Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 37

Paju

Palun aidake lahendada konflikti artikli Paju ja lehekülje Arutelu:Paju ümber.

Mariina on kirjutanud pika artikli, aga ta pole suutnud seda korralikult teha. Mõnikord on ta jätnud mõne väljendi tõlkimata, sest ta pole osanud seda teha. Paljud artikli osad on vajanud toimetamist, sealhulgas artikli ülesehituse muutmist. Artiklis on olnud asju, mis sobiksid paremini mõnda teise artiklisse, mis ei ole muu materjaliga seostatud või väidetavalt ka on nii ebaolulised, et ei sobi üldse kuskile.

On arusaadav, et on tahetud see artikkel kiiresti viia kujule, mis oleks lugejale vastuvõetav. Selle käigus on väga palju asju lihtsalt kustutatud. See aga tähendab, et see materjal ei ole Vikipeedias kasutamiseks praktiliselt enam kättesaadav, sest artikli ajaloost otsimine on palju nõutud. Sellepärast ma olen kustutatud materjali tõstnud arutelulehele või ka teistele arutelulehtedele. (Viimasel korral lühendati nii, et ei ma ei saanud aru, mis välja tõsteti.) Kui tahta, et keegi seda toimetaks, siis muidugi kõige parem koht oleks artiklilehekülg, aga see on teistel põhjustel halb. Aruteluleht on ikkagi kergesti leitav. Järgmisena peideti need asjad arutelulehel ära. Nii on need ikkagi praktiliselt leitamatud. Järgmisena kustutati need ära, peale selle kustutati ka tavalisi arutelusid, millest on kasu. Põhjenduseks toodi, et mina risustan arutelulehte. Soovitati mul tõsta need Mariina kasutajalehele. Minu meelest see viimane on mõttetu, sest Mariina on nende asjadega teinud, mis ta oskas ja teised ei hakka sealt otsima. Ma leian, et asi tuleb lahendada nii, et need asjad oleksid lugejale, kes tahaks ja suudaks toimetada, piisavalt silmatorkavas kohas. Need võib ju koguda arutelulehel ühte kohta ühe pealkirja alla või siis teha silmatorkava lingiga alamleht, nii nagu ka arhiveeritakse alamlehtedele. Või on kellelgi muu idee? Selline lihtsalt kustutamine on minu meelest Vikipeedia kumulatiivsuse põhimõttega karjuvas vastuolus. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 21:43 (EEST)

On õige, et artiklist artikli arutelulehele suure teksti tõstmine ummistab arutelulehe. Teisest küljest aga pole soovitus see tekst kuhugi hoopis mujale (kasutaja alamlehele näiteks) panna hea, sest sealt ei oska seda keegi otsida. Seega võiks teha nii, et lühikesed tekstid panna arutelulehele, pikad tekstid panna artikli arutelulehe alamlehele. Näiteks Arutelu:Paju/materjal ja arutelulehele panna link sellele alamlehele. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 21:57 (EEST)

Ja kui on soov, et kõik kindlasti linki näeks, siis tehtagu see suureks ja punaseks. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 22:10 (EEST)

Ma arvan ka, et arutelulehel olev link pikemale tekstile om mõistlik lahendus. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Minnekon (arutelu • kaastöö) 8. oktoober 2016, kell 07:56..

Ülesõitmine

Võib-olla küll, et ma sõidan kõigist teistest üle. Mida ma peaksin teisiti tegema? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:25 (EEST)

Ehk rohkem arutelusid kasutama? Sinu loomuses on teha, mis paratamatult tekitab konflikte - meil töö juures öeldakse, et ei eksi see, kes mitte midagi ei tee, millest järeldub, et see, kes teeb rohkem, eksib ka rohkem. Samas, nagu näitab arutelu eelmine osa, ei ole sa otseselt just ülesõitja tüüp - sul oli konflikt, sa küsisid - ja kõrvalseisjad andsid vastuse, mis minu meelest on antud olukorras hea lahendus. Ja kui arutelu tulemust ei anna ning inimesed ongi eri seisukohtadel, siis on ka see tulemus... - Melilac (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:37 (EEST)

Vahel sõidad jah. Mitte nüüd, et teised (ka mina) selles osas patust puhtad oleksid. Nii ei tahaks kritiseerima hakata. Ning mõningates oludes tuleks vast isegi kindlamalt oma seisukorda kehtestada (pidades silmas näiteks vandaalidega tegutsemist). Ning nagu Melilac ütles, siis see kes teeb palju, see ka eksib rohkem. Seda ei saa aga pahaks panna.

Seepärast pean ka vajalikuks füüsilisi vikipedistide kokkusaamisi, kus saaks erinevate tulisemate aruteluküsimuste üle arutleda ja kokku leppida, kuidas mingis olukorras peaksime tegutsema (kasvõi nt heade artiklite teemal). Internetis pole selliste asjade üle arutlemine mingit tulemust toonud. Paraku pole aga õnnestunud ka neid kokkusaamisi teha.

Ma ei tea nüüd, mis konkreetse küsimuse tekitajaks oli. Näiteks see arutelu? Igatahes on julgem tegutsemine artiklites sageli vajalik. Teiste arvamusega mittearvestamine saab probleemiks olla ikka pigem ainult arutelulehekülgedel ning konfliktid tekkivad ikka seal. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:46 (EEST)

Nojah, seal mulle öeldi, et sõidan kõigist teistest üle. Ega niisugusest asjast ise aru ei saa. Aga ma olen nõutu, ma ei oska teisiti teha. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:01 (EEST)

Mul ikka meenub kordi, kus oled sisuliselt teistest üle sõitnud. Aga noo see seal nüüd küll mingi probleem olla ei saa. On igati korrektne tõstatada küsimus, et millised nimed peaks olema artiklis ära toodud ja igaühel on õigus seda nimekirja täiendada (+ liikmete arvult peaks niigi olema tegemist Eesti suurima korporatsiooniga ja seega on väga palju nimesid, mille hulgast valida). Kas iga lisatud nimi peaks just artiklisse jääma on iseasi, aga vaidlusküsimuste lahendamiseks on aruteluleheküljed ja tolles arutelus pole sa nüüd küll kellegi varvaste peale astunud. See seal oli täitsa alusetu süüdistus. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:21 (EEST)

Ma ütlesin "ma ei pea vajalikuks". Võib-olla see kõlas ülesõitmisena. Ma esitasin vabanduse, aga kahjuks see sisaldab ka etteheidet. Ma olen tõsiselt traumeeritud. Tõenäoliselt see peegeldab seda, kuidas ma teistele haiget teen. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:45 (EEST)

Minu hinnangul vajaks Andres lihtsalt puhkust. Üle töötanud inimene muutub sõnavõttudes rabedaks, väljendusviis ei ole enam nii lihvitud ja kvaliteet kannatab kvantiteedi all. Kui internet endasse imeb [1]], siis aitab see, kui juhe vahepeal seinast välja tõmmata. Puhkus ei pea tähendama tingimata logelemist. Pigem tuleks soovitada füüsiliselt aktiivset tegevust, mis hoiab tähelepanu eemal. Ja tagasi tulles tundub veebielu jälle lill ... --VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 20:24 (EEST)

On võimalik, et isegi sellisel suurel ja vägeval asjal nagu Vikipeedia jõuab mingil hetkel kätte kriis: materjali on kogunenud justkui palju, kuid ikka on veel palju puudu. Samas olemasolev materjal vajaks värske pilguga ülevaatamist, sest päris palju on kaalukatel teemadel, kuid kööbakaid artikelid, mis on paranduste ja täiendusteta seisnud ligi kümme aastat. Võib-olla tõepoolest ei teeks paha, kui üldise töömeeleolu tõstmiseks tehtaks mõni päris heas seisus artikkel nö etaloni mõttes ka täiesti korda ja vajadusel pandaks selles tehtud parandused erikontrolli alla nagu näiteks saksa vikipeedias. Jutud "ülesõitmisest" on minu meelest selge rumalus, sest vikipeedia põhimõte on: "tee julgelt parandusi." Keegi ei keela ju teha oma parandusi kvaliteetsemalt kui teine kaastööline.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:58 (EEST)

Mis puudutab seda ülesõitmist, siis minu meelest seda väljaspool vandalismiks või redigeerimissõjaks klassifitseeritavaid tegevusi artiklite puhul teha ei saagi. Ikka ainult arutelus on võimalik teiste arvamustest üle sõita. Artiklid aga ongi ette nähtud täiendamiseks ja parandamiseks.

Samuti ei pea ma põhjendatuks isegi siin miskipärast levinud nõuet, et varasemat artikliteksti peaks igal võimalusel säilitama. Juhul, kui uus tekst on halvem, siis jah ei tohiks lubada ülekirjutamist. Aga kui uus tekst on parem, siis ei tohiks olla mingit vahet, et mis varasemast tekstist saab (kui just mingit olulist infot välja ei võeta). Mind lihtsalt on see seisukoht häirinud, sest seda nn ülesõitmist on tudengitele pahaks pandud, kui nad mingeid varasemad lühikesi ja vähekvaliteetseid artiklijuppe pikkade ja põhjalike artiklitega asendavad.

Ehk kui keegi artiklit mööda oma nägemust paremaks püüab muuta, siis talle ei tohiks seda pahaks panna (kui see nägemus ise just väga kipakas pole). Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:13 (EEST)

Minu meelest ülesõitmine on eelkõige see, kui mingi asja üle vaieldakse ning üks pool otsustab teise argumente ja vastuargumente ignoreerida ja lihtsalt teha omamoodi. Kui asi jääb arutelulehe piiresse, siis argumentide ignoreerimine teeb arutelu ebakonstruktiivseks ning kulutab aega ja närve, aga ülesõitmiseks ma seda ei nimetaks.

Muidugi ei pea teksti säilitama, kui see on vale või vigane, aga sisu lihtsalt sellepärast välja visata, et ma ei oska seda oma artikliplaanis kuskile paigutada, ei tohiks. Siis tuleb teistega nõu pidada ja asja võib arutelulehele tõsta, et teised sellega midagi teeksid.

Minu meelest ükski tudeng ei tohiks nii teha, et ta kustutab vana teksti täielikult ära (isegi kategooriad) ja paneb asemele oma teksti, kus vikivormindus puudub. Siis ma ei usu, et ta üldse seda teksti vaatas. Seda ma nimetan ülesõitmiseks. Kui on näha, et ta vaatab olemasoleva teksti üle, siis on teine asi.

Võib küll kõik täiesti ümber kirjutada, aga siis peab olema kindel, et olemasolevast mõistlikust sisust midagi kaduma ei lähe. Kui sellega ei arvestata, siis ei ole meil enam viki. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:41 (EEST)

Ega Ivo sellest rääkinudki. Olen ka ise paaris kohas olulise infokillu uude teksti sisse torganud, ent sisuliselt asja otsast kirjutanud. Küsitavam ja lahti mõtlemist vajavam on ilmselt teoreetiliselt tekkida võiv olukord, kus uus tekst on kvaliteetsema sisuga, ent on siin lihtsalt tekstina, ilma vorminduseta. Sellises olukorras tuleks vanast võtta, mis seal õigem on, näiteks kategooriate osa.

Muidugi võib teha nii, nagu Sina teed. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 10:45 (EEST)

"Vandalism"

Vandalism on EKSS-i järgi "kultuuri- vm. varade hävitamine, lõhkumine". Kui keegi siin sodib, siis selle nimetamine vandalismiks on minu meelest liiga pretensioonikas. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 09:26 (EEST)

Nojah. Samas, kultuurivara hävitamine vaimses mõttes see ju on - usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse hävitamine. --.Toon (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 10:38 (EEST)

Minu meelest on eestikeelne Vikipeedia täiega kultuurivara.--Morel (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 10:56 (EEST)

Moreliga päri! --kanakukk (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 12:41 (EEST).

