Vikipeedia:GLAM/Tanu alla/7

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Näitusest   Vanaaja pulm   Elly & Oskar Nodapera   Velli & Endel Kasemets   Küllike & Matis Koger   Mai & Jaan Vellamäe   Vaike Luks & Leo Rünkjanen   Anna-Marie & Lembit Aaslaid    
Mai & Jaani pulmaleht

MAI & JAAN VELLAMÄE

REGISTREERITUD 10. juunil 1972

PÄRNU PEREKONNASEISUAKTIDE BÜROOS

29/25

Pidu toimus pruudi isakodus Kergus

50 külalist

Mai meenutab …[muuda lähteteksti]

Mai & Jaani pulmapeo paik.

Abielu registreerimine toimus laupäeval kell 17, tellitud oli fotograaf ja muusika. Üllatusesinejaks oli naiskoor Leelo (laulan seal praeguseni), kes esitas kaks laulu saksa keeles, „Tohter Zion“ ja Bartholdi „Tantsima-laulma“, ning kinkis Audru rahvariietes nuku. Tseremoonia, mille viis läbi proua Võlli, kestis umbes pool tundi. Laulatus polnud moes ega tulnud mõttessegi.

Pulmariietus oli traditsiooniline must ja valge. Minu maani pitsist pulmakleit ja Jaani lips õmmeldi Sindi ateljees. Jaanil oli seljas must ülikond. Tol ajal polnud talongimajandust, see tuli taas hiljem, saime kõik oma vajalikud riided täiesti tavaliselt poest.

Olime umbes aasta kurameerinud ja arvasime, et oleks aeg asja tõsisemalt võtta … Ju oli ikka armastust ja pisut põnevust. Abiellumisavaldused andsime sisse 5. veebruaril ja samal õhtul trallisime Varje ja Sulev Ojametsa pulmas. Plaanisime abielluda jaanipäeval, aga leidsime, et teeme selle asja 10. juunil ära ja läheme turismirongiga pulmareisile Taga-Karpaatiasse. Kahjuks jäi reis osavõtjate vähesuse tõttu ära.

"Olime umbes aasta kurameerinud ja arvasime, et oleks aeg asja tõsisemalt võtta … Ju oli ikka armastust ja pisut põnevust."


Mai meenutused tanu alla minekust.

Mai & Jaani Pulma Postimees

Pulmapeo planeerisime ja organiseerisime täielikult kahekesi. Pulmakülalisteks olid sugulased ja töökaaslased Linavabrikust, kus mõlemad töötasime. Pulmaautoks oli töökaaslase tuttuus tumepunane Žiguli 01, mis kaunistatud risti üle kapoti laia valge-sini-valge lindiga, millel rosett ja küljes punased nelgid. Plaanisime sini-must-valget linti, aga sellega ei oleks kuigi kaugele jõudnud. Pulmapidu toimus minu isakodus Kergus. Minu isa organiseeris kolhoosist vasika- ja sealiha, millest siis täditütre abiga valmistati traditsioonilised pulmatoidud, külmlaud ja soe toit. Pulmatordi tellisime. Mingeid pulmatraditsioone me ei järginud, pulmakombeid ei toimetanud, isameest ka ei olnud. Tee peal peeti kaks korda paeltega kinni ja nõuti pruudiluna.

Kooselamisega oli keeruline. Mina elasin Linavabriku kontori peal ühiselamus ühe teise naisega ühes toas. Sinna aga mehi üldse ei lubatud, komandant oli nii kange venelanna. Jaan elas oma õe neljaliikmelise pere juures kahetoalises korteris. Kui ma siis mõned kuud hiljem vabriku juhtkonnale teada andsin oma lapseootusest, siis 1972. aasta jõuluks eraldati meile Männi tänavale kolmetoalisest korterist üks tuba ühisköögi ja san-sõlmega ühe vene perekonna juurde, kus mees oli joodik ja naine käis kogu aeg meie ukse taga koridoris meie jalanõude taldu pesemas. Nii elasime viis aastat. Meil oli juba kaks last, kui Linavabrik eraldas 1977. aastal vastvalminud majja kolmetoalise korteri, kus me elame tänini.