu ja tema perekonna jaoks.

Hoone ehitust alustati 1932. aastal, kuid majanduslike olude sunnil osalt muudetud ja lihtsustatud kujul. Tammekannude pere kolis pooleldi valminud majja 1933. aastal ja elas seal 1940. aasta juulini, mil põgeneti Soome. Nõukogude võimu perioodil maja riigistati ja seda ehitati märkimisväärselt ümber, nii et ühepereelamust sai kortermaja. Eesti iseseisvuse taastamise järel said villa tagasi Tammekannu lapsed, kes müüsid selle 1998. aastal Turu Ülikooli Sihtasutusele. Aalto algprojekti järgides renoveeriti villat vahemikus 1998–2000 ning nüüd tegutseb seal Turu ja Tartu Ülikooli koostööprojektina tegutsev Granö keskus. Loe edasi ...

39. nädal

Vohilaid on umbes 4 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgus.

Vohilaid on pindala järgi 16. Eesti saar. Hiiu maakonnas on suuremad ainult Hiiumaa ja Kassari. Vohilaid on Eesti suurim laiu-nimeline saar.

Vohilaid jääb Vahtrepa küla maa-alale.

Vohilaidu eraldab Hiiumaast madal väin, mille suurim sügavus on keskmise veetaseme korral 4 dm. Seetõttu saab saarele sõita maastiku- ja veoautodega.

Vohilaiu loomastik erineb Hiiumaa omast vähe, sest saartevahelist kitsast ja madalat väina on loomadel lihtne ületada.

Vohilaiu nimi tuleb Paul Ariste järgi soomekeelsest sõnast vuohi ('kits'). 1586 mainiti saart nime all Killingeholm (rootsi keeles '(kitse)tallesaar'). Teise versiooni kohaselt tuleb nimi sõnast "vaht" (vahipaik), nagu Vahtrepa küla. Loe edasi ...

40. nädal

Paide piiramine toimus 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.

16. detsembril 1572 suundusid Rootsi väed Claes Åkesson Totti juhtimisel Tallinnast ringiga läbi Märjamaa ja Viljandi Põltsamaad piirama. Kaks kartauni koos püssirohuga otsustati saata otse läbi Paide. Sinna nad küll ei jõudnud, saabudes alles jõulupühadeks Uuemõisa.

Samal ajal oli Liivimaale saabunud Ivan IV koos oma kahe poja ja suure sõjaväega. Tallinnas ja Paides paiknenud Rootsi väed seda ei teadnud. Rootslased olid veendunud, et tsaari väed ei julge maale tulla, kuna Liivimaal viibis parasjagu suur Rootsi kuninga vägi, mistõttu ei pandud rõhku maakuulamisele ega valvele.

Peagi oli Ivan IV oma vägedega Rakvere all, kuid sellest ei teadnud midagi Tott ega tallinlased. Paides teati moskoviitide kohalolekut, kuid arvati, et see on mõni väiksem salk, kes Uuemõisa suurtükke endale tahab saada. Paide linnuse asevalitseja Hans Boije otsustas seetõttu saata suurema osa linnuse garnisonist suurtükkidele vastu, jättes linnusesse umbes 50 sõjameest, kellele olid lisaks linnusesse pagenud talupojad. Loe edasi ...

41. nädal

Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on hobuse perekonda kuuluv liik.

Kõrbesebrad elavad Ida-Aafrikas Keenia ja Etioopia kuiva kliimaga aladel. Kõrbesebra on arvatud eriti ohustatud liikide hulka. Mõnekümne aastaga on tema arvukus vähenenud üle kahe korra ja praeguseks elab looduses paar tuhat isendit.

Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane. Teiste sebradega võrreldes on tema triibud peenemad ja tihedamad. Kõrbesebrad on rohusööjad ja suudavad ilma vett joomata mitu päeva hakkama saada. Erinevalt teistest hobuslastest ei moodusta kõrbesebrad püsivaid karju.