Ma arvan tegelikult, et ka juba varast rääkimine on liiga pretensioonikas. Aga ma ei usu ka, et saab rääkida lõhkumisest või hävitamisest, kui taastamine on nii hõlbus. Vandalismi puhul on minu meelest taastamine võimatu või vähemalt raske. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 13:49 (EEST)

Kõige täpsem määratlus on "sodimine".--Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 15:34 (EEST)

See oleks parem, aga kas see hõlmab ka kustutamist? Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 16:30 (EEST)

Too tegevus on "pahatahtlik kustutamine". Minu meelest ei ole katki midagi kui kasutada sõna "vandalism". Pretensioonikas? Väga hea, see tuleb kasuks võitluses pahategijatega. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 17:00 (EEST)

Minu meelest on "vandalism" siiski üpris sobiv selle tegevuse nimetamiseks. See on ju tahtlik teiste tehtu - jah, see on kultuuriväärtus - rikkumine, olgu kustutades või sodides. Taastamine on õnneks võimalik, aga see "lihtsus" röövib näiteks minult vastu mu tahtmist aega, mida kavatsesin millegi parema jaoks kasutada. Ja seetõttu rikub alati tuju.Ssgreporter (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 00:35 (EEST)

spekulatsioon... juhul kui (if) wikimeedia serverid oleksid eesti õigusruumis (hetkel pole ja eesti seadused tegelt vikipeedias ei kehti) ja eesti seadusandluses oleks (if) mõisted e-i-m-n-valdus/haldus jne siis saaks kasutada Karistusseadustikku ... § 206. Arvutiandmetesse sekkumine (1) Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. kuna pole, siis kasutatakse kirjutiste kaitsmiseks lukustustasemeid, kuid isegi kriitiliste artiklite puhul on vikipeedias seda lahjalt kasutatud, mis on mõtlemiskoht. (viide allikale: Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016024) (ei, see pole link, eesti keeles on see viide ... :P) suwa 13. oktoober 2016, kell 11:18 (EEST)

Nojah, ma mõtlengi, et võiks rääkida lehekülgede (või artiklite) rikkumisest. See ei ole ikkagi hävitamine ega lõhkumine. See ei ole nii, et kogu töö tuleb nüüd otsast peale uuesti teha. Ma võin ju pahane olla, aga vandalismiks nimetamine kõlab ikkagi emotsionaalse liialdusena, ülreageerimisena. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 12:21 (EEST)

Ent milline kasu võiks tekkida kui tõprad pahategijateks ümber nimetada? Mis see teooria sul on? On su hüpoteesiks, et karmima nime andmine on kontraproduktiivne ja õhutab rohkem vandaalitsema ehk sildile vastavalt käituma ning leebem nimetus hoiaks tõprate tegevust rohkem sordiini all? Või soovid lihtsalt omale hingerahu, a la et oleme terminites ikkagi korrektsed? Raske näha, et siin pahatahtliku tegevuse kirjeldamiseks kasutatav silt saaks sellise käitumise mahtu või intensiivsust oluliselt muuta. Sestap ei tundu ka siinne diskussioon kuigi produktiivne.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:10 (EEST)

Selles suhtes ma ei looda mingit efekti. Aga kui sõnu kasutatakse nihutatud tähenduses, kätkeb see vääritimõistmise ohtu, ja vääritimõistmise tagajärjed on ettearvamatud. Mina oskan ohuna näha seda, et meid peetakse ülbikuteks, kes oma nabast kaugemale ei näe. Me oleme selle sõnaga harjunud, see on meie žargoon või midagi sarnast, aga teised ei oska seda meie kombel võtta.

See on minu meelest sama veider, kui see, kui mina nimetaksin seda, et keegi mind Vikipeedias sõimab või mõnitab, vandalismiks, põhjendusega, et see rikub või hävitab minu närvirakke.

Muide, mulle tundub, et inglise keeles on see sõna ka väiksemate rikkumiste kohta levinud. Näiteks kui õpilane uuristab koolipingi sisse oma nimetähed, siis minu meelest seda Eestis tavaliselt vandalismiks ei nimetata. Ma võin muidugi eksida. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:43 (EEST)

Kui vandalism ei sobi, on ju ka muud variandid võimalikud. Näiteks huligaansus, sigatsemine, märatsemine (eriti ränk vandaalitsemine). Velirand (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Mulle tundus intuitiivselt, et tegu on huligaansusega, ja ma olen seda sõna ka soovitanud. Aga kui sõnaraamatuid vaadata, siis tekib kahtlus. Tundub, et kirjakeeles iga väikest asja huligaansuseks ei nimetata. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:43 (EEST)

sisuliselt ja tehniliselt on avalikus (e-i-m-n)-ruumis avaliku teksti/teabe pahatahtliku muutmise või rikkumisega, millega võib kaasneda miski oht ... jne suwa 13. oktoober 2016, kell 14:06 (EEST)

Mulle paistab, et sõnade tähenduste nihkumine on üsna tavapärane ja suhteliselt lootusetu on püüda hoida neid tähendusi paigal. Ühtlasi on vääritimõistmiseks alati piiramatult võimalusi ja ei saa eeldada, et kõik lugejad-kirjutajad kasutaksid ühetaolisi semantilisi tõlgendusrepertuaare.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:23 (EEST)

Artiklites igatahes me püüame, et tekst oleks võimalikult üheselt mõistetav. Võib-olla kõik ei püüa.

Minu meelest on nii, et kui me meelega, naljaviluks, tuju tõttu tähendust nihutame, on see kommunikatsiooni halvendamine. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)

Mu meelest on asi naljast kaugel. Pole kahtlust, et Vikipeedias on toimunud erineva raskusastmega pahategusid. Ent hakata erineva raskusastmega tegevusi siin erinevalt gradeerima, et oot-oot, see on nüüd "sodimine", aga see on "huligaansus", see on "vandalism", aga see on "pahatahtlik kustutamine" ja see on hoopis "pahatahlik hoolimatus" – et siis iga "väärteo" puhul määrata täpselt "väärteo koosseis" ja seda siis vastavalt kategoriseerida ... See oleks lihtsalt energia ja aja äärmiselt ebamõistlik kulutamine, eriti olukorras, kus keegi ei suuda isegi väärt kirjatöid asjalikult hinnata. Kulutage seda ülevoolavat aega parem mõistlikumatele tegevustele – artikliloomele ja toimetamisele! Mulle paistab, et selle diskussiooni jätkamine siin kipub arutelulehe sodimiseks. Nii ei soovi ma sel teemal rohkem midagi öelda ja lõpetan.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 19:37 (EEST)

Meil on avalik viki, ja igaüks võib siin andmeid muuta, me ise kutsume sellele üles. Meie andmed võivad olla kellegi ohtlikud ka siis, kui mingit pahatahtlikkust ei ole. Samas, "vandalism" ei ole enamasti üldse ohtlik. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:12 (EEST)

mumeelest natuke kitsas lähenemine, nt pisikese asja nagu eesti keel&kultuur vandaalide kombel hävitamisega tõesti mõne arvates ilmas suurt ei muutu, minu arvates muutub jne :) ning kui vaadata viidatavust (mitte linkimist) vikipeediale, siis wiki kui allika usaldusväärsuse vähenemine/kadumine on miskit, millega ei saa rahul olla? suwa 13. oktoober 2016, kell 15:46 (EEST)

Kas mitte avaliku viki loomuses ei ole midagi sellist, mis selle usaldusväärsust õõnestab? Minu meelest "vandalism" ei ole peamine õõnestaja, sest see on enamasti hõlpsasti ära tuntav. Inimesed võivad ka täiesti heas usus ebausaldusväärset kraami toota.

Minu meelest "vandalism" ei hävita eesti keelt ja kultuuri. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)

Võib-olla öelda "vandalismi" asemel pigem "pahatahtlikkus", sest heatahtlikku sodimist me ju vandalismiks ei kutsu? --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 19:02 (EEST)

Pakun, et võiks nimetada naljategemiseks või pullitegemiseks. Muidu keegi võib solvuda. Vaata Arutelu:Pirita Majandusgümnaasium ja Arutelu:Toomas Pikhof. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 16:58 (EEST)

Seal ei olnud ei vandalism ega ka naljategemine, vaid näpuviga. Ka "naljategemine" solvaks seal samamoodi. Adeliine 16. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Palun väga vabandust, et ma vandalismi mainisin. Kui ma oleksin parandust märganud, siis ma poleks seda kahtlustanud, kuigi ka siis poleks see välistatud olnud.

Palun vabandust, aga on ka niisuguseid olukordi, kus asi on segane ja sellepärast probleem tekib. Kui ma ütlen, et peaks uurima, kas siin pole mitte nalja tehtud, kas see oleks siis samamoodi solvav kui see, kui ma ütlen, et peaks uurima, kas see pole vandalism? Me ju ütleme sageli: "Nalja teed või?" Kas see on siis solvav? Ma küsin ka mõnikord, kas viimased parandused on õiged? Kas see on ka solvav? Peaaegu kunagi keegi ei vasta ka midagi. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 17:46 (EEST)

Ja kui ma panen märkuse, et on tarvis allikaid, siis see on ka solvav. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 17:48 (EEST)

On küll, kui mitte solvav, siis kohatu kindlasti panna allikate puudumise mall valedel põhjustel. Tavaliselt sa ei pane neid kunagi ka sellistel juhtudel, kui mahukates artiklites ühtegi viidet pole. Aga antud juhul panid ja mitte sellepärast, et seal viiteid ei olnud, vaid sellepärast, et sa arvasid, et see artikkel on mingi "nali" või "vandalism" vmt. 5 sekundit guugeldamist oleks kogu jama ära hoidnud. Aga muidugi, milleks süveneda, kui võib kohe süüdistavate kommentaaridega lahmida.--2001:7D0:87C9:9580:E0F0:9A00:7DFE:37DD 16. oktoober 2016, kell 18:04 (EEST)

Sina IP-aadressi taha peituv isik oled siin see, kes lahmib. Sinu asi pole "arvata", mida teised on arvanud. Andres on siin vikis juba 12 aastat pea igapäevaselt korda hoidnud ja sinu püüe teda vastutavaks teha mingi viitamata tekstilõigu vastava märgendamise pärast on äraütlemata sobimatu ja solvav. Me ei pea siin selliseid verbaalseid rünnakuid taluma. Ivo (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:31 (EEST)

Missugused põhjused on siis õiged? Minu meelest võib selle alati panna, kui allikaid ei ole, aga mina panen selle ainult siis, kui mul isiklikult tekib kahtlus info õigsuses ja ma ise ei oska või ei suuda kontrollida. Muidu ma leian, et sellest erilist tolku pole, sest niigi on näha, et allikaid pole.

Muidugi, kõik õige, kui oled puhanud, mitte viimse piiri peal, ja ei püüa kõiki muudatusi kontrollida. Mul ei ole alati jaksu ega aega, palun vabandust. Sa ei pruugi mõista, kui raske võib guugeldamine mõnel hetkel olla. Hea küll, mind võib ju kritiseerida, kui ma oma mõtteid ebaõnnestunult väljendan, ei tohi muidugi, aga minu eesmärk on puudused välja tuua, et neid peaks uuesti otsima. Ma loodan, et keegi teeb need asjad korda, mida ma ise ei jõua või ei jaksa või ei oska.

Mul on niisugune tunne, et anonüümsed kasutajad mõnitavad mind iga päev. Ma ei saa aru, kuidas saab minu kommentaari süüdistavaks pidada. Ma saan sellest aru, et asjaosaline võib solvuda, kui teda asjatult kahtlustatakse, aga kui me kirjutajaid milleski ei kahtlustaks, olgu see siis halvas või heas usus tehtud, siis polekski tarvis viimaseid muudatusi jälgida. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST)

Andres, palun ära pane neid märkusi tähele. Sinu teguviisis polnud midagi sobimatut. Ivo (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:31 (EEST)

Solvumised tulevad väga tihti sellest, et üks pool ei näe või ei saa aru, millised on teise poole käitumise põhjused. Vähekogenud kasutajad ei tunne vikipedistide kõnepruuki ja tavasid. Kogenud kaastöölised ei mäleta enam, kuidas mõtleb inimene, kes pole Vikipeedias kaua olnud. Väga raske on olla korraga toimetaja/administraator ja uute kasutajate tugiisik. Adeliine 16. oktoober 2016, kell 18:57 (EEST)

Täpselt nii, vanad olijad on vahel väga lakoonilised ja kasutavad vikislängi väljendeid, millest uustulnukad paremal juhul ei saa aru, halvemal juhul võivad halvustamisena tõlgendada. See ei õigusta muidugi seda, et uus kasutaja hakkab mõnitustega vastama (nagu Andres vähemalt väidab, ma ise pole sellesse teemasse süvenenud). --Minnekon (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 21:18 (EEST)

Ei, see on teistmoodi mõnitamine. Tegu on inimestega, kes Vikipeedia asjadest, sealhulgas slängist, hästi aru saavad. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 21:31 (EEST)

Mõni lihtsalt ei suuda taibata, et administraator või suvaline teine kasutaja on siin vabatahtlikult ja tal ei pruugi seda viit minutit või halvema ühenduse korral kümmet minutit reaalselt hetkel olla ning järgmise võimaluseni on aeg tema isiklikul hinnangul liiga pikk. Seda nimetatakse empaatiavõime puudumiseks ja selleks ei pea olema uus kasutaja. - Melilac (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 17:34 (EEST)

Kustutada mall

Palun kasutage edaspidi mallide kustutamiseks esitamiseks malli {{Kustutada_mall}}. Ja palun kasutage malli abilehel olevat koodi, et ei tekiks taas olukorda, kus pool aastat seisab mitmes artiklis malli vale lisamise tõttu kustutamismärkus. Cumbril 19. oktoober 2016, kell 02:46 (EEST)

Autopatrullija kasutajagrupp

Eesti vikis võiks ka saada määrata autopatrullija (en:Wikipedia:Autopatrolled) gruppi. See on selline grupp, mida määratakse kasutajale, keda usaldatakse, kelle tehtud muudatusi ei pea üle kontrollima. Inglise vikis antakse see kasutajale reeglina 25 artikli loomise järel. Gruppi saavad anda kõik administraatorid. Ühtegi uut tehnilist võimalust sellega kasutajale ei kaasne. Mõte on selles, et nii saaks tööriistade kasutamise õigusi paindlikumalt jagada. Praegu saab eristada vaid administraatoreid mitteadministraatoreist. Cumbril 20. oktoober 2016, kell 21:06 (EEST)

Meil on automaatne kinnitatud kasutaja grupp, kas sellest ei piisa? Või ehk on ikkagi mõistlik, et mitteadministraatorid kategooriaid massiliselt ei muuda? Andres (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 09:10 (EEST)

Automaatselt kinnitatud kasutajate gruppi paneb tarkvara kõik registreeritud kasutajad mingi aja möödumisel registreerimisest (oli vist kaks nädalat). Autopatrullijate gruppi läheks kasutajad nende usaldusväärsuse põhjal, mida hindab inimene. On kasutajaid, kes on usalduväärsed, kuigi pole administraatorid (pole näiteks ise soovinud vms). Nendele teatud tööriistade kasutamise keelamine on minu meelest nagu diskrimineerimine ja mõttetu piirang. Edaspidi võib ju veel selliseid tööriistu lisanduda, mille kasutamist ei tahaks igale kasutajale tänavalt lubada. Bulgaaria vikis, kust see kategooriate tööriist pärit on ja suures kasutuses on, on tööriista kasutamise õigus antud autopatrullijatele (kelle nimekirja näeb siit). St kasutajarühmad, kellel on autopatrol õigus, saavad seda kasutada, adminnidel ja bürokraatidel on autopatrol juba vaikimisi olemas. Cumbril 21. oktoober 2016, kell 15:54 (EEST)

Vikitarkvara võimaldab teha mistahes õigusi ja kasutajagruppe, saaks teha ka väga kitsa kategooriate tööriista kasutamise õiguse ja anda seda siis kasutajarühmadele. Aga autopatrol on vikitarkvara nö standardõigus, mis muudeski vikides kasutusel on. Cumbril 21. oktoober 2016, kell 16:02 (EEST)

Noh, ma ei ole vastu, aga ma siiski kahtlen, kas on tarvis süsteemi keerulisemaks ajada. Kui inimene tahab kategooriatega töötada, miks ta ei või siis administraatoriks kandideerida? Andres (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 20:00 (EEST)

Sisuliselt (mitteformaalselt) on see autopatrullijate grupp juba olemas. Sa oled viimaste muutuste kontrollijana rääkinud, et usaldad registreeritud kasutajaid (ilmselt mitte kõiki, kuid osi kasutajaid usaldad) ja nende tehtud muudatusi üle ei vaata. Autopatrullijate grupp ongi need kasutajad, kelle tegevust ei pea üle kontrollima. Auto + patrol = enese tegevuse patrullijad. (Mis oleks hea kasutajarühma nimi?)

