Vikipeedia:GLAM/Tanu alla/2

Allikas: Vikipeedia
< Vikipeedia:GLAM‎ | Tanu alla(Ümber suunatud leheküljelt Vikipeedia:GLAM/Tanu alla/3)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Näitusest   Vanaaja pulm   Elly & Oskar Nodapera   Velli & Endel Kasemets   Küllike & Matis Koger   Mai & Jaan Vellamäe   Vaike Luks & Leo Rünkjanen   Anna-Marie & Lembit Aaslaid    

Väjavõtteid raamatust "Vanaaja pulm" (Ants Hein 2018)[muuda lähteteksti]

Louise Ahli ja Robert Vogti pulmakutse Peterburis 1861. aasta veebruaris.

Enne 19. sajandit on meil vähe kirjalikke allikaid pulmakommete kohta. On vaid üksikud arhiividokumendid, mis kajastavad mõnede siin reisinud aadlike tähelepanekuid.

20. sajandi alguse pulmalised.

13. sajandist alates on saksa ordu püüdnud Eesti aladel ristida ning laulatada kohalikku rahvast, kuid see läks väga visalt. Ikka ja jälle võib lugeda kirikuõpetajate kurtmist, et külades elab palju laulatamata mehi ja naisi. Seetõttu anti välja ka seadusi, mis andis kirikule õiguse karistada trahvide ning isegi peksuga. Kiriklik laulatus juurdus täielikult alles alates 19. sajandi keskpaigast.

Carl Robert Jakobsoni ja Julie Emilie Thali abielutunnistus 1915. aastal.

1684[muuda lähteteksti]

Mõnes Pärnumaa kihelkonnas käibis veel hiljuti vana komme, et naised ei lase oma juukseid pärast pulmi mitte ainult lühikeseks lõigata, vaid lausa täiesti maha pügada. Toiming leiab aset laudas, kus ära lõigatud juuksed pannakse nelja nurka sõnniku sisse ja valatakse neile õlut peale, juuresolevad külalised aga pusklevad omavahel ja ammuvad kõvasti nagu kariloomad. See pidavat tooma head loomaõnne.

Ka Mihkli kihelkonnas on 1694. aastal üles märgitud talunaiste ebausulisest (paganlikust) juukselõikusest.

1697[muuda lähteteksti]

Ehk küll jumalaandide mõõdutundetut raiskamist ja kuritarvitamist, mis endistel aegadel maal talupoegade pulmades valitses, oli vähendatud ja saanud teataval määral piiratud Tema Kuningliku Majesteedi 1671. aastal armulikult konfirmeeritud maakorralduse IX peatükki kokku võetud talupojaolengute korralduse kaudu, peab siiski vastumeelselt tõdema, et selle kõrgete ametivõimude poolt antud talupoegade hoolekannet ja heaolu taotleva korralduse eesmärk on leidnud teostumist ainult vähesel määral või jäänud hoopis saavutamata, sest talupojad ei ela selle hea ja kasuliku korralduse järgi, osalt aga ka selle tõttu, et need, kes on olnud seatud selle järele valvama, pole olnud küllalt terased, vaid on lasknud niikuinii liialdusse kalduval rahval õigeaegse järelevalve puudumise või vastutustundetu tähelepanematuse tõttu ohjad lõdvaks, mistõttu korrarikkumised talupojaolengutel pole jäänud endisele tasemele, vaid on oma raiskamise, õgimise, prassimise, ja jumalaandide karistamisväärt kuritarvitamise osas hoopis kasvanud, nii et selliste talupojapulmade puhul mitte ainult pulmapidajad ise end kõigi oma varudega hooletult ümber käies ei ruineeri ega kasvata selle hävituslikku mahalaristamist, vaid et seda teevad ka pulmavõõrad sinna igasugust söögi- ja joogikraami kaasa tarides, nii et edaspidi saab olema raske ennetada ja ära hoida kogu siinse talurahva langemist äärmisesse viletsusse iseenese ja oma laste suurimaks õnnetuseks.

Kaugsõidukapten Aleksander Martinsoni pulmapilt Helsinkis 1916. aastal.
"Kui pruut kihlatud saab, seotakse talle punane lõng ümber keha ja kui laulatus läbi, peab ta nii palju õhku ahmima, et see lõng katkeks, see olevat üks kindlamaid abinõusid hoidmaks ära raskeid sünnitusi."


Üleskirjutis Pärnu pulmakommetest 1788. aastal.

Walfried ja Maria Tattar 26. detsembril 1930. aastal.
Portree. Pruut loori ja lilledega ligikaudu 1900. aastal.

1788[muuda lähteteksti]

Pärnu ümbrusest kirjutatud 1788. aastal: kui pruut kihlatud saab, seotakse talle punane lõng ümber keha ja kui laulatus läbi, peab ta nii palju õhku ahmima, et see lõng katkeks, see olevat üks kindlamaid abinõusid hoidmaks ära raskeid sünnitusi.

A. W. Hupel tanutamisest 1795. aastal.[muuda lähteteksti]

Pruudi tanutamine käib pulmas mitmesuguste kombetalitluste või õigemini tembutamiste saatel. Nagu sageli juhtub, võib laulatuse ja pulmade vahele jääda mõni päev ja sel vahepealsel ajal kannab noorik selle märgiks, et ta pole enam tüdruk, kuid pole ka veel päriselt tanu alla saanud, karvamütsi. Juba ammusest ajast kehtib eestlaste juures tava, et niipea kui nähakse, et mõni tüdruk on käima peale saanud, pannakse talle tanu pähe. Leidub vanatüdrukuid, kes ilma põhjuseta ja valet rääkides tunnistavad end rasedaks ja lasevad tanutada, et kas mõnda vallalist meesterahvast, kellega nad koos maganud on, endale abikaasaks saada või siis selleks, et mitte enam olla teenijatüdruk. Olgu veel mainitud, et mehelemineku puhul pole tanu kellegi peas mingiks takistuseks olnud. Raskejalgsetel ehk siis tanutatud tüdrukutel pole ohtu jääda vanapiigaks – isegi siis kui nad ilmale toonud kaks või kolmgi vallaslast. Eestlaste tundeelu pole niivõrd arenenud, et ta niisuguseid põlgaks: tülitsedes ja vihahoos võib ta küll selliseid libudeks sõimata, aga kui nad juhtuvad töökad olema, saavad nad kõik hõlpsasti mehele.

Tanu[muuda lähteteksti]

Tanu kohta saab lähemalt lugeda siit.