Kõrbesebra oli väidetavalt esimene sebra, kellega eurooplased kohtusid, nimelt olevat teda kasutatud Vana-Rooma tsirkuses. Järgmised andmed pärinevad 17. sajandist, mil Shewa kuningas olevat saatnud ühe sebra Türgi sultanile ja teise Hollandi Jakarta kubernerile. Aastal 1882 saatis hiljem Etioopia valitsejaks saanud Menelik II kõrbesebra kingituseks Prantsusmaa presidendile Jules Grévyle. Kui avastati, et sebra erineb juba varem tuttavatest lõuna pool elavatest sugulastest, saigi ta presidendi auks endale nime. Loe edasi ...

42. nädal

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis rööpmelaiusega 1520 mm ja kogupikkusega 211 km.

Olulise osa raudtee koormusest moodustavad Venemaalt Tallinna ja selle lähiümbruse sadamatesse (Muuga, Tallinna ja Paldiski sadamasse), samuti Sillamäe sadamasse, suunduvad kaubarongid.

Tavaliselt jagatakse 211 km pikkune Tallinna–Narva raudtee omakorda kaheks eraldi lõiguks: Tallinna–Tapa ja Tapa–Narva raudteeks.

3. augustil 1978 avati elektrifitseeritud raudtee Aegviiduni, mida mööda sõidavad Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Aegviidu.

Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustust ja linnaehitust Põhja-Eestis. Näiteks paisus Rakvere elanikkond raudtee ehitamise järel kiiresti ligikaudu kahekordseks.

Kõige suuremat mõju avaldas raudtee Tallinna majanduselule. Üksnes Tallinna väliskaubanduse käive suurenes 1870. aastail üle 50 korra. Kümne aasta jooksul pärast raudtee valmimist linna elanikkond sisuliselt kahekordistus. Loe edasi ...

43. nädal

Franz Joseph Haydn (31. märts 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin), rohkem tuntud kui Joseph Haydn, oli Austria helilooja, üks klassitsismiajastu viljakaimaid ja tähtsiamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.

Teda nimetatakse tihti sümfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende žanride arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus.

Haydn elas pea kogu elu Austrias ja töötas suurema osa oma karjäärist muusikuna jõukas Esterházy õukonnas. Vürsti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistõttu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn ise ütles ühes kirjas, et ta oli sunnitud olema originaalne. Oma surma ajal oli Haydn üks kuulsaimaid heliloojaid Euroopas.

Michael Haydn, keda Joseph heliloojana kõrgelt hindas, ja tenor Johann Evangelist Haydn olid Joseph Haydni vennad. Ta oli ka Wolfgang Amadeus Mozarti sõber ja ühe aasta Ludwig van Beethoveni õpetaja. Loe edasi ...

44. nädal

Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG telg on mudel, mis kirjeldab inimese reproduktiivsüsteemiga seotud hormoonide hierarhilist toimimist.

Hüpotalamuses toodetav hormoon GnRH aktiveerib ajuripatsis ehk hüpofüüsis hormoonide golliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni tootmist (viimaseid nimetatakse ka gonadotropiinideks), mis seejärel aktiveerivad sugunäärmetes ehk gonaadides (naistel munasarjad, meestel munandid) steroidhormoonide tootmist. HPG telje raames esineb ka nn biokeemilist tagasisidestatust – steroidhormoonid (nt östrogeenid, progesteroon ja androgeenid) mõjutavad omakorda hüpotalamuses GnRH tootmist. HPG telje toimimine on reproduktiivsüsteemi normaalse töö aluseks, eriti suguküpses eas: näiteks osalevad HPG telje hormoonid vahetult menstruaaltsükli ja spermatogeneesi reguleerimises.

HPG telg on üks mitmest hüpotalamusest lähtuvast hormoonide hierarhilise toime teljest. Loe edasi ...

45. nädal

Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab kuni 20, soodsates oludes kuni 28 m kõrguseks. Võra on korrapärane, tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul (4–6 m). Oksad on praktiliselt rõhtsad, ainult veidi allapoole suunduvad. Tüve läbimõõt on kuni 45, harva kuni 75 cm. Tüve koor on kahvatuhall, sile, suurte vaigumahutitega, vanas eas tekib nõrgalt rõmeline korp.

Euroopasse toodi palsamnulg 1697, Eestisse 19. sajandi esimesel poolel. Meie vanades parkides on palsamnulg siberi nulu järel levinuim nululiik, kasvades kohati kõrgemaks kui oma kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, näiteks Lasinurme pargis Lääne-Virumaal, Järvseljal, Taageperal ja Kuremaal. Palsamnulg on meil täiesti külmakindel, kuna talub külma -40...-46 °C. Loe edasi ...