Vastus teisele küsimusele: a) kategooriatega töötamine pole sisulselt administreerimisega seotud; b) osa ongi kandideerinud, kuid pole hääletusel läbi läinud (ja üldiselt inimesed end ise pakkuma ei lähe, eriti kui üks kord on maha hääletatud).

Keerulisemaks ei lähe, administraatorid saaks erileheküljel anda kasutajale üht õigust, muu ei muutu. Cumbril 22. oktoober 2016, kell 00:10 (EEST)

Minu arust pole sellise lisavidina järgi maakeelses vikipeedias veel vajadust. Meid on siin nii vähe, et enamus aktiivseid kasutajaid teab niigi, kelle muudatusi usaldada võib. Teisest küljest ei tee paha ka "usaldusväärsete" toimetajate tööle aeg-ajalt pilk peale visata. --Vihelik (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 01:21 (EEST)

Keerulisem on selles mõttes, et üks mõiste ja üks tegevus on juures.

Kategooriatega tegelemine on ju administreerimine. Või mis see siis on?

Kui üks administraator kedagi usaldab, siis see ei tähenda, et teised teda usaldavad. Mina esitan küll administraatoriks neid, kes ei tegele ainult oma teemaga, vaid ka näiteks kategooriatega, ja keda ma enam-vähem usaldan. Ja kui kedagi administraatoriks ei valita, siis ju sellepärast, et pole usaldust.

Kui meil on kedagi, kes pole administraator, aga vajab mõnd sellist tööriista? Seame teda siis üles. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 01:28 (EEST)

Arvan, et lihtsam on anda kasutajale õigus tööriista kasutamiseks (ja hinnata tema usaldusväärsust selles suhtes) kui teha administraatorihääletus, kus hinnatakse jumal teab mida (mida iganes mida keegi arvab, et administraator peab/ei pea olema). Autopatrol-i õigus on lihtsalt üks standardõigus, mida saaks kasutada kasutajate eristamiseks. Selle asemel võib olla suvalise muu nimega õigus, nt tööriistakasutaja õigus. Tarkvaras on see nn lipp, mille alusel saab kasutajaid lahterdada.

Administreerimine on defineeritud õigustega, mis administraatoril võrreldes tavakasutajaga lisaks on. Nt kasutajate blokeerimine, artiklite kustutamine ja kaitsmine. Kategooriatega tegeleda saavad ka registreerimata kasutajad, seega pole tegemist administreerimisega. Cumbril 22. oktoober 2016, kell 02:24 (EEST)

Praeguse seisuga on ju teatud tööriistade kasutamine üks administraatorite privileege.

Mina saan asjast nii aru, et see on sellepärast nii, et tööriistaga saab teha kiiresti palju muudatusi. Aga kategooriate asjus on isegi administraatorite vahel põhimõttelisi lahkarvamusi. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 03:02 (EEST)

'Autopatrullija' kui sõna tundub mulle sama jabur (vabandust! aga huvi äratas...) kui 'unikaalne külastaja' (..."150 tuhat unikaalset külastust kodulehel"). Miks mitte 'usaldusväärne (kaas)töö', 'usaldatav (kaas)töö' märkimaks tegevust, mitte isikuomadusi? --.Toon (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 09:31 (EEST)

Taavi peab silmas pigem tööriistakasutajat, kes saab kategooriaid massiliselt muuta. Seda teist minu meelest meil kindlasti tarvis ei lähe, sest meie viki on nii väike, et patrulliteadetel pole tähtsust. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 09:47 (EEST)

Jah, ma soovin, et oleks võimalik anda tööriistade kasutamise õigust kasutajale paindlikult. See ei ole paindlik, kui peab tegema administraatorihääletuse. Kuni viimase ajani oli ainus tööriist, mida vaid administraatorid kasutada said, kustutamispõhjuse eemaldaja (pole tegelikult tööriist, ainult paar skriptirida). Nüüd on CategoryMaster, kuid neid tööriistu võib tulevikus juurde tulla, mille kasutamise õigust tahaks paindlikult jagada.

Kui lihtne on administraatoril sellist õigust määrata? Sama lihtne kui mul muuta Andrese kasutajarühma "IP-aadressi blokeerimise erandid" kuuluvust. Klõps kasutaja nime peal > "Muuda kasutajarühmi" > linnuke kasutajarühma ette > vajuta nuppu "Salvesta kasutajarühmad". Kasutajarühma ära võtmine käib samamoodi. (Kui kasutaja saab mingi jamaga hakkama, saab õiguse ära võtta.) Cumbril 23. oktoober 2016, kell 21:06 (EEST)

Kui teised ka arvavad, et see on vajalik asi, siis mina ei ole vastu. (Võiks küll ka kaaluda selle tööriista täiesti vabaks andmist.) Ainult et nimi "Autopatrullija" on minu meelest täiesti sobimatu. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:29 (EEST)

No kui mu lemmiknimi Autopatrullijad läbi ei lähe, siis olen nõus ka nimega Tööriistakasutajad. :) Võib küll kaaluda selle tööriista vabaks andmist, kuid hea on, kui leidub ka vahepealne variant. Cumbril 23. oktoober 2016, kell 22:34 (EEST)

Poolt Massiliste muudatuste tegemist vabaks anda mina küll ei riskiks (ilmselt just seetõttu Taavi sellest ka juttu tegi). Ja ka registreeritud kasutajate puhul meenub mulle Sars/Sals, kellest sellist võimalust eemal tahaks hoida. Samas on kasutajaid, nagu Toomperep, Amherst jne, kes pole administraatorikohta tahtnud, aga kellel ilmselt oleks kogukonna usaldus olemas. Ka on kategooriatega vahel massiliselt tegelenud Estopedist, kes vähemalt selles valdkonnas on IMHO usaldusväärne. Nimetusest on mul isiklikult vähemalt suva, võib ka taksopolitseinik olla. - Melilac (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 17:46 (EEST)

Sellist kasutajat nagu Sals selle grupi ja õigusega takistada ei saa. Sals tegi oma muudatusi botiga, ta saaks panna boti Vikipeedias ükskõik mida tegema, sh kategooriaid muutma. St ükskõik mida, mida Vikipeedia õigused lubavad teha, näiteks artikleid kustutada ta ei saaks. Cumbril 1. november 2016, kell 15:02 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Registreeritud kasutajate puhul, nagu Sals, sellist võimalust, enwi kogemuse najal otsustades, ei tekki, sest määrav on siin tehtud (ja kestma jäänud) redigeerimiste (sh artiklite) arv.
"Tööriistakasutaja", kes see on? Tool user? Tundub, et siin räägib igaüks enam-vähem erinevaist asjust... Nt enwi-s äsjaloodud artikli lehele minnes on mul valikuribas 7 erinevat tööriista (keskmine ütleb: Mark this page as reviewed)... Ja usalduse loomiseks/hindamiseks/väärtustamiseks on seal siinseist mõneti erinevad kriteeriumid...—Pietadè (arutelu)

Jah, 25 artiklit, mis seal tingimuseks on, on tõesti mingi kriteerium... Samas keskendusin ma alguses artiklitele ja alles ligi viiekümnenda juures hakkasin kategooriatest midagi mõistma. Usaldada minusugeseid enne kahesajaviiekümnendat artiklit on halb mõte. Samas on teistsuguse mõtteviisiga kasutajaid, kes keskenduvad parandamisele/korrastamisele ja kelle puhul on usaldusväärsus/vajadus taolise asja jaoks olemas enne kui kaheksateist täis saab. -Melilac (arutelu) 1. november 2016, kell 14:50 (EET)

Ma avasin Phabricatoris uue taski vikis konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks – https://phabricator.wikimedia.org/T149610. Cumbril 1. november 2016, kell 15:02 (EET)

Uus arutelu

Seoses selle Phabricatori taskiga tuli välja, et serveriadministraatorid ei soovi luua täiesti uue nimega kasutajarühmi ja kasutajaõigusi. Kuna nad administreerivad enam kui 800 vikit, siis eelistavad nad nimede ühtsust. Neil pole aga probleemi luua standardseid kasutajarühmi. Seega pakun, et võiks luua Autopatrollersi kasutajarühma. Eesti keelde saaks nime tõlkida kui "Usaldusväärsed kasutajad". Eesmärk on õiguste jagamise võimalus kasutajatele teatud tööriistade kasutamiseks. Autopatrollersi rühma sisse lülitamise vikitarkvarast tulev kõrvaltoime on see, et kui rühma liige loob uue artikli, siis märgitakse see vikitarkvaras kontrollituks ja leheküljel Eri:Uued leheküljed näidatakse seda logikirjet valge taustaga. Muid mõjusid sel pole. Kui olete nõus, siis teen Phabricatoris uue taski kasutajarühma Vikipeedias sisse lülitamiseks. Cumbril 10. november 2016, kell 16:41 (EET)

Poolt Olgu peale. Andres (arutelu) 10. november 2016, kell 16:48 (EET)

Vastu×3³ — kuigi see siin tundub olevat kitsalt adminnidele mõeldu ja kogemata(?) üldisesse arutelusse eksinud... siiski, "siis märgitakse see vikitarkvaras kontrollituks /.../ Muid mõjusid sel pole" — ükski inimene pole nii ilmeksimatu, et suudaks luua ilma "2. silmapaarita" sisuliselt/ortograafiliselt/grammatiliselt/jne laitmatuid artikleid, see on minu arvamus. Ehk siis, teisisõnu, ei tohiks anda ainuvoli olla iseenda ainuvoli(taja), IMHO;;; praegune tulemus on isegi "selline, nagu ta on", kirjutajate kirjutatu, kardetavasti ainuvoli enabling forsseeriks seda; muidugi on see minu arvamus (ja ei ole ma "viirus", ega "troll", ega kes teab kes/mis, 5 a-ga koguneb).—Pietadè (arutelu)

Mis puutub sõnaühendisse "Usaldusväärsed kasutajad" — kas see pole mitte arvuti poolt lihtsalt loodav? Esimene ettesattunud kirje enwi-st annab artikli iseloomustuseks: "Created by ... (talk | contribs) · 99999 edits since xx January 1888" — kas see pole mitte usaldusväärsuse näitarv?—Pietadè (arutelu)

"...Neil pole aga probleemi luua standardseid kasutajarühmi." — kust see välja tuleb, et Sinu poolt pakutu on Wikipeedia mõisteruumis standardne e normikohane? Minu arvates pigem vastupidi.—Pietadè (arutelu)

Antud juhul mõeldakse standartse all seda, et vastab mingitele eelnevalt määratud tingimustele. Seda määratleb see, et osades wikides on taoline kindlate ja samasuguste õigustega rühm kasutusel. Sina mõtled ilmselt normikohase all tavapärast, kuna enamikes wikidest seda kasutusel pole. Samas ei ole osades wikides (väiksemad wikid, mis on niikuinii paari inimese projektid, kaastööde arv on tagasihoidlik jne; ka suuremad wikid, kus on palju aktiivseid administraatoreid) selle järele vajadust (ja kui pole vajadust, siis milleks lisada?). Minu meelest sarnaneb meie oma pigem neile, kus on leitud, et taoline lisarühm on vajalik. Muuseas, kui luuakse uus artikkel teemal, mis mind huvitab ja kus pean end pädevaks asja hindama, siis vaatan selle (eeldusel, et on aega) ka siis üle, kui see on valge ja usun, et ma pole ainuke taoline "valge vares". - Melilac (arutelu) 10. november 2016, kell 18:29 (EET)

