Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/IV
Maavaldused ja majandus[muuda lähteteksti]
Läänisüsteem pakkus elatist vasallidele, kes rüütlitena kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma koormisi, peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse kümnise kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale kümniku, kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks.
Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu.
Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “mõis” leidus eesti keeles juba enne ristisõdasid ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes ürikutes tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisaid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi Jüriöö ülestõusu põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud.