46. nädal

Schweinfurdi roheline, kahjuritõrjevahendina ka Pariisi roheline on ere-smaragdroheline väga mürgine anorgaaniline värvipigment, koostiselt vask(II)atsetoarseniit Cu(CH₃COO)₂ · 3Cu(AsO₂)₂.

Laiatarbekaubana hakkas seda 1816 tootma Wilhelm Sattler Schweinfurdis vabrikus Farben und Bleiweiss. Selle järgi sai värv nimegi. Lühikese ajaga arendas Sattler selle moekaubaks ning värvi kasutati ta sära tõttu teatridekoratsioonide, peo- ja balliruumide kujundamisel, kangavärvina ballikleitidel, kunstlilledel ja tekstiilitrükivärvina mujal moes, vaipadel, tekstiilist seinakatetel ja eesriietel, isegi küünalde ja toiduvärvide koosseisus. Tapeetide trükkimisel rakendati seda esmakordselt 1822 ja roheline tapeet sai peagi väga nõutuks.

Et roheline värv võib põhjustada tervisehäireid, hakati oletama juba 1839. 1848 keelati esmakordselt otsesõnu Schweinfurdi rohelise kasutamine tapeetide trükkimisel. Eelkõige avaldus kahjulik mõju soojades ja niisketes ruumides, kus värv hakkas hallituse vms toimel lagunema ja arseen lendus.

Arseeni sisaldava värviga tapeetide mõju tervisele uuris 19. sajandil Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessor Johann Georg Noël Dragendorff ja ta suunas oma õpilasigi seda uurima. Üks neist uuris, kas esinenud mürgistusjuhtumid võisid olla seotud tapeetide ja riideesemete arseenisisaldusega, ning Tartu Ülikooli muuseumis asub tema 1889 kaitstud doktoritööga seotud tapeediproovide kollektsioon. Loe edasi ...

47. nädal

Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu.

Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsioon saavutas oma maksimaalse suuruse perioodil 28. septembrist 1934 23. veebruarini 1935, mil sinna kuulus 58 liiget.

Rahvasteliidu diplomaatiline filosoofia kujutas endast murrangulist lahtiütlemist eelmise saja aasta põhimõtetest. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel, majandussanktsioonide rakendamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes ilmutasid sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Sanktsioonid võisid kahjustada ka Rahvasteliidu liikmeid ja seetõttu ei soovitud neid alati järgida. Kui Teise Itaalia-Etioopia sõja ajal süüdistas Rahvasteliit Itaalia sõdureid Punase Risti telkide sihikule võtmises, siis vastas Itaalia peaminister Benito Mussolini, et liidust on kasu küll varblaste kraaklustes, kuid mitte kotkaste konfliktides. Loe edasi ...

48. nädal

Tiit Käbin (12. mai 1937 Puka – 5. märts 2011) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.

1966. aastal lõpetas Käbin Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna diplomitööga "Kohalike nõukogude valimised Tallinnas".

Ta töötas Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimehe abi (1962–63), Tallinna Keskrajooni Täitevkomitee sekretäri (1963–73), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi õigussektori teaduri (1973–77), ühiskonnateaduste osakonna teadussekretäri (1977–89) ning Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadurina (1989–1990). Aastatel 1961–90 oli ta NLKP liige.

Käbin oli NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991, Eesti Kongressi saadik, Põhiseaduse Assamblee ja Eesti Komitee liige. Ta kuulus Eesti Rahvarindesse. Iseseisvuse saabudes sai temast Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu.

Elu jooksul kuulus Käbin Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (oli asutajaliige), Reformierakonda ja Res Publicasse, kuid kandideeris ka Erakonna Eestimaa Rohelised valimisnimekirjas ning Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühisnimekirjas. Loe edasi ...

49. nädal

Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv lind.

Suur-konnakotkas pesitseb väga suurel maa-alal Läänemerest Vaikse ookeanini, mille pindala on vähemalt 8 miljonit ruutkilomeetrit. Liigi arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt languses. Suur-konnakotkas sarnaneb oluliselt arvukama väike-konnakotkaga sedavõrd, et neid on keeruline eristada. Linnu suuruse ja lennusilueti järgi suudavad seda teha vaid kogenud vaatlejad.