Standardne kasutajarühm/õigus – see mis on paljudes vikides kasutusel. Autopatrolled kasutajarühm on vähemalt sajas vikis olemas (täpsemalt 275 vikis). Autoreview on kasutusel üle 40 vikis. Siin on näha, millistes vikides millised kasutajarühmad/-õigused olemas on. Cumbril 10. november 2016, kell 18:39 (EET)

Sellega on küll nii, et osades on ta pigem n.ö teoreetiliselt kui sisuliselt, aga meil peaks see ilmselt olema ka sisuliselt. - 11. november 2016, kell 20:29 (EET)

Kasutajarühmal Autopatrollers on vikitarkvaras oma funktsioon, milleks on vähendada nende kasutajate koormust, kes tegelevad uute lehekülgede kontrollimisega. Autopatrollersi rühma kuuluvad need kasutajad, kes on usaldusväärsed, kelle tehtud uusi lehekülgi ei pea üle kontrollima. Kui Autopatrollersi rühma liige (või mõne teise kasutajarühma liige, millel on kasutajaõigus autopatrol, näiteks Administraatorid) loob uue lehekülje, siis ei ole sel küljes lippu "vajab kontrollimist", mis teiste kasutajate loodud lehekülgedel küljes on. Uute lehekülgede patrullijad võivad siis neist lehekülgedest üle libiseda. Meie vikis ei ole see vikitarkvara funktsioon praktilises kasutuses – ükski uute lehekülgede patrullija ei patrulli lehekülgi selle lipu järgi. Kuid vikitarkvaras on funktsioon olemas ja töötab, mida võib näha leheküljel Eri:Uued leheküljed – kontrollimata ja kontrollitud leheküljed on värviga eristatud. (Varem oli ka märgis 'kontrollida' sisse lülitatud ja selle alusel sai viimaseid muudatusi filtreerida, kuid nüüd on see välja lülitatud.) Osades vikides on see kasutajarühm sellises kasutuses, nagu vikitarkvara funktsioon ette näeb, osades kasutatakse seda ehk mingil muul eesmärgil, nagu minagi siin ette panen – kasutada seda kui tunnust või lippu, et eristada kasutajaid, kellele saab usaldada teatud tööriistu, kasutajatest, kellele ei saa usaldada samu tööriistu. Kuna meie ei hakkaks seda kasutama uute lehekülgede patrullimise eesmärgil ja selle kasutajarühma sisse lülitamine ei avaldu kuskil mujal kui leheküljel Eri:Uued leheküljed, siis ei ole minu meelest ka mõtet siin arutada lehekülgede kontrollimisega seotud küsimusi. Kirjeldasin vikitarkvara funktsiooni vaid ülevaate mõttes. Cumbril 11. november 2016, kell 23:55 (EET)

Artikli/malli jms kontrollituks lugemine omab tähendust ainult vikitarkvaras. See tähendab, et artiklil on küljel lipp "kontrollitud". Kas keegi seda lippu kasutab millekski, on teine asi. Meil juba loetakse administraatorite tehtud uued leheküljed "kontrollituks", see on vikitarkvaras nii vaikimisi seatud (Administraatorite kasutajarühmal on õigus autopatrol). Cumbril 10. november 2016, kell 19:06 (EET)

Andres ja Melilac, palun lisage oma postitusele juurde ka vastav hääletusmall. Serveriadministraatorid tulevavad siia vaatama, kas kogukonnas on küsimuses konsensus ja ei saa eestikeelsest tekstist aru. Cumbril 11. november 2016, kell 23:55 (EET)

Tegin Phabricatoris uue taski konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks – https://phabricator.wikimedia.org/T150852. Cumbril 16. november 2016, kell 15:49 (EET)

Konfiguratsioonimuudatus on tehtud. Kasutajarühma tõlgitud nimi tuleb praegu Translatewikist ja on Automaatkontrollijad, rühma liikme nimi on automaatkontrollija. Kas võib nii jääda või peaks teisiti tõlkima? Cumbril 16. november 2016, kell 17:15 (EET)

Ei, see nimi on täiesti sisust mööda. Minu poolest sobiks "Usaldusväärsed kasutajad". Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 18:47 (EET)

Ja kasutajarühma liige oleks "usaldusväärne kasutaja"? Cumbril 17. november 2016, kell 14:48 (EET)

Kas siis kõik ülejäänud, palju neid ongi, on ebausaldusväärsed? "pool-usaldusväärseid" pole.
Ehk siis "Usaldatav kasutaja", "Usalduskasutaja" (vrd nt usaldusmees).—Pietadè (arutelu)

Mõtlesin seda sama. Kui sind ei panda "Usaldusväärsete kasutajate" rühma, siis järelikult sa pole usaldusväärne? Järelikult tuleb panna kõik kasutajad sellesse rühma? Samas kui mõni muu nimi ("Tööriistakasutajad") võib-olla mõjuks neutraalsemalt. Cumbril 17. november 2016, kell 14:58 (EET)

Sa ise ju pakkusid selle. Minu poolest võib olla ka "Usaldatavad kasutajad". Või siis "Usaldatud kasutajad". Või "Volitatud kasutajad". "Tööriistakasutajad" on liiga spetsiifiline: meil võib ju seda ka muul otstarbel tarvis olla, pealegi kõik tööriistad ei ole kasutamispiiranguga. Andres (arutelu) 17. november 2016, kell 15:25 (EET)

Minu jaoks on nimi teisejärguline, pakkusin seda ühe võimaliku variandina. Aga nüüd mõtlen, et nimevalik määrab ka selle, kuidas seda rühma kasutajatele määrata. Kas ainult neile, kes küsivad/vajavad või põhimõtteliselt kõigile (ja võtta ära, kui tekib probleeme). Cumbril 17. november 2016, kell 16:04 (EET)

Nime saab otstarbe muutumisel ka muuta. Cumbril 17. november 2016, kell 17:26 (EET)

Seda küll, aga muutmine tekitab segadust. Mõte on ju ikkagi selles, et nende kasutajate puhul eeldatakse, et nende kaastöö pole vandalism ega rumalus. Võib-olla siis: Kontrollitud kasutajad. Andres (arutelu) 18. november 2016, kell 09:06 (EET)

Siis pigem "Usaldatud kasutajad". Cumbril 18. november 2016, kell 17:42 (EET)

"Usaldatud kasutajad" on minu arust päris hea. Ivo (arutelu) 18. november 2016, kell 17:52 (EET)

Andres Parve

Hi, sorry for writing English. I'm looking for informations about Andres Parve, who is working for the Siseministeerium (https://www.siseministeerium.ee/et/kontakt). He is mentioned in the en:List of individuals sanctioned during the Ukrainian crisis without any further biographic details. --95.116.244.44 22. oktoober 2016, kell 21:25 (EEST)

Artiklid sotsiaalmeedia kohta

Sotsiaalmeedia ajastu on jõudnud ka teatmeteostesse: inglise Wikipedias on tänaseks artiklid umbes 13 tuntud Facebooki grupi ja 22 Twitteri konto kohta. Eestikeelses pole seni vist veel yhtegi. Mõnda on vaid möödaminnes mainitud - nagu praeguseks suletud MMSi gruppi. Ometigi tundub, et sellised asjad vajaksid samuti jäädvustamist -- kui mitte Vikipeedias, siis kus veel? Alguses tasuks ehk siiski arutada, millised võiksid olla kaasamiskriteeriumid. Muidugi on oluline, et grupp oleks piisavalt suur või konto piisavalt tuntud ning eeldatavasti ka väljaspool Facebooki/Twitterit mainimist leidnud (à la Virginia Woolf sind ei karda). Mööda ei saa ka eetilistest kysimustest -- kui grupp on kinnine, siis kui palju infot on ilus selle kohta jagada?

Need on, mõistagi, ainult lähtekysimused. Eeldan, et kui lambist hakata sotsiaalmeedia kohta artikleid kirjutama, järgneks sellele väga kiire kustutamine. Kui aga kriteeriumid paigas on, mis on oluline ja mis mitte, siis leiab ehk viisi mõnegi jäädvustamiseks Vikipeedias. Daniel Charms (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 21:20 (EEST)

Vt ka arutelu Facebooki gruppide kategooria yle ingliskeelses Vikipeedias Daniel Charms (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 21:45 (EEST)

Minu meelest pole siin mingeid spetsiaalseid kriteeriume tarvis. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:05 (EEST)

Ainult mainimisest ei piisa. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:07 (EEST)

Eestikeeles Vikipeedia on minu arust seni aktsepteeritud küll kõiki artikleid, mis vastavad mingitelegi kvaliteedinõuetele ja mille puhul on teemat kajastatud vähemalt mõnes usaldusväärses allikas. Inglise viki on meiega võrreldes ikka väga maias kõike kustutama. Siin on vastupidi. Pole lihtsalt kedagi, kes neil (või paljudel teistel) teemadel kirjutaks. Seega nõustun Andresega. Mingeid kriteeriume pole küll mõtet selle jaoks leiutama hakata. Ivo (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:15 (EEST)

Mulle tundub mõneti siiski vastupidi ja ma pean Daniel Charmsi ettepanekut väga konstruktiivseks. S.t isegi kui ei ole vaja kehtestada mingeid eraldi kriteeriume, siis tuleks sellel teemal arutleda, sest lahtisi otsi on siin palju ja neid on ülalpool ka mainitud.--Morel (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 02:30 (EEST)

Oleksin võinud ka lihtsalt artikli kirjutamisest alustada, kuid leidsin, et 1) viisakas on teisi uutest ja potentsiaalselt ehmatavatest asjadest ette hoiatada :) ja 2) mingid piirid võiksid siiski olla, kuna ei tahaks Vikipeediat päris Encyclopedia Dramaticaks muuta (nt Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal on juba puhas ED-väärne materjal). -Daniel Charms (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:09 (EEST)

Mul ei ole niisugust intuitsiooni, et need oleksid iseenesest tähelepanuväärsed, ja Vikipeedia ülesanne ei ole mittetähelepanuväärsete asjade jäädvustamine. Artiklit võiksid väärida grupid, mis on üldtuntud (aga ma ei tea ühtki niisugust). Twitteri kontode seas on üldtuntud president Ilvese oma, aga minu meelest ei ole tarvis sellest teha eraldi artiklit, vaid piisab, kui sellest räägitakse isikuartiklis. Muidu kehtib üldine reegel: artikli saab teha, kui usaldatavad sekundaarallikad seda spetsiaalselt käsitlevad, nii et neist saab selle kohta piisavalt infot. Mulle tundub, et siin ei ole rohkem midagi arutada, kui just kellelgi pole teistsugust intuitsiooni iseenesest tähelepanuväärsuse kohta. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 10:00 (EEST)

Yldtuntuse kriteeriumile võiks minu meelest vastata feministlik grupp "Virginia Woolf sind ei karda!", mille kohta mõni autor arvab näiteks, et "Eestis on vähe inimesi, vähemasti internetiga sina peal olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia Woolf Sind Ei Karda!"[2] Samas on sekundaarsetest allikatest korduvalt läbi käinud kaMMSi grupp ning Odini sõdalased, kuid need minu intuitsiooni järgi omaette artiklit ei vääriks, kuna nende puhul on sotsiaalmeedia vaid teatud nähtuse yks avaldumisvorm, mitte aga nähtus ise. Woolfigrupp või Feministeerium võiks yhelt poolt väärida, kuna tegu on sotsiaalmeedias eksisteerivate nähtuste, mitte pelgalt mingi grupi "sotsiaalmeedianäoga". Yldisem nimetaja, mille all neid saaks mainida, oleks ehk feminism, aga sel juhul oleks mõistete hierarhia paigast ära - oleks avar yldmõiste ja siis piraki! "feminism sotsiaalmeedias" vms.

Minu intuitsioon on seega selline, et sotsiaalmeediast kirjutamisel vääriksid omaette artiklit stiilis "X (Facebooki grupp)", "Y (Twitteri konto)" jne nähtused, miks eksisteerivadki eelkõige sotsiaalmeedias ning vastavad tähelepanuväärsuse kriteeriumile (Andrese esitatud reeglist vast piisab). Kõhklusi tekitab ehk vaid kysimus, et kui ma ise tean vaid yhte sellist nähtust, kas siis on vaja hakata pretsedenti looma. Senise arutelu põhjal siiski tundub, et see poleks probleem. - Daniel Charms (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:09 (EEST)

Feministeeriumi nime olen sageli kuulnud, Woolfi grupist olen kuulnud ühel korral, vist seoses Vinni-Pajusti juhtumiga. Ma arvan, et nendest võiks artikkel olla küll, aga ainult juhul, kui leiab sekundaarallikaid. Aga noh, kui on öeldud, mis on grupi temaatika, siis sellestki vast piisab. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:33 (EEST)

ennekõike võiks keskenduda kirjutise osalusmeedia enda parandamiseks ja täiendamiseks, enne kui peaartikli ja teenuste (Fb, tw, insta jne) enda kirjeldus pole paigas ei ole ka mõtet punnitada kirjutist sellistel teenustel kasvavatest subkultuuridest jne ! :) suwa 25. oktoober 2016, kell 09:40 (EEST)

Meil ei tehta üldiselt artikleid nii-öelda loogilises järjekorras, vaid huvipõhiselt. Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 10:31 (EEST)

Viimaste muudatuste jälgijad, kasutage Rauni

Raun on viimaste muudatuste jälgimiseks loodud tööriist. Eelised:

• värskendab ise lehekülge
• kombineerib ühe artikli muudatused ühtekokku ja annab lingi muudatuste kombineeritud erinevusvaate vaatamiseks
• näitab ORESE-e skoore – masinõppe algoritmiga pandud skoorid, mida saab treenida lehel Vikipeedia:Märgendid. Roosaga värvitud muudatused on kahtlased ja tuleks üle vaadata.

Raun asub sellel lehel: http://tools.wmflabs.org/raun/?language=et&project=wikipedia&userlang=et Cumbril 2. november 2016, kell 16:30 (EET)

väga väärtuslik tööriist väiksemate vikide viimaste muudatuste jälgijatele, ent filtreerimisvõimalusi võiks lisanduda, nt kasutaja nimeruumiga lehed (namespace 2 ja 3) ära. Muidugi vaid teatud viimaste muudatuste vaatamine tekitab olukorra, kus lipsab läbi soovimatuid muudatusi. Suuremate vikide puhul (nt dewiki ja ruwiki) on nutikam töösse jätta praegu kasutatav viimaste muudatuste automaatkontroll, mille korral vähegi kahtlaste muudatuste korral (IP-ga kasutajad, kasutaja mitte automaatkontrollitavast kasutajagrupist) tuleb adminnil iga muudatuse korral teha klikk, et muudatus on aktsepteeritav. See ühe kliki tegemine iga muudatuse korral hoiab ära ka olukorra, kus nt ilmselgelt adekvaatset IP-ga kasutaja muudatust vaatab muidu nt 10 adminni (ebaratsionaalsus!, mis on nt RAUN/ORESi puhul)--Estopedist1 (arutelu) 5. november 2016, kell 15:25 (EET)

Raun sobib neile viimaste muudatuste jälgijaile, kellel pole aega/soovi/viitsimist kõiki muudatusi jälgida, vaid kes soovivad näiteks kord päevas kogu eelnenud pooleteise päeva kahtlased muudatused läbi vaadata. See käib üsna ruttu, kui peab vaatama vaid roosasid muudatusi. Nii võib küll mõni valesti skooritud kahjulik muudatus läbi lipsata. Samas olen ise leidnud ainult roosasid muudatusi jälgides neid, mis teistel on kahe silma vahele jäänud.

Kui keegi on kahjuliku muudatuse juba tühistanud või parandanud, siis kombineeritud muudatuste ORES-i skoor langeb alla 50%. Üle 50% skooriga muudatused loetakse kahjulikuks. See tähendab, et kombineeritud muudatus (kahjulik muudatus + parandus) pole enam roosa ja seda ei pea enam klikkima. Cumbril 5. november 2016, kell 16:05 (EET)

Estopedistiga nõus, et nimeruumide filtreerimine peaks olema ka võimalik.--Morel (arutelu) 5. november 2016, kell 16:14 (EET)

Üks tsitaat, mis võib väga hästi käia ka Vikipeedia kohta

Tahaksin edastada eestikeelse Vikipeedia kogukonnale ühe tsitaadi, mis avaldati täna Postimehe veebis. Tsitaat ei ole ise kuidagi Vikipeediaga seotud, aga minu arvates on kokkusattumus tähelepanuväärne.

Alar Tamming: "Ajalugu näitab õnneks, et seni oleme ikkagi alles jäänud, ja ükskõik kui palju tervet mõistust ka on püütud hävitada ja jõule püsivaid süsteeme ehitada, ei ole ükski neist püsima jäänud. Meenutaks veel seda, et ainukesed edukad süsteemid on koostööl püsivad ja isereguleeruvad."

Ma arvan, et see võiks veidi lootust ja jõudu tuua juurde neile, kelle arvates Vikipeedia on kriisis. Toredat neljapäeva jätku kõigile, rühime ikka edasi :). Adeliine 10. november 2016, kell 10:56 (EET)

suwa 11. november 2016, kell 00:40 (EET)

250+ aastat lugemist, ehk präänikud

Minul tuleb sisseloginult enwi-s ette: New Wikipedia Library free research access: Foreign Affairs (journal of international relations and U.S. foreign policy), OpenEdition (journals in the social sciences and humanities), Édition Diffusion Presse Sciences (French and English scientific journals), ASHA (speech, language, and hearing journals) and Tilastopaja (athletics statistics). Expanded research access from EBSCO (many new databases) and Taylor & Francis (Strategic, Defence & Security Studies collection). Many other resources are still available. Sign up! [dismiss]
ca 250+ aastat lugemist, kas meil ei võix miskit sarnast olla?—Pietadè (arutelu)

Ah ja, see ülalolev oli mõeldudki "propagandana": ole aktiivsem, ja saad toitu, et olla veelgi aktiivsem ja targem...—Pietadè (arutelu)

Et siis - kas meil ei võiks samuti olla samasugust partnerlusprogrammi mõne kodumaise kirjastajaga? Seda raamatukogu saavad, nagu ma aru saan, kasutada kõik piisavalt aktiivsed kasutajad sõltumata keelest, kuid eestikeelseid väljaandeid seal ilmselt väga ei ole. Aga mis väljaanded need võiks olla, mida Vikipeedia täiendamiseks maksumyyri tagant välja oleks vaja tuua? Mis lisandväärtust pakuks nende kättesaadavus läbi Vikiraamatukogu, arvestades, et päris suur osa perioodikast (kui mitte kõik) on niikuinii Rahvusraamatukogu veebilehe kaudu elektrooniliselt loetav?

Mõte on iseenesest hea. Kui oleks selge(m), mida ja kellelt kysida, võiks Wikimedia Eesti kahtlemata sellega tegeleda. -Daniel Charms (arutelu) 15. november 2016, kell 17:14 (EET)

Parooli uuendamise soovitus

Antakse teada, et viimasel ajal võtavad pahalased rohkemate õigustega kasutajate (adminid jt) kontosid üle. Olukorda püütakse uurida ja lahendada. Kõigil kasutajatel soovitatakse oma paroolile otsa vaadata. Kui sul on nõrk parool või kasutad sama parooli ka mujal veebis, palun muuda see ära. Adeliine 14. november 2016, kell 10:35 (EET)

sobib? https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&language=et&group=page-Security%2FPassword+reset&filter=%21translated&action=translate

suwa 15. november 2016, kell 19:41 (EET)

Teemast pikemalt ka Wikimedia blogis. Adminidel soovitatakse sisse seada turvalisem kaheastmeline sisselogimine, aga juhendit vaadates tundub, et nö tavainimesest adminil, kes ei ole arvutiasjaga nii tuttav (nagu nt mina), võtab see kindlasti rohkem kui ühe minuti. Ja nutiseadet on vist selleks vaja. Adeliine 17. november 2016, kell 08:03 (EET)

Kaheastmelist autentimist saab sisse seada (eestikeelse juhendiga) eelistuste lehel (Kasutaja andmed -> Põhiteave). Adeliine 4. detsember 2016, kell 21:10 (EET)

Kuu vikipedisti valimine

Neljapäeval toimunud Wikimedia Eesti juhatuse koosolekul otsustati algatada kuu vikipedisti valimised, et tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad. Selleks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on eelmise kuu jooksul Vikipeediat kõige rohkem aidanud paremaks teha. Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi. Kandidaate võiks esitada igaüks, aga valiku teeksid administraatorid avaliku hääletuse teel. Palun avaldage arvamust nii idee enda kui ka valimise protseduuri kohta. --Metsavend 20. november 2016, kell 13:26 (EET)

Head küljed:

• inimesi tunnustatakse
• inimesi premeeritakse
• inimesi ergutatakse teiste tööd märkama

Halvad küljed:

• kui jutt on absoluutselt suurimast panusest, siis kandidaatide ring on väga piiratud ja kipub kuust kuusse korduma
• objektiivne hinnang nõuab põhjaliku uurimistööd, mistõttu vastutustundlikumad inimesed võivad kulutada sellele muu tegevuse kõrval märkimisväärset ressurssi, või siis loobuda hindamisest, mistõttu hindamine on suhteliselt pealiskaudne
• selline avalik hääletus võib kaasa tuua kaasa isiklikke solvumisi ja isikutevahelisi pingeid

Sellepärast ongi hindajateks administraatorid, kes nagunii hoiavad silma peal Vikipeedias toimuval ja kellelt valmine väga suurt lisapingutust ei tohiks nõuda.

Võib ka kinnise valimisprotseduuri teha, kui arvatakse, et see solvumisi või pingeid tekitab. --Metsavend 21. november 2016, kell 11:56 (EET)

Ma panen ette loobuda kõige-kõige-kriteeriumist ning asendada see kuu teo auhinnaga sellele, kes mingil kuul midagi kõne- ja tunnustusväärset ära teeb. Andres (arutelu) 20. november 2016, kell 13:55 (EET)

See võib olla näiteks konkreetne artikkel või artiklisari või süstemaatiline koristusaktsioon. Siis võiks ka ühel inimesel olla mitu tegu või mõni tegu näiteks kahepeale. See võib ka olla konkreetse kuu osa pikemaajalisest teost. Andres (arutelu) 20. november 2016, kell 14:16 (EET)

Olen Andresega sama meelt. Ivo (arutelu) 20. november 2016, kell 14:26 (EET)

Jah, tegelikult me nii mõtlesimegi, ma lihtsalt sõnastasin selle valesti. Auhinna võib saada ka uustulnuk, kes on end heast küljest näidanud või mõne väiksema kuid silmapaistva teo eest. Samas võib üks inimene auhinda aasta jooksul korduvalt saada. --Metsavend 21. november 2016, kell 11:56 (EET)

Poolt Kui võimalus selleks olemas on, siis miks mitte? Lisaks saab ju näiteks juhul, kui tubli teo on teinud Persoon A , kes varasemalt preemia saanud, eelistada veidi väikema teoga Persoon B ka head kaastööd. - Melilac (arutelu) 21. november 2016, kell 13:24 (EET)

Kui see kuu juba premeerimiseks läheks, siis pakuks välja kasutaja Velirand, kes on teinud head tööd sündinud/surnud valdkonnas. - Melilac (arutelu) 22. november 2016, kell 18:27 (EET)

Ah, mis nüüd mina. Ma olen selline tagasihoidlik ja ole avalikkuse tähelepanust eriti huvitatud. Velirand (arutelu) 23. november 2016, kell 09:19 (EET)

Minu meelest olemasolevate autorite tunnustamine ei olegi kuigi oluline. Palju tähtsam oleks uute püsiautorite leidmine ja kaasamine. Aga kuidas seda teha, ma ei tea. Velirand (arutelu) 23. november 2016, kell 09:40 (EET)

Mõlemad on yhtemoodi olulised. Tunnustatud autor on rõõmsam autor. -Daniel Charms (arutelu) 23. november 2016, kell 21:58 (EET)

Kuna MTÜ juhatusest keegi sellele vastu ei olnud, siis jah, alustagem juba novembrist. Pakun, et selle jaoks võiks olla heade artiklite kandidaatide omale sarnane leht, kus iga kuu saaks igayks esitada kedagi kandidaadiks või avaldada juba esitatud kandidaadile poolehoidu (mis ei oleks valijatele sidus). Administraatorid teeksid kuupäevaks X laekunud kandidaatide seast kinnise hääletuse teel valiku ning kuulutaksid selle välja sealsamas ja siin (kuna igal aastal saab neid kokku ainult 12, siis ei risusta see oluliselt ÜA lehte). Kuupäev X võiks olla kuu viimane päev ning kuupäev Y järgmise kuu seitsmes kuupäev, nii et adminnidel jääks nädal aega otsustamiseks. -Daniel Charms (arutelu) 24. november 2016, kell 18:07 (EET)

Kui ei ole konkreetset isikut, kes sellega tegeleks (eriti veel asja algul), siis ei lähe see tõenäoliselt küll tööle. Umbmäärane "administraatorid" ei kohusta kedagi.

Nt minul küll ei ole mahti selle asjaga tegeleda. Mingingi mõistliku ettepaneku / otsuse tegemiseks on vaja enne hea hulk asja läbi vaadata. Kuu on piisavalt pikk periood, et siin peaks selleks eraldi aega võtma, et tõesti põhjalikult kõik tarvilik läbi kammida. Teiste tegevuste kõrvalt ei saa seda edukalt teha. Ma ei näe, et mul selleks aega oleks ja miskipärast eeldan sama ka teiste administraatorite kohta.