Sarnaselt väike-konnakotkaga kuulub liik Eestis I kaitsekategooriasse. Hinnanguliselt pesitseb meil 2012. aasta seisuga 5–10 paari suur-konnakotkaid. Neist üle pooled on segapaarid väike-konnakotkaga.

Suur-konnakotkas eelistab elupaikadena metsastunud märgalasid, hõreda metsaga avatud mäeharjasid, metsanurki koos paduritega, rabasid või üleujutatud luhtasid ja lamme. Kesk-Aasias sobivad pesitsemiseks kuivad metsaga kaetud mäenõlvad. Loe edasi ...

50. nädal

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Läbi Tapa kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee, kus esimene peatus reisirongidele Tallinna suunal on Lehtse ja Narva suunal Kadrina raudteejaam (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Alates 1876. aastast hargneb Tapalt Tartu poole ka 112,5 km pikkune Tapa–Tartu raudtee, mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline sõlmjaam. Esimene peatus reisirongidel sellel teel on Tamsalu; enne seda on aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu.

Tapa jaama pika rööbastiku idaotsas asub reisijaam, kus on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist jaamahoone koos veetorniga. Ühe perrooni äärest liiguvad rongid Narva ja Tallinna suunal, teise äärest Tartu ja Tallinna suunal.

Tänaseks on üle 100 pöörme ja fooriga Tapa jaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee suurimaid (raudteede kogupikkuse järgi) ja olulisimaid vahejaamu, mille pikkus läänest itta on 4,2 km ning kus võib toimuda kaupade peale- ja mahalaadimine. Jaama vastuvõtu-saatepargis asub 12 raudteeharu, mille kõrval asetseb sorteerimispark.

51. nädal

Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas, üks õhu üliväikese kontsentratsiooniga komponente.

Looduses esinev ksenoon koosneb 8 stabiilsest isotoobist. Lisaks on sellel üle 40 mittestabiilse radioaktiivse isotoobi. Ksenooni stabiilsed isotoobid on olulised abivahendid Päikesesüsteemi varase ajaloo uurimisel. Radioaktiivne isotoop ksenoon-135 tekib tuumareaktsioonis isotoobist jood-135 ja see on oluline neutronkiirguse neelaja tuumareaktorites.

Ksenoon tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C.

Ksenooni kasutatakse ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides ja üldanesteesias. Esimeses eksimeerlaseris kasutati ksenooni dimeermolekuli (Xe₂) töötava ainena ja paljudes varastes laserites täitsid pumpade ülesannet ksenoonvälklambid. Samuti kasutatakse ksenooni tumeaine uuringutes hüpoteetiliste nõrgalt vastastikmõjustuvate osakeste otsingutel ja kosmonautikas ioonmootorite kütusena. Loe edasi ...

52. nädal

Georg Faehlmann (17. september (5. september vkj) 1895 Vladivostok, Venemaa – 8. märts 1975 Bad Schwartau, Lääne-Saksamaa) oli Eesti laevakapten ja purjetaja.

Faehlmann oli Venemaa keisririigi ja revolutsioonilise Venemaa mereväelane. Hiljem, pärast iseseisvunud Eestisse tagasi pöördumist, tegutses ta kaubalaevanduses, olles tüürimehe ja kaptenina alates 1920. aastate lõpust kuni 1940. aastani Käsmu Laevaomanike teenistuses.

Laevakaptenina elas ta 1938. ja 1940. aastal üle kaks laevahukku.

Faehlmann lahkus Eestist 1941. aastal järelümberasumise käigus ja oli seejärel kuni sõja lõpuni Saksa mereväes. Pärast sõda jätkas ta meresõitu laevakaptenina Suurbritannia alluvusse läinud Eesti kaubalaevadel kuni kõrge eani.

Tema suurim saavutus purjespordis oli pronksmedali võitmine 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis Eesti purjejahi Tutti V meeskonnas kuuemeetriste jahtide klassis. Meeskonda kuulusid lisaks tema noorem vend Andreas Faehlmann, Eberhard Vogdt, William von Wirén ja kaptenina Nikolai Vekšin. Loe edasi ...

Vaata ka