Kui see valimine nii lihtne oleks, siis ma oleks sellega alustanud juba 2010. aastal. Siis sai MTÜ püsti, WMFist hakkaks raha laekuma ja mõtte oli ammu läbi käinud. Küsimus on ikka ja ainult selles, kuidas seda teha. Ivo (arutelu) 24. november 2016, kell 18:53 (EET)

Ma võin hääletada, kui kuskil on hääletamise võimalus loodud. Kogu protsess peab toimuma Vikipeedias, kuskile teisele saidile või listi ma küll ei lähe. (Kinnine hääletus vikis kõlab paradoksaalselt, viki aluspõhimõte on ju avatus, kõik saavad kõigi muudatusi näha, kõik hääletused on avalikud. On's kinnine hääletus üldse tehniliseltki võimalik?) Hääletaksin siis mulje põhjal, mis kuu jooksul Vikipeediat külastades on tekkinud ja põhjalikult kellegi kaastöösse süvenema ei hakkaks. Kui aga hääletamise käigus peaks arutama, millise kasutaja kaastöö on kõige parem ja miks, siis ma ilmselt ei osaleks. Cumbril 24. november 2016, kell 19:21 (EET)

Küllap nendel on kergem, kes kogu aeg jälgivad, mis siin toimub. Mul oleks küll mitu kandidaati välja käia. Ma arvan, et juba kandidaadiks esitamine on tunnustus. Protseduur ei ole minu meelest keerulisem kui näiteks administraatori valimine. Ma pooldan ka avalikku hääletamist. Ja kui administraatoreid valivad kõik, miks ei võiks see ka siin nii olla? Andres (arutelu) 24. november 2016, kell 19:27 (EET)

Nõus viimase lausega. Cumbril 24. november 2016, kell 19:37 (EET)

Mõistlik argument, nõus. -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:54 (EET)

Minu meelest peaks loobuma ka nõudest, et tuleb hinnata just inimeste eelmise kuu kaastööd. See tõmbab kandidaatide ringi liiga kitsaks. Mõni kaastöötaja tegutsebki aktiivselt ainult ühel-kahel kuul aastas, teistel kuudel teda Vikipeedias pole. Nüüd peaks ta neil paaril kuul kandideerima kõigi teiste samade kuude aktiivsete kaastöölistega ja tema võimalus preemiat saada oleks väike. Pigem võiks hinnata eelneva jooksva aasta sees tehtud kaastööd. Siis oleks ka väiksem võimalus, et üks ja sama kitsas ring inimesi saab pidevalt kuu vikipedisti auhinna. Ja siis saaks arvestada ka kasutaja pikema perioodi vältel tehtud väikesi muudatusi, mis üheski kuus eraldi võetuna oluliselt silma ei paista. Cumbril 24. november 2016, kell 20:36 (EET)

Siis oleks see mingi põhimõtteliselt teine asi. Arvan, et kui me hindame kuu tegu, siis me hindame midagi sel kuul silmatorganut. Sama asja eest teist korda auhinda ei anna. Kui hinnata aasta jooksul tehtut, siis ei mäleta naljalt midagi konkreetset ja siis kipub minema üldise tunnustamise peale. Ja siis me tunnustame lihtsalt järjest kõiki, kui ei taha korrata. Andres (arutelu) 25. november 2016, kell 16:42 (EET)

Seda võiks küll arvestada, et kui kasutaja pole vaadeldaval kuul üldse Vikipeedias ühtegi muudatust teinud, siis teda ei saa kuu vikipedistiks nomineerida. Aga muidu on ju nii, et kasutajaid võib liigitada järgmiselt:

1) need, kes teevad iga kuu stabiilselt ja palju kaastööd,

2) need, kes teevad iga kuu stabiilselt ja vähe kaastööd,

3) need, kes teevad mõnel üksikul kuul palju kaastööd ja teistel kuudel ei tee midagi.

Kui kuu tegu hinnata vaid ühe kuu põhjal, siis peamiselt esimese rühma liikmed auhinda saavadki. Mis poleks muidu halb, kui neid esimese rühma liikmeid poleks nii vähe, et juba poole aasta pärast (või varem) hakkaks nimed korduma. Aasta pärast on enamus rühma liikmeid kaks korda kuu vikipedistiks saanud ja mida edasi, seda rohkem kordusi.

Võib-olla aasta on auhinna hindamisel aluseks võtmiseks liiga pikk periood, kuid kuu on liiga lühike.

Vaadates Taivo Puhta vikipeedia auhinda – ta on ka püüdnud anda seda erinevatele inimestele, keegi pole saanud auhinda üle kahe korra. Mis on normaalne, sest kui pidevalt samad inimesed saavad auhinda, siis muutub see ruttu mõttetuks. Cumbril 25. november 2016, kell 17:07 (EET)

Võib-olla peaks olema sama reegel nagu Taivol, et üks inimene võib auhinna saada vaid ühel korral aastas, mitte sagedamini. Cumbril 25. november 2016, kell 17:14 (EET)

Ma olen pigem seda meelt, et seda, mitu korda keegi auhinda võib saada, ei ole mõtet eraldi reguleerima hakata. Niikuinii mõeldakse, et "tema ju alles sai, mis ma ikka tema poolt hääletan", mille tulemusena peaks systeem piisaval määral ise tasakaalustuma. -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:54 (EET)

Mis asi on MTÜ juhatus ja mis pistmist sel Vikipeediaga on?

Selle MTÜ juhatus: https://et.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Eesti Muide, postitusele saab allakirjutada neli ~'i lõppu pannes. Neptuunium (arutelu) 25. november 2016, kell 06:10 (EET)

MTÜ juhatus puutub kõne all olevasse asja nii palju, et kui laureaatidele antakse kinkekaarte, tuleb see raha MTÜ vahenditest. MTÜ juhatus näeks hea meelega, et valikuprotsess toimuks hästi kogukonnas ja ise sellesse reeglina ei sekkuks. Adeliine 25. november 2016, kell 08:31 (EET)

Igaks juhuks mainin ära, et midagi sellist on ka varem toimunud. Auhindu polnud, aga ega meil keegi vikit ka raha pärast tee.

Mul ei ole midagi selle vastu, kui usinamaid kaastöölisi tunnustatakse, aga ma ei näe hetkel arusaama sellest, kuidas selline süsteem jätkusuutlikult käima panna. Ivo (arutelu) 25. november 2016, kell 13:59 (EET)

Võib ju teha nii, et kes arvavad, et see asi ei toimiks ja/või neil endal aega või huvi valimises osaleda ei ole, need lihtsalt ei osale. Aruteluga saaksid siis eesmärgipäraselt edasi minna need, kellel on huvi asjaga tegeleda. Adeliine 25. november 2016, kell 14:14 (EET)

Praegu saab samuti väga hästi aruteluga edasi minna. Või on kuidagi siin muudatuste tegemine takistatud? Miskipärast ei ole edasi mindud. Seega ma ka tunnen huvi, et miks nii. Kas kuskil on konkreetne plaan või pole seda mitte? Asjad päris nii, et käi, et keegi tuleb ja ütleb "valitagu". Vast oleks mõistlik kriitikat arvesse võtta, kui on soovi seda tööle saada. Ivo (arutelu) 25. november 2016, kell 15:25 (EET)

Mingit "valitagu" käsku pole antud ja juhatus ei pea ka plaani kindlaks määrama, sest see on kogukonna teha ja otsustada. MTÜ juhatus pakkus lihtsalt välja võimaluse, et kui kogukond soovib sellist valimist teha, siis MTÜ ostab kinkekaarte. Ma olen ise samamoodi skeptiline, aga nagu näha on, siis huvi on tegelikult olemas. Adeliine 25. november 2016, kell 15:56 (EET)

Ei saa ju tööd enne alustada, kui pole kokku lepitud, mida me teeme.

Pakun, et hääletuste lehe võiks teha Metsavend või Adeliine kui MTÜ esindajad ja ühtlasi lugupeetud kogukonnaliikmed, aga kui nemad pole nõus tegema, siis ma võin ise teha. Andres (arutelu) 25. november 2016, kell 16:42 (EET)

Tegin algatust: Vikipeedia:Kuu vikipedist. --Metsavend 25. november 2016, kell 19:38 (EET)

Kas mina olen ainukene,

kellele aadressireal ühendit "wikipedia.org" lugedes on kujunenud arvamus, et tegemist on arvutiga, kobararvutivõrguga vms, nimeta kuis tahad,
- ja mis suudab kvantitatiivse/kvalitatiivse analüüsi tegemisel teha miljardeid kordi enam tööd kui "arvutit" teenivad inimesed (à la, redigeerimised, kehtima jäänud redigeerimised, loodud artiklid ja kehtima jäänud artiklid (korrelatsioonis artikkel↔sisu sõnade arv↔klikkide arv artiklil mingi ajaühiku kohta jne)), õigekirja parandused jpm (ehk siis, nt kui on võimalik lugeda kokku ja selle najal prognoosida, et nt artikli "W sündis aastal 2016..." aastalingil on väga arvestatav võimalus, et esimene lugeja klikib sellel näiteks aastal 2218...
Ehk siis lühemalt: need kriteeriumid, mille najalt otsustada, on paljus osas tehniliselt määratletavad, pealegi, see pole nt "X riigi aasta/kuu/nädala raamat, film, vms"...
Ehk siis, püüdes veelgi lühendada: väga paljud näitajad on arvuti poolt välja "arvutatavad", inimeste osaks jääks "progeda" (no, ei meeldi see sõna) ja analüüsida tulemeid. (Kuhu nt ei sattuks nt artiklid (to be filled in by the readerm decision maker, etc.))
Märkide, tägide vms "omistamine" näib olevat ajalukku vajunud (kui 100 kirjutaja hulgast üks annab teisele sellise, siis jah, kui kirjutajaid on miljon...)—Pietadè (arutelu) 25. november 2016, kell 14:50 (EET)

Seonduvalt

on olemas "tänu/thanks", selle andmine, klikiga, ära vist ei saa võtta (võib-olla see ongi nüüd, u 10 aasta järel asendanud bannerid) ;-)...Pietadè (arutelu)

Minu arvates saab tublisid niisamagi tunnustada, ilma et peaks iga kuu hääletama. Meil on ju tänamise nupp redigeerimiste ajaloos, meil on tunnustähe mallid. Ja kui keegi tõesti soovib eelmainitule lisaks kinkekaardiga tänada, siis saaks ju sedagi omavahel võistlemata teha? --kanakukk (arutelu) 28. november 2016, kell 18:40 (EET).

Wikiexperiments challenge

Dear CEE friends. Sorry for writing you in English only. I would like to inform you that there is an ongoing challenge on increasing the use of 45 scientific experiments (25 in physics and 20 in chemistry) on Wikipedia in the languages spoken within the CEE region. The main goal of the challenge is to provide better illustrations of physical laws and chemical reactions in a unique way with high educational value.

All videos have appropriate descriptions in their specific pages on Wikimedia Commons and are ready to be translated, while there are lists of articles on the project page on Meta where the videos can be used. I can help you with adding the videos to the appropriate articles without descriptions and will be grateful if you help in translating the descriptions (videos about physics experiments have been already added). Please do not hesitate to contact me if any additional explanation is needed. Thanks in advance.--Kiril Simeonovski (arutelu) 21. november 2016, kell 16:05 (EET)

Eesti 100

Kas meil on olemas mingi arutelu-loetelu selle kohta, millised artiklid võiksid ümmarguse tähtpäeva puhul olemas olla ja eeskujulikku korda saada? --kanakukk (arutelu) 24. november 2016, kell 02:46 (EET).

Nt Vikipeedia:Eesti 100? Adeliine 24. november 2016, kell 15:07 (EET)

Kas Vikipeedia:Eesti 200 loendis olevad artiklid peaksid eeskujulikku korda saama vabariigi 200. aastapäevaks? :) -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:56 (EET)

ma rebin ühe välja, see haldusjaotuse kirjutis jääb küll püsivalt muutuvaks ;) suwa 27. november 2016, kell 23:19 (EET)

Tulge appi

Saksakeelses vikipeedias lisati nüüd artiklile Valter Ojakäär kategooria Sowjetbürger. Eemaldasin selle, aga nad panid tagasi. Mina ka nendega kogu aeg vaielda ei jõua. Velirand (arutelu) 27. november 2016, kell 13:12 (EET)

Las nad mängivad oma reeglite järgi. Ta oli ju Sowjetbürger, nii et faktiliselt vaidlustada midagi pole. Mina ka olin. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 13:20 (EET)

Niivõrd kuivõrd, de facto ja de jure. Nõukogude Liit vaatles Balti riikide kodanikke oma kodanikena, kuid rahvusvahelise õiguse järgi nad seda ei olnud. Velirand (arutelu) 27. november 2016, kell 14:03 (EET)

me saame igale poole kirjutada nõnda, et praegune moskoviitide valitsus on üks osa ugri-mugri impeeriumist ... lollustel tõesti ei ole piire :P suwa 27. november 2016, kell 23:21 (EET)

Okupeeritud aladele okupeeriva riigi kodakondsuse pealesurumine on rahvusvaheliseõigusega vastuolus, vist pole vaja hakata genfi konventsioonide viiteid otsima?

osad asjad 1949. aasta omast viitamiseks leiad siit:https://de.wikipedia.org/wiki/Genfer_Konventionen

ja kes pole rahul meie seisukohtadega, siis teadku, et ka see oli ebaseaduslik https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-sowjetischer_Nichtangriffspakt

suwa 28. november 2016, kell 11:44 (EET)

Ma ei tea, mida rahvusvaheline õigus kodakondsusest räägib, aga see pole praegu oluline. Fakt jääb faktiks vaatamata sellele, kas ta on mingite seadustega kooskõlas või mitte. Paralleele: kuna EW okupeerimine NL-i poolt oli ebaseaduslik, siis okupatsiooni tegelikult polnud? Kuna Pätsi võim oli alates 1934. aastast ebaseaduslik, siis ta tegelikult polnudki peaminister ja president? --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 17:50 (EET)

Ei olnud ebaseaduslik, lihtsalt põhiseadus muutus.

Minnekonil õigus neh, Nicaragua riigipeade loendis on ka sees William Walker, kes oli riigis ise võimu haaranud piraat. Ja hiinlased loevad viisakalt oma riigipeaks Tšingis-khaani... - Melilac (arutelu) 29. november 2016, kell 19:14 (EET)

Võiks olla huvitav, et kuidas Saksa vikipedistid reageerivad kui lisada igale aastatel 1933–1945 Saksamaal elanud isikule, kelle kohta Vikipeedias artikkel, külge kategooria "Nazideutsche bürger"? Faktilist õigsust ei saa ju küsimuse alla seada.--VillaK (arutelu) 28. november 2016, kell 17:57 (EET)

Saab küll. "Nazideutsche" ei olnud eraldi riik, vaid lihtsalt Saksamaa ühe ajalooperioodi kõnekeelne nimetus. Ja iga Saksamaal elanud isik polnud ka "bürger". --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 19:36 (EET)

Noh, ka "Sowjetbürger" on kõnekeelne, mitte juriidiline nimetus. Juriidiline nimetus oli "Bürger der Union der Sozialistische Sowjetrepublik" või lühemalt "Bürger der UdSSR". Ja ei paista, et sakslased oleksid teinud kodakondsuse faktilist tuvastamist. Artikkel kategoriseerib teda rahvuse alusel "Este" ja kodakondsuse alusel "Sowjetbürger", jättes paraku lisamata, et ta oli Eesti Vabariigi kodanik aastatel 1923–1940 ja 1991–2016.--VillaK (arutelu) 28. november 2016, kell 21:15 (EET)

Nende kriitikatega olen nõus. --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 21:37 (EET)

Mõned tähelepanekud. Paistab, et see kategooria ei tähista niivõrd kodanikke kui Nõukogude Liidu inimesi. Neid on püütud võimalikult lühidalt nimetada. Ja kategooria Este all on ka Eestis tegutsevaid venelasi, ma ei tea, kas meelega. Ka näiteks Eri Klas on mõlema kategooria all, kuigi ta polnud eestlane. Kategooriat Sowjetbürger pole aga kõigile pandud, kellel see oleks võinud olla, näiteks mitte Jaak Allikule ega August Annistile.

Muide, vene vikis on selline reegel, et kõigile, kes tegutsesid nõukogude ajal, tuleb kirjutada "sovetski". Näiteks "sovetski i rossiiski" või "sovetski i estonski". Andres (arutelu) 29. november 2016, kell 00:13 (EET)

No kui selline seletus pädeb, siis seda enam võiks kõiki aastatel 1933–1945 tegutsenud sakslasi nimetada natsisakslasteks. Proovigu tõestada, et nad ei olnud natsid, ehkki allusid sellele režiimile. Muidugi on see iroonia, aga miks peaks eestlased tõestama, et Ojakäär ei olnud sovjeet.--VillaK (arutelu) 29. november 2016, kell 09:53 (EET)

Vene vikiga vaielda ilmselt ei suuda, aga need, kes oskavad, peaksid saksa vikis küll selgeks tegema, et 1923. a. sündinud isik ei olnud kuidagi - või vähemalt Eesti Vabariigi seaduste järgi - nõukogude kodanik. Soome riigile sai see asi selgeks tehtud, ehk saab saksa vabatahtlikele ka selgitada. Ssgreporter (arutelu) 29. november 2016, kell 00:43 (EET)

Minu meelest on Vikipeedias üldse kohatu kasutada nime Natsi-Saksamaa, sest see on erapoolik. See, kas keisririiki, Weimari vabariiki jne tuleb kodakondsusmääratlustest eristada, on otstarbekuse küsimus. Igatahes on minu meelest tegu ikka Saksamaaga. Kui riiki mainitakse, mina küll ei tahaks rõhutada, et see oli kolmas riik. Andres (arutelu) 29. november 2016, kell 18:22 (EET)

Aga samas paistad Sa faktina aktsepteerima, et oli olemas nõukogude rahvas ja nõukogude inimesed (sovetskije ljudi). Siin Sa midagi erapoolikut ei näe? Mulle paistab vastupidi, et selline kategoriseerimine on sügavalt erapoolik ja kohatu. See, kui inimesel oli pass, kuhu oli trükitud "graždanin CCCP", siis sellise fakti vastu pole teha midagi. Kategooria "Sowjetbürger" on aga kohatu mitmel põhjusel. Esiteks on see kõnekeelne. Mitte fakti sedastav, vaid fakte mugandav. Seejuures mitmetimõistetav, tõlgendatav kas kodakondsuse või mingi grupikuuluvusena. Viimane tõlgendus (mida mh Sina paistad tõeseks pidama) oleks aga sisuliselt solvav, vähemalt paljude eestlaste (sh Ojakääru) suhtes, kes ise ennast kunagi nii ei määratlenud. Esimese tõlgenduse puhul on aga problemaatiline, et sünnijärgne Eesti kodakondsus (mis liiatigi peale taasiseseisvumist taastati) on allutatud vahepealse annekteeriva riigi kodakondsusele.--VillaK (arutelu) 30. november 2016, kell 17:26 (EET)

Kas oli olemas nõukogude rahvas? Sellele ei saa minu meelest üheselt vastata. See oli ideoloogiline konstruktsioon, ja täpselt niisugust asja, nagu teooria (niipalju kui seda oli) väitis, nähtavasti ei olnud, aga midagi sarnast minu arvates siiski oli või hakkas kujunema (olid inimesed, kellel polnud etnilist identiteeti või see oli nõrk, küll aga oli nõukogude identiteet, ja kujunesid mingid jooned, mis eri rahvustest inimesi ühendasid, kuigi mitte kõiki). Nõukogude inimesed olid minu arvates ka olemas (kuigi võib-olla polnud täpselt niisuguseid, nagu neid idealiseeritult kujutati, ja võimalik ka, et nad ei olnud nii jätislikud, nagu neid demoniseeritult on kujutatud). Aga see määratlus on hinnanguline (puudub hõlpsasti rakendatav faktiline kriteerium) ja seda ei saaks kategooriana kasutada. Erapoolikus tekib minu meelest alles siis, kui me kellegi kohta ütleme, et ta kuulus või ei kuulunud nõukogude rahva hulka. "Natsi-Saksamaa" on minu meelest teistsugune juhtum. See asi oli kindlasti olemas, aga minu meelest on selline nimetus ainult halvustav ja see riik ei nimetanud end ise nii.

Ma ei tea, kui kõnekeelne ("Sowjetbürger") on, aga Duden ([3]) seda ei märgi ning ütleb üldse, et tegu on Nõukogude Liidu elaniku (isegi mitte kodaniku) nimetusega. See küll ei tähenda, et see sõna ei võiks tähendada Nõukogude Liidu kodanikku, ja ka sellisel juhul pole selge, kas see on kõnekeelne (üldkeelne kindlasti). Seetõttu on tõsi, et see kategooria on ebamäärane ja selle kasutajad ei anna võib-olla endale täpselt aru, kas nad mõtlevad elanikke või kodanikke, ent ma ei näe põhjust seda seostada nõukogude rahvaga ja nõukogude inimestega. Ebamäärasuse vastu aitaks kategooriate süsteemi täpsustamine.

Ma vaatasin järele ja tuleb välja, et on kategooria "Person (Sowjetunion)", mille all otseselt on 7 inimest, sealhulgas de:Franz Lösel, ning ülejäänud on alamkategooriate all, kusjuures valdav on kategooria "Sowjetbürger". Näiteks diplomaatide kohta on eraldi kategooria ja paistab, et neid Sowjetbürgerite alla ei panda. Nii et see kategooria on nende jaoks, kes üle jäävad. On ka näiteks kategooriad "Deutscher Kriegsgefangener der Sowjetunion‎" ja "Österreichischer Kriegsgefangener der Sowjetunion", mis muidugi kodanike alla ei sobi, aga võib-olla ka elanike alla mitte. Peab muidugi ütlema, et see kategooriate süsteem ei ole praegu süstemaatiline või vähemalt mitte süstemaatiliselt läbi viidud (seda ei suudeta praegu hallata). (Kui eeldada, et jutt on kodanikest, siis ma saan aru küll, et mõne Nõukogude Liidu kodaniku puhul võib Nõukogude kodaniku kategooria tunduda kohatuna, aga näiteks Vaino Väljase puhul oleks selle ärajätmine kohatu. Mis siis kriteeriumiks võtta?)

Kui me ütleme, et me ei ole nõus kategooriaga, kuhu Valter Ojakäär on pandud, siis oleks hea ka teha ettepanek, kuidas kategooriate süsteemi muuta, muidu me lihtsalt lõhume nende süsteemi.

Asja võiks arutada de:Benutzer:Carstenwilmsiga, kes on Eesti asjadega hästi kursis ja oskab hästi eesti keelt. Andres (mul ei õnnestu sisseloginuna midagi salvestada). 146.255.183.202 1. detsember 2016, kell 00:08 (EET)

Niipaljukest on sakslaste lähenemises küll puhtpragmaatilist loogikat, et kui kehtestatakse "Kategooria:Las vaatavad ja tunnevad kadedust - ma olen Nõukogude Liidu kodanik!", siis see eristab nt eestlasi, kes läksid Läände ja iial NSVLiidu passi ei saanud, neist, kes said ja võisid nt spordivõistlustel seda riiki esindada (ehkki see Läände läinu seisis võistlusraja ääres ja karjus, et seda teist ei ole olemas). Lugejale, kes olukorda ei tunne, annab see mingi põhjusliku selgituse, miks mõni eestlane oli NSV Liidu riigiasutuses kõrgel kohal või sai olümpiamedali. Ehkki, jah, rangelt peaks see muidugi olema "Kategooria:NSV Liidu või selle poolt annekteeritud alade asukas" (hõlmates ka nt metsavennad, kes neil aladel elasid ja selle riigi vastu võitlesid). Lootust sakslasi niisugust poliitiliselt ja juriidiliselt korrektset kategoorianime kasutama veenda on vist küll vähevõitu. Muide, kas neil DDRi kodanike kohta on oma kategooria?

ja on küll -- https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:DDR-Bürger

ja seal on veel neid imellike: https://de.wikipedia.org/wiki/Erich_Honecker ja ka https://de.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler

suwa 29. november 2016, kell 12:29 (EET)

okupatsioon oli ja genfi asjad kehtivad ... miskipärast pole okupeerimistest eraldi kirjutisis saksa wikis

https://en.wikipedia.org/wiki/Military_occupations_by_the_Soviet_Union

https://en.wikipedia.org/wiki/Fourth_Geneva_Convention#Section_III._Occupied_territories

https://de.wikipedia.org/wiki/Genfer_Konventionen#Genfer_Abkommen_IV

suwa 29. november 2016, kell 21:35 (EET)

Igaks juhuks märgin, et CCCP luges oma kodanikeks ka neid, kes ära põgenesid ja vähemalt Rootsi pidas seda õigeks. Isegi Rootsi kodakondsuse saanuid hoiatati enne Eesti NSV külastamist, et Rootsi ei saa garanteerida nende naasmist.

mis näitab, kui mäda selle riigi juhtimine roosas valguses on olnud, muud miskit.

a nohh, ega nad vist seda siiani ei häbene ... härrasrahva värk, mis siis, et seadustele ei vasta :P

suwa 30. november 2016, kell 23:18 (EET)

---

Näis, kui kauaks jääb püsima, seekord 27. XI tehtud muudatus lehel Kersti Kaljulaid:
|birth_place = [[Tartu]], [[Soviet Union]]... ---> |birth_place = [[Tartu]], [[Estonian Soviet Socialist Republic|Estonian SSR]]...,
USSR võiks ehk lahti kirjutada, à la Jaapani Kuriilidest põlisest vene alast Alaskast kuni ... Köningsbergini ja Soome Karjalast kuni Türgi Krimmini...—Pietadè (arutelu) 29. november 2016, kell 13:29 (EET)

29. novembri hilisõhtul oli alles Tartu, Estonia. Ssgreporter (arutelu) 29. november 2016, kell 23:48 (EET)

Mina enda kirjutatud lõiku ei pealkirjastanud, seega taastan juti
ja kui jutuks tuli, siis lisan: mu üks tuttav, kes on ühtlasi tulevase Alaska Rahvademokraatliku Vabariigi president-peaministri (XXIII saj esimesel veerandil) vana-vana-vana-×n-isa, ütles: rahvad, elagem sõbralikult!—Pietadè (arutelu) 29. november 2016, kell 21:56 (EET)

Kus asuvad Karksi Nuia, Kose-Risti ja Kohtla-Järve?i

Mina olen käinud Nuia koolis, projekteerinud objekte Jõhvis, Kohtlas ja Nõmmel ning Järvel ja autoga pidevalt läbinud kohta nimega Kose Risti. käin ka Karsi lossimägedes ja Karksi poes, aga kus asub Karksi Nuia, sellest pole aru saanud. Võibolla Linnaveski järve keskel?

Vikipeedia lehe vaatamise statistika ei tööta

Vikipeedia lehe vaatamise statistika, lehe vaatamise loendur, on vist 09. novembrist katki läinud. Vaatasin et nt artikli Saaremaa vaatamiste arv väheneb 09. novembril, 10. ja 11. novembri kohta vaatamisi ei kuvata. kl 15.12, 12. november, 2016 Torilaane

Päis

Päises on vigane tekst.

Veebisõnastikud ja -andmebaasid

Olen enda kasutajalehele kogunud linke erialastele veebisõnastikele ja -andmebaasidele, lehekülg asub siin: Kasutaja:Cumbril/Sõnastikud ja andmebaasid. Mõtlesin, et võiks teha sellise Vikipeedia nimeruumis oleva lehekülje, kuhu kõik saaksid veebis tasuta kättesaadavate emakeelsete eriaalasõnastike linke lisada. Sest enamasti ei ole taolised sõnastikud lihtsalt leitavad, organisatsioonid ja ühingud aretavad terminoloogiat kõik kuskil oma veebinurgakeses (pluss tõlketeaduse magistritööna valminud sõnastikud, mis Google'i otsinguga välja ei tule), ressursse koondaval nimekirjal on minu meelest suur väärtus. Võiksin taolise Vikipeedia nimeruumi lehe muidugi ilma sellest kellelegi kuulutamata ise teha, aga siis ei tea sellest keegi. Kirjutangi siin selleks, et asjast teavitada ja ühtlasi uurida, kas kellelgi veel taolise asja vastu huvi on. Sest kui pole, siis võin nimekirja samahästi oma kasutajalehel edasi pidada. Cumbril 16. detsember 2016, kell 18:59 (EET)

Jah, pane Vikipeedia nimeruumi. Andres (arutelu) 16. detsember 2016, kell 20:44 (EET)

Panin siia: Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid. Cumbril 16. detsember 2016, kell 21:18 (EET)

Aastaarvu linkimine

Artikli Coldplay tänasest resümeest: aastaarve enamikel puhkudel linkida ei tasu. Kuidas sellega ikkagi on? Linkida või mitte linkida? Millal linkida, millal mitte? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 13:14 (EET)

Eks see rohkem sisetunde küsimus ole, aga kui aasta (või kuupäeva) artiklist teema mõistmiseks lisainfot ei saa, siis see see link on nagu kasutu. Vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Manual_of_Style/Linking#Linking_month-and-day_or_year Ilmselt inglisviki arutelulehtedel leiab sellel teemal veel nii mõndagi. Meil on küll linke kuupäeva ja aastaartiklitele rohkem kui inglisvikis, sest meil on üldjuhul inimeste sünni ja surmadaatumid lingitud, seal aga enamasti mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 13:39 (EET)

Lisalugemist: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Date_formatting_and_linking_poll  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 13:53 (EET)

Minu meelest tuleb vaadata ka seda, kas selle lingi järgi saaks leida mõne sündmuse, mida võiks mingis põhjalikumas sündmuste nimekirjas mainida. (Andres) 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 16:09 (EET)

Kui aastaarv on albumi pealkirja järel lingitud, kas on sellest abi? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 17:07 (EET)

Minu meelest on. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:48 (EET)

Minu meelest mitte – see on täiesti kasutu link, sest nii ehk naa ei hakata sealt aasta artiklist mingit täiendavat infot otsima, peale selle ei saa seda seal aastaartiklis ka kunagi olema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. detsember 2016, kell 16:42 (EET)

Nõus, et kuupäevade ja aastate linkimine on suuresti kasutu. Ma ei ole küll ise neid linke eemaldama hakanud, põhimõttel, et kui kellelegi nii meeldib, siis linkigu. Lugejana ma neile linkidele kunagi ei vajuta, sest tean, et seal pole 99% juhtudest midagi artikli teemaga seotut. Cumbril 21. detsember 2016, kell 17:55 (EET)

Pean end veidi korrigeerima. Mõnikord on nii, et aastaarvu link on kasulik. Näide: loed mõne sündmuse kohta, mis toimus Eesti territooriumil aastal 1582 ja hakkad mõtlema, mis sel ajal õigupoolest Eestis toimus. Klõpsad siis linki ja loed aasta artiklist, et "23. veebruar –- Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski ja võttis järgmisel päeval linna venelastelt üle", ning hakkab meenuma, et oli vist mingi Poola aeg Liivimaal. Kui sealt aastaarvu artiklist saab konteksti kätte, siis on see küll kasulik. Cumbril 5. jaanuar 2017, kell 15:06 (EET)

Täiesti nõus sellega, et vahetevahel on aastaarvu link kasulik, kuid üldjuhul pole see mitte. Muide sama asi kipub olema kasvõi lingiga Ameerika Ühendriikidele või ka Eestile ehk siis needki lähevad pahatihti infomüraks kätte ära. Linkida tasub küll aga kas iga aastat, riiki (jne) ja igal leheküljel on iseasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2017, kell 17:37 (EET)

Üks asi on hetkeolukord, teine aga taotletav ideaalolukord, kus keegi visa inimene on vaadanud neile artiklitele viivad lingid üle, artikleid nendele vastavalt modifitseerinud ja seega sisaldavad need perioodist üldpilti. Selle saavutamise nimel tuleks see "kasutu" töö minu meelest siiski kindlasti ära teha, ilma selleta on töö vastavate artiklite täiustamisel üks paras "dobojob". - Melilac (arutelu) 25. detsember 2016, kell 08:45 (EET)

Pole küll hetkel aega otsida, aga enwi-st on meelde jäänud, et on loetud (arvutiprogrammiga ikka) linkidel klikkimise arvu mingi ajavahemiku kohta, mis on imeväikene; lisaks on loodud skripte, mille abil saab lingid "värvida" artikli tekstiga sama värvi, loetavuse parendamise huvides jne.—Pietadè (arutelu) 21. detsember 2016, kell 18:13 (EET)

Tegelesin veidi aastaga 1799. Kas sellisel kujul sai parem? - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 20:34 (EET)

Sisselogimata inimese vintsutused

Visual Editori kasutatakse minu meelest umbes üks kord ööpäevas. Kas me ei võiks nii teha, et anonüümsetele kasutajatele ei tuleks Visual Editor esimesena ette? Kui see nii hea oleks, siis ju seda kasutataks massiliselt. Selle eest ära saamine on tülikas. Peale selle tuleb igal redigeerimisel ette umbes selline hoiatus, et kas sa ikka saad aru, mis sa praegu teed, kas sa ikka oled täie mõistuse juures, et sa sisse ei logi. Äkki ikka mõtled järele ja logid sisse. (Andres) Palun vabandust ekspressiivse väljenduse pärast, aga see ju aitab mõtet paremini edastada, kas pole? Siin on ju tarvis kirjeldada kirjutaja läbielamisi. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 16:33 (EET)

Närvi ajab ka muukeelsete artiklite juurde pääsemine. Keegi on minu eest ära otsustanud, miskeelseid artikleid ma vajan. Varem seda ei olnud. Paistab, et ingliskeelne vikipeedia on sellest loobunud? Kas siin ei saaks sama teha? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 17:20 (EET)

Nõus. Nõus.--Morel (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:29 (EET)

See puudutab ka Vikisõnastikku. Aga kahjuks ei ole sellest ka suurt kasu, kui see siin fakultatiivseks tehakse. Igas projektis eraldi tuleb endale erand teha.

Asi jäi vist selle taha, et Adeliine ei tahtnud seda palvet edastada, sest ta pooldab seda valiku tegemist. Me vist peame seda ise tegema. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:37 (EET)

Visual Editori kasutatakse üks kord päevas? Misasja? Seda kasutatakse järjest rohkem, IP-d kasutavad seda, mitu registreeritud kasutajat, isegi mõni administraator. Ma ei tea küll, mis valikud sisselogimata kasutajal on, sest ise kunagi sisse logimata ei tegutse. Cumbril 21. detsember 2016, kell 17:59 (EET)

Mh, ju siis need inimesed käivad siin harva. Kui keegi Visual Editori kasutab, siis me ju näeme seda, eks ole? Minu meelest pole täna keegi kasutanud. (Andres) 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:15 (EET)

Sa võid ju välja logida ja proovida, et teada saada, mis tunne on. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:15 (EET)

Täna on Visuaaltoimetit (kui kasutada tõlgitud sõna) kasutanud kaheksa üheksa inimest: seitse registreeritud kasutajat ja kaks IP-d. Pane viimaste muudatuste lehel märgisefiltrisse märgis 'visualeditor', nii näedki. Mul on mulje, et VE-d kasutavate inimeste arv kasvab. Tegelikult saaks kuskilt ka statistika kätte, kui suur osa muudatustest on tehtud VE-ga, näiteks aastal 2015 ja aastal 2016. Cumbril 21. detsember 2016, kell 18:27 (EET)

Tõepoolest, neid on kakskümmend korda rohkem, kui ma arvasin. Ma lihtsalt ei pane seda märgist tähele. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 19:01 (EET)

Minu meelest jällegi kahe kliki tegemine ei ole tülikas. Lisaks uutele potentsiaalsetele kasutajatele on visual editor üsna kindlasti atraktiivsem kui lähteteksti muutmine.- Neptuunium (arutelu) 21. detsember 2016, kell 18:05 (EET)

Mul läheb iga kord meelest ära, et tuleb vajutada "Muuda lähteteksti", ja seda nuppu polegi näha, kui oled artiklilehel, seda tuleb teise nupu alt ekstra otsida. Ja siis ootad, kuni Visual Editor käivitub ja uni ta jälle sulgub. Võib-olla teistel on kiiremad arvutid.

Kui see nii atraktiivne on, miks seda siis nii vähe kasutatakse? Mind küll peletaks just see ära. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:18 (EET)

Kuriuss just seda kasutaski ja tegi hästi-hästi palju muudatusi...-Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 20:53 (EET)

Aga kas sa seda oled tähele pannud, et VisualEditoriga parandatud linke tulen päris tihti üle parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. jaanuar 2017, kell 01:08 (EET)

Ma võibolla olen rumal aga mulle jäi endiselt arusaamatuks, et mis neil siis täpsemalt viga on. - Neptuunium (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 01:14 (EET)

Parandada saab ainult lingi pealt, aga kirjutaja arvab, et link ise ka on muudetud. 194.150.65.163 4. jaanuar 2017, kell 01:45 (EET)

Just. Näiteks link oli link [[1987]], parandatakse endaarvates link ära ja saadakse tulemuseks [[1987|1986]].  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. jaanuar 2017, kell 09:28 (EET)

Parandada saab tegelikult mõlemat moodi, nii visuaalset külge kui linki ennast. Lingi enda muutmiseks tuleb klõpsata hüperlingil ja vajutada nuppu "Muuda". Ahoosuse toodud näites on tegemist kasutaja enda veaga mitte tööriista puudujäägiga. - Neptuunium (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 09:53 (EET)

Kogenumad VisualEditori kasutajaid ei tee selliseid linke, see on kogenematute kasutajate viga. Ja paraku ongi suur osa VisualEditori kasutajaist väikeste kogemustega, kuna seda on lihtne kasutada. Cumbril 4. jaanuar 2017, kell 09:47 (EET)

Võiks olla standardtekst, mida panna kasutaja arutelulehele, kes VisualEditoris selle linkimise vea teeb. Äkki selline:

"Kui muudad linki, siis vaata ka seda, kuhu link viitab. Lingile vajutades avaneb all aken, kus on praegune lingi sihtmärk. Selle muutmiseks vajuta nuppu Muuda. Kirjuta lingi sihtmärk otsiväljale ja vali loendist sobiv Vikipeedia artikkel. Kui artiklit veel pole, võid kirjutada ka mitteeksisteeriva artikli nime."

Kas on arusaadav? Cumbril 4. jaanuar 2017, kell 21:40 (EET)

Mitte eriti. Kellelegi võib-olla on, aga üldiselt tuleks puust ja punasest ette teha. Mingi õppevideo. Visuaaltoimetit tarvitavad ju need, kes tahavad, et asi töötaks intuitiivselt-piltlikult. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:37 (EET)

Video oleks küll hea, kuid see on juba teine tase ja selle tegemine nõuab rohkem ajalist panustamist. Juba see, kui kasutajale öelda, et tema tehtud linkidega on probleem, peaks ta tähelepanu oma tegevusele suunama. Lõppude lõpuks pole visuaaltoimetis korrektse lingi loomine just raketiteadus. Cumbril 5. jaanuar 2017, kell 00:19 (EET)

Jah, eks ikka. Võib-olla video on tõesti liiga keeruline, aga eeldatavasti ta vajab midagi visuaalset.

Minu jaoks käib lingi tegemine (rääkimata veel välislinkidest) visuaaltoimetis üle mõistuse, sest mingit juhendit ei ole ja ikoonid ei kõneta mind piisavalt. Ja kui inimene toimetab algusest peale visuaaltoimetis, kuidas tal üldse tekib tunnetus sellest, mida link endast kujutab?

Tavapärane redigeerimiune pole ka ju raketiteadus. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2017, kell 04:40 (EET)

Olen tähele pannud ja korrigeerinud. Ütleks, et kasu on siiski rohkem kui kahju, kuigi vahel on ka kogenumad VE kasutajad sellesama otsa komistanud, kes tavaliselt seda viga ei tee. - Melilac (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 17:38 (EET)

Neptuunium, Ole hea ja lõpeta sisuliste muudatuste märkimine pisimuudatusteks. Pisimuudatusteks saab pidada üksikute tähtede parandusi, aga mitte mitmesaja tähemärgilisi tekstilisandusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 18:20 (EET)

Keegi kuskil küsis, miks tekivad <nowiki/>-sildid. Need tekivad ka visuaaltoimeti kasutajate kogenematusest. See juhtub siis, kui selekteerida sõna osa ja vajutada linkimise nuppu. Kasutaja on ilmselt ära õppinud, et sõna tüve järgi on lihtsam linki teha, sest tüvi leitakse linkimise akna leheküljeotsingus kohe üles. Ja nii tekivad lingid, kus link on vaid osal sõnast. Cumbril 15. jaanuar 2017, kell 16:18 (EET)